MARGUS LILLE Kiltsimäe talu Mallaveres sai aasta parima mahetootja tiitli

4098

Kiltsimäe talu peremees tõdeb, et maheköögivilja kasvatamine ei ole kerge. 

Ülemöödunud pühapäeval kuulutati Tallinnas vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Mallavere külas Raasiku vallas. Maad on talul 22 hektarit, millest 8 hektaril kasvatab maheköögivilju, lisaks veel kasvuhoones valmivaid köögivilju. Kõige rohkem on maha pandud kaalikat, palju kasvatatakse ka porgandit ja peeti. Talul on ka 200pealine linnukari ning paar siga.

Mallaveres tegutsevale mahetootjale tuli seitsme kandidaadi seast esikohale tänu sellele, et ühena vähestest on talu ligi 10 aastat turustanud oma toodangut  suurtesse poekettidesse. Tunnustati ka talu tegevust tarbijateavituse suunal, kuna Kiltsimäe toimetamistega on saanud tutvuda mitme kooli ja lasteaia lapsed. Kiltsimäe kandideeris Eesti Mahepõllumajanduse SA korraldatud konkursil esimest korda. Parima tootja valisid hindamiskomisjonid.
Kiltsimäe talu peremees Margus Lille räägib, et ei olnud üldse plaanis kandideerida: „Ma ei teagi täpselt, kes mind lõpuks ära rääkis, kuid ilmselt keegi Mahepõllumajanduse Koostöökogust. Kingiti tänukiri ja mahetootja märk.“

Margus Lille hakkas mahetalu pidama kümne aasta eest, kui ta põlise linnainimesena perega Raasiku valda Mallavere külla elama kolis. Ta tunnistab, et ei teadnud sel ajal põllumajandusest midagi. Maaeluga oli kokku puutunud vaid lapsepõlves vanaema juures.

Margus Lille: „Talu ostsime lehekuulutuse peale, kui perre sündis kolmas laps. Elasime Kalamajas korteris sundüürnikena ja mul oli reklaamiettevõte. Tahtsime uut elukohta. Lisaks talule saime siin erastada veel ümberkaudsed maad, kokku 16 hektarit. Sellest tuligi mõte hakata mahetoodangut kasvatama ja seda Tallinnas müüma.“

Et köögivilja kasvatamine on keerulisem, kui esmapilgul tundub, veendus ta peagi. Mallavere kandis on maad kivised ega ole juurvilja kasvatamiseks kõige paremad. Saak oli alguses väike.

Margus Lille meenutab, kuidas läks kauplusesse põllumajandustehnikat soetama: „Ütlesin, et tahan hakata köögivilja kasvatama. Küsiti, et mida mul vaja on ja kas ader on olemas. Mina ei olnud kuulnudki, mis on ader. Ma ei teadnud põllumajandusest tõepoolest mitte midagi.“

Kui ta esimest korda oma saadusi turustama hakkas, oli mõiste „mahetoodang“ Eestis veel võrdlemisi tundmatu. Tootja pidi ise kauplustele pakkumas käima ning selgitama, mida tema saadused endast kujutavad. Tänapäeval teavad kõik müüjad, mis on mahetoodang ning võtavad selle kasvatajaga ise ühendust. Stockmanni kaubamaja Tallinnas oli esimene, kuhu Kiltsimäe talu tooted lettidele jõudsid. Järgnesid Tallinna Kaubamaja, Selver, Rimi ja Prisma ning Ökosahver ja Talu Toidab poed.

Suurim vaenlane on umbrohi
Ehkki praegu on Kiltsimäe talu üks Eesti suurimaid maheköögiviljatootjaid, kinnitab peremees, et maheköögivilja kasvatus on endiselt keeruline ettevõtmine. Talu eelis on see, et asub Tallinnale lähedal ja nii käib Margus Lille iga päev väikese kaubikuga kaupa viimas. Ostjate huvi mahetoodangu vastu aga ei ole kaugeltki nii suur, kui võiks teema aktuaalsust arvestades arvata.

Suurem osa töid tehakse Kiltsimäel ära oma perega, mõnikord käib ka abilisi. Tehnika, mida kasutatakse mahetootmises, on suurtootmisest erinev. Näiteks tarvitatakse umbrohu hävitamiseks leegitajat ehk tuleleegiga kuumutamist. Juurvilja maast kergitamiseks kasutatakse aga traktori taha kinnitatavat rauast köögiviljakoristajat.

„Püüdleme ikka lihtsuse poole,“ lausub peremees.

Kiltsimäe talus kasvatatakse mitmeid köögiviljasorte, erinevatel aastatel on katsetatud eri sorte. Margus Lille kinnitusel on igal sordil oma plussid ja miinused. Kartulitest on sel aastal maas näiteks „Salome“ ja „Solist“.

Maheköögiviljakasvataja suurim vaenlane on umbrohi. Kui mürkidega pritsides saab umbrohu kergesti hävitada, siis mahetootja tohib vaid mehaaniliselt harida ja peab üks-kaks korda käsitsi rohima. Ka pole tihti häid looduslikke vahendeid kahjurite ja haigustega võitlemiseks ning seetõttu on saak tihti palju väiksem. See kõik teebki maheköögivilja kallimaks.

„Võtsin alguses köögiviljakasvatuse liiga suurelt ette ja kasvatasin rohkem, kui nõudlust oli. Inimesel, kes arvab, et maheaiandus on väga kasumlik äri, ei soovita sellega tegelema hakata. Toetused soosivad rohkem suur-  kui väikeettevõtjaid, kuigi väiketootjad pakuvad mitmekesist toodangut ja nende toodangu omahind on oluliselt kallim. Milleks peab toetama nii palju kohalikke suuurtootjaid? Arusaadav, et kõikide inimeste ostujõud ei ole piisav, et süüa mahetooteid, kuid siis võib sama hästi osta kodumaise asemel importkaupa. Mahetootmine loob töökohti ja lisaks püsib meie loodus puhtamana. Saame viia oma tooteid ka Euroopasse. Potentsiaali on küll,“ arvab ta.

Kiltsimäe talu suurim müügiartikkel on kaalikas. Eelmisel aastal müüdi seda kokku 40 tonni. Sel aastal sõi maakirp esimesed kaks külvi ära, kuid praegu valmiv saak on peremehe sõnul tänu sordile väga hea. Porgandit müüs talu eelmisel aastal 35, peeti 25, kapsast 15, kartulit kaheksa ja sibulat ühe tonni. Praktiliselt kogu toodang müüakse koorituna ja pakendatuna.

Linnukasvatust nimetab Margus Lille rohkem katsetuseks. Suurim oht on hulkuvad koerad ja kullid.  Sel aastal kasvatas peremees esimest korda ise teravilja, otra lindude ja loomade toitmiseks.

Toetab teisi mahetootjaid
Talusse on korraldatud ekskursioone. Suvel käis Rimi korraldatud kampaania kaudu talus seitse bussitäit rahvast, et teha tutvust maheköögivilja kasvatusega. Tänu äsja saadud tiitlile on Margus Lillega võetud ühendust ja temast kirjutatud mitmes meediaväljaandes, kuid huvilisi on teisigi. Näiteks küsis nõu Pikavere lasteaed-algkool, et hakata kasvatama mahetooteid laste koolilõunaks.

„Võibolla saan nendega kokkuleppele, et oma mahetoodangu kasvatamise asemel tulevad nad mulle talusse suvel appi ja siis saan müüa neile odavama hinnaga köögivilja,“ lausub Margus Lille.

Kuna Kiltsimäe talu viib oma toodangu poekettidesse, siis kui peremehe  poole pöörduvad väiksemad talutoodete müüjad, suunab ta need edasi teiste mahetootjate juurde.

„Mina saan oma kauba niigi müüdud. Soovitan huvilistele teisi tootjaid, kes asuvad pealinnast kaugemal, et nemad ka oma kauba müüdud saaksid,“ ütleb Margus Lille.

Tulevikus on tal plaan võtta kasutusele mudel, mida kasutatakse näiteks Prantsusmaal ning kogub seal järjest suuremat populaarsust. Inimesed tulevad mahetalusse ja korjavad sealt endale nii palju köögivilju, kui soovivad, ning maksavad nende eest talupidajale.