MART REI­MANN: „Rah­vus­par­gid on Uk­rai­nas prae­gu olu­li­sed puh­ke­ko­had.“

160
MART REIMANN tutvustas Kuusalu valla aastapäevapeol Ukraina rahvusparke. Foto Triinu Rebane

La­he­maa Tu­ris­miü­hing al­ga­tas an­ne­tus­te ko­gu­mi­se Uk­rai­nas asu­va Po­les­je rah­vus­par­gi toe­tu­seks.

„La­he­maa rah­vus­par­gi­le maas­ti­kult kõi­ge sar­na­se­mal Po­les­je kait­sea­lal on di­ver­san­ti­de vas­tu te­gut­se­mi­seks va­ja ra­ha au­to­kü­tu­se ja pat­rul­li­de va­rus­tu­se jaoks,“ üt­les loo­dus­tu­ris­mi õp­pe­jõud, Rei­mann Ret­ked juht, Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Mart Rei­mann Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas Kuu­sa­lu val­la aas­ta­päe­va­peol.

La­he­maa Tu­ris­miü­hin­gu ju­ha­tu­se lii­ge Kai­sa Lin­no tea­tas seal pi­du­lis­te­le, et ühin­gus tul­di mõt­te­le, La­he­maa ini­me­sed võik­sid ra­ha­li­selt toe­ta­da Uk­rai­nas üht rah­vus­par­ki.

Po­les­je rah­vus­park asub Põh­ja-Uk­rai­nas, Val­ge­ve­ne, Ve­ne­maa ja Poo­la pii­ri lä­he­dal.

Mart Rei­mann käib vii­mas­tel aas­ta­tel sa­ge­li Uk­rai­nas, koo­li­tab seal­seid tu­ris­miet­te­võt­jaid ja teeb koos­tööd eri­ne­va­te rah­vus­par­ki­de töö­ta­ja­te­ga. Ve­ne­maa mas­si­li­se sis­se­tun­gi al­gu­sest täi­tub 1000 päe­va, te­ma on sel­lest ajast ol­nud Uk­rai­nas 350 päe­va. Mart Rei­mann te­gi val­la aas­ta­päe­va­peol lü­hiü­le­vaa­te Uk­rai­na loo­dus­kait­se­ala­dest ja soo­vi­tas, et Kuu­sa­lu val­la rah­vas võiks an­ne­tus­te­ga toe­ta­da seal­set ees­ti­pä­ra­sei­ma loo­du­se­ga, soo­de, ra­ba­de ja met­sa­de­ga kait­sea­la – Val­ge­ve­ne, Ve­ne­maa ja Poo­la­ga piir­ne­vat Po­les­jet. Ena­mik Uk­rai­nast ja ka rah­vus­par­ki­dest on meist eri­ne­va loo­du­se­ga, kas stepp või met­sas­tepp, Po­les­je rah­vus­par­gis on met­sa kõi­ge roh­kem.

„Po­les­je loo­dus­piir­kond ula­tub osa­li­selt Val­ge­ve­nes­se. Val­ge­ve­ne­la­sed ja uk­rain­la­sed olid pa­ri­mad sõb­rad. Siis tõm­ma­ti mas­si­li­se pea­le­tun­gi­ga piir va­he­le. Po­les­je rah­vus­par­gi di­rek­tor rää­kis, et kõi­ge kee­ru­li­se­mad on oma­va­he­li­sed suh­ted, pii­ri­naab­ri­te­ga ol­lak­se eri in­fo­ruu­mis. Ku­na tei­selt poolt rii­gi­pii­ri tu­leb aeg-ajalt di­ver­san­te, täi­da­vad rah­vus­par­gi töö­ta­jad ka sõ­ja­väe­las­te ko­hus­tu­si – kait­se­vad rah­vus­par­gi loo­dus­väär­tu­si ja sa­mas Uk­rai­na pii­ri,“ kõ­ne­les ta.

Hil­ju­ti oli Mart Rei­mann Uk­rai­nas koos ETV saa­te­sar­ja „Osoon“ võt­teg­ru­pi­ga, kü­las­ta­ti rin­de­lä­he­da­si pai­ku ja rah­vus­par­ke, kus rää­gi­ti seal­se­te töö­ta­ja­te­ga. No­vemb­ris-det­semb­ris eet­ris­se jõud­va­tes saa­de­tes saab nä­ha, kui­das sõ­ja­te­ge­vus on mõ­ju­nud loo­du­se­le, seal on kae­va­tud kae­vi­kuid ning mõ­le­mad poo­led süü­da­nud taht­li­kul step­pi ja met­sa.

Loen­gud Uk­rai­na üli­koo­li­des ja maas­tu­ri­te vii­mi­ne
Mart Rei­mann on Tal­lin­na Üli­koo­li õp­pe­jõud, Uk­rai­nas pi­das loen­guid ju­ba en­ne sõ­ja al­gust. Prae­gu on tal loen­gud Uk­rai­na 7 üli­koo­lis ning te­gut­seb va­ba­taht­li­ku koo­li­ta­ja-kon­sul­tan­di­na. Tal­lin­na Üli­koo­li kau­du on ta seo­tud mit­me aren­gu- ja koos­tööp­ro­jek­ti­ga, viib USA ja Eu­roo­pa tead­las­te tel­li­mu­sel lä­bi uu­rin­guid nii sõ­ja mõ­ju­dest kesk­kon­na­le kui ka mig­rat­sioo­nist. Mi­tu mil­jo­nit ini­mest on tul­nud pä­rast Eu­roo­pas­se põ­ge­ne­mist ko­du­maa­le ta­ga­si ning uu­ri­tak­se, mi­da nad ar­va­vad Eu­roo­pa mig­rat­sioo­ni­po­lii­ti­kast.

Ta rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et rah­vus­par­ki­de kü­las­ta­ta­vus on Uk­rai­nas sõ­ja ajal kas­va­nud, ini­me­sed on st­res­sis ja vä­si­nud, loo­du­ses tun­ne­vad end tur­va­li­se­malt: „Rek­reat­sioo­ni ja maa­tu­ris­mi tee­ma on seal jär­jest ak­tuaal­sem. Maa­tu­ris­mi väi­keet­te­võt­ja­tel lä­heb häs­ti, eri­ti rin­de lä­he­dal, kus ava­tak­se uu­si res­to­ra­ne. Rin­de­me­hed saa­vad kuus kesk­mi­selt 3000 eu­rot ja käi­vad seal ra­ha ku­lu­ta­mas. Kesk­mi­ne kuu­palk mu­jal Uk­rai­nas on um­bes 200 eu­rot. Ku­na te­has­tel on olu­li­ne hoi­da oma töö­ta­jaid, aga palk on väi­ke, siis kor­ral­da­tak­se mit­me­su­gu­seid rek­reat­sioo­niü­ri­tu­si ja pa­nus­ta­tak­se töö­kul­tuu­ri.“

Po­les­je rah­vus­par­gi koh­ta mär­kis ta, et seal­se­tel töö­ta­ja­tel olid met­sa­var­gus­te tõt­tu ka va­rem rel­vad. Nüüd on par­gi­vah­ti­de üks olu­li­ne üle­san­ne hoi­da ära di­ver­san­ti­de lii­ku­mist, di­ver­san­ti­de grup­pe on tul­nud Val­ge­ve­nest ja vii­ma­sel ajal roh­kem Ve­ne­maa poo­lelt.

La­he­maa Tu­ris­miü­hin­gu al­ga­ta­tud hea­te­ge­vu­sakt­sioo­ni­ga ko­gu­tud ra­ha ai­taks os­ta par­gi­vah­ti­de sõi­du­va­hen­di­te­le kü­tust ja te­ge­vu­seks va­ja­lik­ku va­rus­tust.

Ees­ti Va­ba­rii­gi toel Uk­rai­nas­se ehi­ta­tud las­teaed asub te­ma sõ­nul rah­vus­par­gi lõu­na­pii­rist um­bes 40 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel ehk on peaae­gu sa­ma va­he­maa­ga na­gu Kuu­sa­lu või Kiiu las­teaed La­he­maa rah­vus­par­gi pii­rist.

Li­saks uu­ri­mis­töö­le ja koo­li­tus­te­le on Mart Rei­mann ai­da­nud Ees­tist va­hen­da­da Uk­rai­na rin­de­mees­te­le suu­ri kas­ti­ga maas­tu­reid – viib neid ko­ha­le ja an­nab üle ot­se võit­le­ja­te­le. Esi­me­sed au­tod viis ap­ril­lis 2022, kui sel­li­ne te­ge­vus oli al­les al­gus­jär­gus ning tu­li la­hen­da­da kee­ru­li­si bü­rok­raat­lik­ke prob­lee­me.

„Osad va­hen­da­jad vii­vad maas­tu­rid Kiie­vis­se, mit­te rin­de­le. Mi­na viin ot­se rin­de­mees­te­le, siis on kin­del, et ma­si­nad jõua­vad nen­de­ni, ning see mõ­jub ka olu­li­se psüh­ho­loo­gi­li­se toe­tu­se­na. Mul­le on öel­dud, et suur asi on ju­ba, kui kee­gi tu­leb Eu­roo­past nen­de juur­de ja on ot­se­selt tun­da, et Eu­roo­pas hoo­li­tak­se,“ lau­sus ta.

Maas­tu­ri­te vii­mist ja olu­kor­da Uk­rai­nas saab prae­gu nä­ha TV3 saa­te­sar­jas „Uk­rai­na lood“, kus koos Ma­rek Lind­maa­ga on saa­te­juht ka Mart Rei­mann.

Po­les­je rah­vus­park
Po­les­je rah­vus­park loo­di Uk­rai­nas 12. no­vemb­ril 1968. Pin­da­la on 20 104 hek­ta­rit, ter­ri­too­riu­mi pik­kus on idast lään­de 27 ki­lo­meet­rit ja põh­jast lõu­nas­se 21 ki­lo­meet­rit. Hal­dus­kes­kus asub Ov­rut­si ra­joo­nis Se­lez­vi­ka kü­las.
Po­les­je rah­vus­par­gi te­ge­vu­se toe­tu­seks saab an­ne­ta­da La­he­maa Tu­ris­mi­ühin­gu kon­to­le, EE96 2200 2210 7521 8525 märk­sõ­na „Uk­rai­na“.

Eelmine artikkelPolitseiuudised
Järgmine artikkelIda-Har­ju Koos­töö­ko­ja taot­lus­voo­ru esi­ta­ti 24 pro­jek­ti