MAR­TI HÄÄL: „Me ei pool­da koa­lit­sioo­ni­le­pet kui ve­re­van­net.“

2045

42 Marti HäälMAR­TI HÄÄL, kan­di­dee­ri­si­te va­li­mis­lii­dus Üks Kuu­sa­lu Vald ja sai­te val­las suu­ru­selt tei­se hääl­te­saa­gi – 128. Kas os­ka­si­te va­li­ja­te nii suurt toe­tust en­nus­ta­da?

„Oli ar­va­ta, et ka sel kor­ral 40 hää­le juu­res vo­li­ko­gus­se pää­seb. Vaik­selt mõt­le­sin, et vo­li­ni­ku jaoks va­ja­lik hääl­tearv tu­leb, aga tu­li üle iga­su­gu­se oo­tu­se. Kol­ga jaos­kon­nast ehk Ju­min­da pool­saa­re kü­la­dest loot­sin hää­li, aga nii pal­ju toe­tust Kuu­sa­lu, Kiiu ja Kol­ga­kü­la jaos­kon­nast oli ül­la­tus.“

Miks tu­li­te po­lii­ti­kas­se ja kas kan­di­dee­ri­mi­ne oli es­ma­kord­ne?

„Mind on va­rem kut­su­tud, ka era­kon­da­des­se, olen ala­ti ära öel­nud ja ise­gi ar­va­nud, et mi­nu loo­mu­se­ga see kok­ku ei so­bi. Aga me va­li­mis­lii­du ko­ge­nud vo­li­ni­kud ut­si­ta­sid ja ko­gu­kon­nad jul­gus­ta­sid. Need as­jad, mi­da tee­me pool­saa­rel on sel­li­sed, mi­da tu­leks aren­da­da üle val­la. Kas või me­ren­du­se po­tent­siaal, see peaks ole­ma ko­gu val­la tee­ma. Meie mõ­te oli te­ha üht­la­ne ni­me­ki­ri, kus val­la eri­ne­vad piir­kon­nad ja ko­gu­kon­nad olek­sid esin­da­tud. See õn­nes­tus meil pä­ris häs­ti. Üks Kuu­sa­lu Vald ni­me­kir­ja kva­li­teet oli hääl­te ar­vu mõt­tes neil va­li­mis­tel vallas kõi­ge pa­rem – ühe kan­di­daa­di koh­ta kesk­mi­selt 35 häält. Igal kan­di­daa­dil oli oma ko­gu­kond ta­ga.“

Te va­li­mis­lii­dul on ma­ni­fest, vä­he on konk­reet­seid lu­ba­du­si.

„Meie ar­va­tes sel­li­ne ta­su­ta as­ja­de lu­ba­mi­ne võiks ko­ha­li­kel va­li­mis­tel ära lõp­pe­da. Need ot­su­sed on si­su­li­selt uue vo­li­ko­gu pä­de­vu­ses. See­ga ni­me­ki­ri, kes vo­li­ko­gu koos­sei­su ena­must ei saa, oleks na­gu pet­nud va­li­jaid. Sel­le­pä­rast on kõi­ge olu­li­sem, kui­das vald on ju­hi­tud. Meie põ­hi­lu­ba­du­sed on ka seo­tud val­la juh­ti­mi­se­ga. See oli lä­bi­valt meie sõ­num. Ja siis val­la ku­vand, me­re tee­mad. See po­tent­siaal, mis meil on seo­ses me­ren­du­se­ga, ka ko­ha­li­ku et­te­võt­lu­se ja töö­koh­ta­de ning val­la tu­lu­de osas, tu­leks ära ka­su­ta­da. Prae­gu mei­le tun­dub, et sel­le­ga kee­gi ei te­ge­le. Sa­ma­moo­di met­sa­ga. Kol­mas vä­ga olu­li­ne tee­ma on kon­ku­rent­si­või­me­li­ne üld- ja hu­vi­ha­ri­dus. Mit­te, et prae­gu oleks val­las ha­ri­du­se­ga kõik hal­vas­ti, aga tu­leb et­te vaa­da­ta 15 aas­tat vä­he­malt. Ha­ri­dus­ku­lud on li­gi 70 prot­sen­ti val­la tä­na­sest ee­lar­vest. See­ga tu­leb hoo­le­ga mõel­da lä­bi, mi­da muu­tuv õpi­kä­sit­lus eel­dab, ja en­ne, kui uu­si pü­si­ku­lu­sid võt­ta, mõel­da, kui­das val­la­le kuu­lu­vat kin­nis­va­ra ka­su­ta­da efek­tiiv­se­malt. Ja pä­ri­selt kuu­la­ta ko­gu­kon­di. See, et alg­ha­ri­du­se and­mi­sel võiks ka­su­ta­da nii­gi val­la ülal­pee­ta­vaid rah­va­ma­ju, po­le meie idee vaid mõ­ned aas­tad ta­ga­si val­la ha­ri­dus­foo­ru­mil lap­se­va­ne­mad ise pak­ku­sid se­da.“

Kas saa­te või­mu juu­re, hak­ka­te ole­ma koa­lit­sioo­nis?

„Enim sai man­daa­te Ühi­se Ko­du ni­me­ki­ri, eel­kõi­ge on see kü­si­mus nei­le. Meie ta­ha­me, et val­la juh­ti­mi­sel ei oleks koa­lit­sioo­ni-opo­sit­sioo­ni vee­la­het, kus suur osa ener­giat ku­lu­ta­tak­se oma­va­he­lis­te vas­tuo­lu­de pea­le. Vo­li­ko­gus pa­neks pai­ka tööp­laa­ni, mil­le alu­sel ha­ka­tak­se de­tail­selt tee­ma­de­ga te­ge­le­ma. Pa­ra­ne­ma peaks vo­li­ko­gu ala­lis­te ko­mis­jo­ni­de roll, nen­de sei­su­koh­ta­de väär­tus­ta­mi­ne. Me ei vä­lis­taks ka üh­te­gi vo­li­ko­gu­lii­get, et kõik olek­sid mo­ti­vee­ri­tud ne­li aas­tat tööd te­ge­ma – olek­sid ühe või tei­se ot­su­se koa­lit­sioo­nis. Po­leks sel­list as­ja, et osad vo­li­ni­kud on ot­sus­ta­mi­sest väl­jas. Igal vo­li­ni­kul te­kib in­di­vi­duaal­ne vas­tu­tus, te­ma hääl mak­sab. Igaüks peab eel­nõu­de pu­hul mõt­le­ma, kui­das hää­le­ta­da, ei saa vii­da­ta koa­lit­sioo­ni­le­pin­gu­le. On häid näi­teid Ees­tis, kus va­lit­se­tak­se koa­lit­sioo­ni­le­pin­gu­ta.“

Kas Teist võiks saa­da vo­li­ko­gu esi­mees?

„See on au­salt öel­des kül­l oo­ta­ma­tu, aga va­li­ja­te an­tud hää­led ko­hus­ta­vad, tun­nen vas­tu­tust. Vo­li­ko­gu esi­me­seks is­tun­giks on sel­gu­nud, ku­hu töö­kor­ral­du­se­ga jõua­me. Kui on või­ma­lik saa­vu­ta­da uut kva­li­tee­ti ja jõu­da sel­le­ni, mi­da me ma­ni­fes­ti esi­me­ne punkt kir­jel­dab, siis olen val­mis vo­li­ko­gu esi­me­he­na pa­nus­ta­ma.“

Sai­te ko­ha­li­ku­le rahvale roh­kem tut­ta­vaks seo­ses La­he­maa kait­se-ees­kir­ja­ga.

„Kui La­he­maa uue kait­se-ees­kir­ja kü­si­mus hak­kas are­ne­ma, oli sel­ge, kas asun sel­le­ga te­ge­le­ma või ei puu­tu as­jas­se ja siis ei saa vi­ri­se­da. Ot­sus­ta­sin te­gut­se­da, te­gi­me et­te­pa­ne­kuid, mi­da ar­ves­ta­ti. Ko­du­kü­las ja kü­la­selt­sis olen toi­me­ta­nud kauem. Esi­me­sed pil­did mi­nust Tam­mis­tu kü­las on, kui olen imi­ku­na van­nis me maa­ko­dus. Ole­me ven­na­ga 1990. aas­tast Ale­xe­la Gru­pi osa­ni­kud, kuu­lun emaet­te­võt­te ju­ha­tus­se, ku­ree­rin ener­gee­ti­ka pro­jek­te Ees­tis ja mu­jal. Lõ­pe­ta­sin 1995. aas­tal Tar­tu Üli­koo­li õi­gus­tea­dus­kon­na, 17 aas­tat töö­ta­sin van­dead­vo­kaa­di­na. Vii­ma­sed 5 aas­tat olen ta­ga­si Ale­xe­las.“