MARTI HÄÄL, kandideerisite valimisliidus Üks Kuusalu Vald ja saite vallas suuruselt teise häältesaagi – 128. Kas oskasite valijate nii suurt toetust ennustada?
„Oli arvata, et ka sel korral 40 hääle juures volikogusse pääseb. Vaikselt mõtlesin, et voliniku jaoks vajalik häältearv tuleb, aga tuli üle igasuguse ootuse. Kolga jaoskonnast ehk Juminda poolsaare küladest lootsin hääli, aga nii palju toetust Kuusalu, Kiiu ja Kolgaküla jaoskonnast oli üllatus.“
Miks tulite poliitikasse ja kas kandideerimine oli esmakordne?
„Mind on varem kutsutud, ka erakondadesse, olen alati ära öelnud ja isegi arvanud, et minu loomusega see kokku ei sobi. Aga me valimisliidu kogenud volinikud utsitasid ja kogukonnad julgustasid. Need asjad, mida teeme poolsaarel on sellised, mida tuleks arendada üle valla. Kas või merenduse potentsiaal, see peaks olema kogu valla teema. Meie mõte oli teha ühtlane nimekiri, kus valla erinevad piirkonnad ja kogukonnad oleksid esindatud. See õnnestus meil päris hästi. Üks Kuusalu Vald nimekirja kvaliteet oli häälte arvu mõttes neil valimistel vallas kõige parem – ühe kandidaadi kohta keskmiselt 35 häält. Igal kandidaadil oli oma kogukond taga.“
Te valimisliidul on manifest, vähe on konkreetseid lubadusi.
„Meie arvates selline tasuta asjade lubamine võiks kohalikel valimistel ära lõppeda. Need otsused on sisuliselt uue volikogu pädevuses. Seega nimekiri, kes volikogu koosseisu enamust ei saa, oleks nagu petnud valijaid. Sellepärast on kõige olulisem, kuidas vald on juhitud. Meie põhilubadused on ka seotud valla juhtimisega. See oli läbivalt meie sõnum. Ja siis valla kuvand, mere teemad. See potentsiaal, mis meil on seoses merendusega, ka kohaliku ettevõtluse ja töökohtade ning valla tulude osas, tuleks ära kasutada. Praegu meile tundub, et sellega keegi ei tegele. Samamoodi metsaga. Kolmas väga oluline teema on konkurentsivõimeline üld- ja huviharidus. Mitte, et praegu oleks vallas haridusega kõik halvasti, aga tuleb ette vaadata 15 aastat vähemalt. Hariduskulud on ligi 70 protsenti valla tänasest eelarvest. Seega tuleb hoolega mõelda läbi, mida muutuv õpikäsitlus eeldab, ja enne, kui uusi püsikulusid võtta, mõelda, kuidas vallale kuuluvat kinnisvara kasutada efektiivsemalt. Ja päriselt kuulata kogukondi. See, et alghariduse andmisel võiks kasutada niigi valla ülalpeetavaid rahvamaju, pole meie idee vaid mõned aastad tagasi valla haridusfoorumil lapsevanemad ise pakkusid seda.“
Kas saate võimu juure, hakkate olema koalitsioonis?
„Enim sai mandaate Ühise Kodu nimekiri, eelkõige on see küsimus neile. Meie tahame, et valla juhtimisel ei oleks koalitsiooni-opositsiooni veelahet, kus suur osa energiat kulutatakse omavaheliste vastuolude peale. Volikogus paneks paika tööplaani, mille alusel hakatakse detailselt teemadega tegelema. Paranema peaks volikogu alaliste komisjonide roll, nende seisukohtade väärtustamine. Me ei välistaks ka ühtegi volikoguliiget, et kõik oleksid motiveeritud neli aastat tööd tegema – oleksid ühe või teise otsuse koalitsioonis. Poleks sellist asja, et osad volinikud on otsustamisest väljas. Igal volinikul tekib individuaalne vastutus, tema hääl maksab. Igaüks peab eelnõude puhul mõtlema, kuidas hääletada, ei saa viidata koalitsioonilepingule. On häid näiteid Eestis, kus valitsetakse koalitsioonilepinguta.“
Kas Teist võiks saada volikogu esimees?
„See on ausalt öeldes küll ootamatu, aga valijate antud hääled kohustavad, tunnen vastutust. Volikogu esimeseks istungiks on selgunud, kuhu töökorraldusega jõuame. Kui on võimalik saavutada uut kvaliteeti ja jõuda selleni, mida me manifesti esimene punkt kirjeldab, siis olen valmis volikogu esimehena panustama.“
Saite kohalikule rahvale rohkem tuttavaks seoses Lahemaa kaitse-eeskirjaga.
„Kui Lahemaa uue kaitse-eeskirja küsimus hakkas arenema, oli selge, kas asun sellega tegelema või ei puutu asjasse ja siis ei saa viriseda. Otsustasin tegutseda, tegime ettepanekuid, mida arvestati. Kodukülas ja külaseltsis olen toimetanud kauem. Esimesed pildid minust Tammistu külas on, kui olen imikuna vannis me maakodus. Oleme vennaga 1990. aastast Alexela Grupi osanikud, kuulun emaettevõtte juhatusse, kureerin energeetika projekte Eestis ja mujal. Lõpetasin 1995. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, 17 aastat töötasin vandeadvokaadina. Viimased 5 aastat olen tagasi Alexelas.“