MAR­GUS SOOM: „Kuu­sa­lu val­las on ol­nud sta­biil­ne aas­ta.“

MAR­GUS SOOM, me le­he il­mu­mis­päe­val, 18. det­semb­ril möö­dub aas­ta, kui Kuu­sa­lu val­las va­he­tus võim. Va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du, Kes­k­e­ra­kond ja Teie esin­da­tud Re­for­mie­ra­kond moo­dus­ta­sid uue küm­ne­liik­me­li­se koa­lit­sioo­ni, um­bu­sal­da­sid se­ni­seid val­la­juh­te ning Teid va­li­ti val­la­vo­li­ko­gu esi­me­heks. Kui­das see aas­ta on läi­nud?
„Kui vas­ta­ta ühe lau­se­ga, siis pä­rast maat­riks­juh­ti­mi­se eks­pe­ri­men­ti, mil­le tu­le­mu­se­na li­gi poo­led val­la amet­ni­kud olid pi­da­nud eri põh­jus­tel töölt lah­ku­ma, on saa­bu­nud sta­biil­ne töö­ra­hu.

Et pa­re­mi­ni mõis­ta prae­gust po­lii­ti­list olu­kor­da Kuu­sa­lu val­las, vaa­taks mõ­ned aas­tad ta­ga­si. Möö­du­nud va­li­mis­te pea­mi­sed tee­mad olid lä­bi­pais­tev ja ko­gu­kon­di kaa­sav juh­ti­mi­ne ning val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne kon­kur­si­ga. Nen­de eest­kõ­ne­le­jad olid va­li­mis­lii­dud Üks Kuu­sa­lu Vald ja Are­nev Kuu­sa­lu Vald. Ka Re­for­mie­ra­kond pool­das sel­li­seid väär­tus­hin­nan­guid.
Kuid pä­rast va­li­mi­si hak­ka­sid ilm­ne­ma toi­min­gud, mis te­ki­ta­sid imes­tust. Teod ja va­li­mis­eel­sed lu­ba­du­sed hak­ka­sid lahk­ne­ma. And­res Hein­ve­ri eest­ve­da­mi­sel moo­dus­ta­ti val­la­va­ne­ma va­li­mi­se ko­mis­jon. Aval­du­si lae­kus 15, li­gi poo­led kan­di­daa­did kut­su­ti vest­lu­se­le. Kõi­gi koh­ta oli koos­ta­tud CV-kaust. Kon­kur­si lõpp­tu­le­mu­se­na moo­dus­tus kan­di­daa­ti­de pin­ge­ri­da. Ja siis sõl­mis Üks Kuu­sa­lu Vald sa­la­le­pin­gu, te­gi või­mu­lii­du hoo­pis viien­daks jää­nud kan­di­daa­di­ga. Mil­leks ja kel­lele oli va­ja sel­list tsir­kust?

Järg­nes val­la juh­ti­mi­se eba­sta­biil­ne aja­järk, aas­ta jook­sul va­he­tus vo­li­ko­gu esi­mees kolm kor­da. Koos­töö mit­te­laa­bu­mi­se pea­mi­ne põh­jus oli, et vo­li­ko­gu laua ta­ha oli tul­nud lii­ga pal­ju uu­si vo­li­nik­ke, kel­lel puu­dus oma­va­lit­su­se töö­kor­ral­du­se ko­ge­mus. Ka isik­lik­ku laa­di egoist­li­kud suh­ted ei tul­nud ka­suks. Ei suu­de­tud sõ­nas­ta­da ühi­seid ees­mär­ke ega mõis­te­tud, et kõi­ki he­le­si­ni­seid unis­tu­si ei saa el­lu viia. Te­ge­lik­kus on mi­da­gi muud kui ker­ge­käe­li­sed va­li­mis­lu­ba­du­sed. Kui ise pead ot­sus­ta­ma, pead ka vas­tu­ta­ma.

Pal­ju­del vo­li­ko­gu­liik­me­tel oli ko­du­töö te­ge­ma­ta, puu­dus ta­he või os­kus sõl­mi­da koa­lit­sioo­ni­le­ping. Kok­ku­lep­ped on paar tu­hat aas­tat ol­nud eu­roo­pa­li­kus kul­tuu­ri­ruu­mis ühis­kon­na juh­ti­mi­se alus. Vas­ta­sel kor­ral al­gab anar­hia ja kaos. Maat­riks­juh­ti­mi­ne, kus ot­sus­te­ni jõu­ti val­ju­hääl­se po­pu­lis­mi, mit­te ar­gu­men­tee­ri­tud aru­te­lu­ga, oli hu­ku­le mää­ra­tud. Ma ei suut­nud edu­ka­te­le val­la­juh­ti­de­le an­da sel­geid vas­tu­seid, mis on maat­riks­juh­ti­mi­se ee­li­sed, see ei so­bi oma­va­lit­sus­se, ra­ken­da­da võib et­te­võt­lu­ses. Juh­ti­miss­tii­li, kus ot­su­seid lan­ge­ta­tak­se kõ­ve­ma hää­le alu­sel, ei ar­ves­ta­ta part­ne­ri­ga, po­pu­lism üle­tab ar­gu­men­te, ei keh­ti elemn­taar­ne alus­kord, ni­me­ta­tak­se aja­looõ­pi­ku­tes anar­his­miks. Ja nii-öel­da tööõn­ne­tu­sed ei lask­nud en­nast kaua oo­da­ta.

Toon näi­te, kui­das sõ­nad ja teod läk­sid lah­ku, poo­le­tei­se aas­ta ta­gu­sest ajast, kui val­la­va­ne­maks oli saa­nud Mo­ni­ka Sa­lu, või­mu­lii­dus olid va­li­mis­lii­dud Üks Kuu­sa­lu Vald, Are­nev Kuu­sa­lu Vald, EK­RE ja ka Re­for­mie­ra­kond. Kol­ga koo­li staa­dio­ni re­no­vee­ri­mi­sel ei ar­ves­ta­tud ko­gu­kon­na et­te­pa­ne­kuid ega kaa­sa­tud põh­ja­li­kult pro­jek­tee­ri­mi­se läh­teü­le­san­ne­te püs­ti­ta­mi­se­le. Ava­lik­ku­se­le ei an­tud tõe­seid sel­gi­tu­si, kui­gi ko­gu­kon­da­de kaa­sa­mi­ne ja lä­bi­pais­tev juh­ti­mi­ne olid koa­lit­sioo­ni va­li­mis­lii­tu­de ühed pea­mi­sed va­li­mis­lu­ba­du­sed.

Tei­ne näi­de on seo­tud Sal­mis­tu sa­da­ma­ga. Üle küm­ne aas­ta ole­me taot­le­nud eu­ro­ra­has­tust, et re­no­vee­ri­da Kuu­sa­lu val­la hä­bip­lekk Sal­mis­tu sa­dam. Lõ­puks sai­me li­gi 800 000 eu­rot kaas­ra­has­tust, li­san­dub 300 000 val­la omao­sa­lust. Mis on­gi iga­ti nor­maal­ne. Kõik Kuu­sa­lu val­la suu­re­mad aren­du­sed peak­sid­ki käi­ma eu­ro­pro­jek­ti­de ra­has­tu­se­ga. Kuid siis hak­ka­sid toi­mu­ma ava­lik­ku­se­ga ma­ni­pu­lee­ri­tud rah­va­koo­so­le­kud, kus asu­ti põh­jen­da­ma, miks ei saa eu­ro­toe­tust vas­tu võt­ta. Põh­jen­da­ti, et po­le pii­sa­valt sa­da­ma ka­su­ta­jaid, ko­gu­kon­na kaa­sa­tus on väi­ke, va­ja aas­ta­ring­seid töö­koh­ti. Hil­jem sel­gus, kõik põh­jen­du­sed oli ot­si­tud, et rii­gi ra­hast loo­bu­da ja lõ­puks Sal­mis­tu sa­dam lik­vi­dee­ri­da. Val­la ee­lar­ve­rea­le oli sel­leks tek­ki­nud 20 000 eu­rot. Olen sei­su­ko­hal, et Kuu­sa­lu ko­gu­kon­na­le on va­ja ava­li­ku ka­su­tu­sõi­gu­se­ga Sal­mis­tu sa­da­mat. See sei­su­koht fik­see­ri­ti uue koa­lit­sioo­ni le­pin­gus.

Re­for­mie­ra­kond, Kes­ke­ra­kond ja va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du on sõl­mi­nud koa­lit­sioo­ni­le­pin­gu, mil­le pea­mi­sed üle­san­ded on Kuu­sa­lu kesk­koo­li ruu­mi­puu­du­se la­hen­da­mi­ne, Sal­mis­tu sa­da­ma kor­da­te­ge­mi­ne ja kü­la­tee­de ula­tus­li­kum re­mont. Pik­ki aas­taid on Kuu­sa­lu val­la kü­la­teed ol­nud ala­ra­has­tu­ses. Et lei­da mõist­lik­ke la­hen­du­si pii­ra­tud res­surs­si­de­ga ee­lar­ves, moo­dus­ta­si­me apo­lii­ti­li­se tee­de töö­rüh­ma.“

Te ju­hi­te tee­de töö­rüh­ma, kui­das töö on läi­nud ja ku­hu ole­te aru­te­lu­de­ga jõud­nud?
„Na­gu üt­le­sin, töö­rühm on apo­lii­ti­li­ne. Se­da vaa­ta­ma­ta opo­sit­sioo­ni pin­gu­tus­te­le suu­na­ta töö­rüh­ma koos­sei­su ka po­lii­ti­li­si ko­mis­sa­re. Soo­vi­me vo­li­ko­gu ja val­la­va­lit­sust nõus­ta­da prag­maa­ti­li­selt kaa­lu­tud ja ma­jan­dus­li­kult põh­jen­da­tud ar­va­mus­te­ga. Ana­lüü­si­me ja kaar­dis­ta­me koo­so­le­ku­tel val­la­tee­de olu­kor­da, lä­hi­tu­le­vi­kus pa­ku­me pa­ri­ma la­hen­du­se kü­la­tee­de kor­da­te­ge­mi­seks.

Kü­lad te­gid roh­kem kui aas­ta ta­ga­si et­te­pa­ne­kuid, neid tu­li kok­ku 125 ko­gu­ma­hu­ga 5,5 mil­jo­nit eu­rot. Üks osa me töö­ma­ter­ja­list on ka eel­mi­se koa­lit­sioo­ni pa­ku­tud va­lem, ku­hu oli plaa­nis li­sa­da and­meid üs­na sub­jek­tiiv­selt. Kind­las­ti on ka­vas se­da va­le­mit muu­ta. Li­sa­me ka paar­küm­mend et­te­pa­ne­kut täien­da­va­te va­ja­li­ke töö­de koh­ta.

Vä­ga loo­dan, et tee­de töö­rüh­ma te­ge­vu­ses ei ka­jas­tu isik­li­kud hu­vid, näe­me val­la tee­de olu­kor­da ter­vi­ku­na. Kind­las­ti on va­ja tee­de kor­ras­ta­mi­seks ra­ha juur­de ja jao­tus peab ole­ma sta­biil­ne. Tea­tud kin­del osa võiks tee­de­le min­na val­laee­lar­ves­se lae­ku­vast maa­va­ra­de kae­van­da­mis­ta­sust ja ka kait­se­mi­nis­tee­riu­milt seo­ses po­lü­goo­ni­ga an­ta­vast toe­tu­sest, mil­lest osa peaks mi­ne­ma po­lü­goo­niäär­se­te kü­la­de­le.“

Kui kau­gel ole­te Tal­lin­na-La­he­maa kerg­liik­lus­tee tee­ma­ga?
„Iga ko­gu­kond ra­jab kerg­liik­lus­teed vas­ta­valt oma va­ja­dus­te­le. Kuu­sa­lu val­la es­ma­ne va­ja­dus on ühen­da­da kau­nid ran­nad kes­kus­te­ga. Pro­jekt teos­tub vaid eu­ro­ra­has­tu­se abil. Kuu­sa­lu val­lal puu­dub või­me­kus ük­si kerg­liik­lus­teid ra­ja­da. Val­da­de va­he­lis­tel nii-öel­da hal­li­de tsoo­ni­de ala­del peab ap­pi tu­le­ma riik. Tei­si­ti pro­jekt ei teos­tu. Olu­li­ne on ohu­tu liik­lus. Ole­me näi­nud, kui oht­li­kult liik­le­vad jalg­rat­tu­rid kau­ni­tel su­ve­päe­va­del sõi­du­tee­del. Lä­hia­jal on plaa­nis sõl­mi­da Jõe­läht­me ja Hal­ja­la val­la­ga koos­töö­le­ping, kaa­sa­me ka mõ­ned rii­gia­me­tid. All­kir­jas­ta­mi­ne on ka­vas uue aas­ta esi­me­ses poo­les, siis tut­vus­ta­me kerg­liik­lus­tee pro­jek­ti põh­ja­li­ku­malt.“

Tu­leks ju­tu­ga vo­li­ko­gu juh­ti­mi­se juur­de. Miks kut­su­te is­tun­geid kok­ku eri ae­ga­del, va­rem toi­mu­sid is­tun­gid ena­mas­ti kord kuus, vii­ma­se nä­da­la kol­ma­päe­val?
„Kut­sun is­tun­gid kok­ku va­ja­dus­põ­hi­selt, kui on val­mi­nud vas­tu­võt­mist va­ja­vad eel­nõud. Siin­juu­res tu­le­tan meel­de, et sea­du­seand­ja on sä­tes­ta­nud – tööand­jal on ko­hus­tus va­bas­ta­da vo­li­ko­gu lii­ge is­tun­gi ja ko­mis­jo­ni­de koo­so­le­ku ajaks töö­ko­hus­tus­test.

Vo­li­ko­gu tööor­ga­nid on ko­mis­jo­nid. Soo­vin, et kõik eel­nõud saak­sid ko­mis­jo­ni­des põh­ja­li­kult lä­bi töö­ta­tud. Pean ka olu­li­seks, et eel­nõu­de aru­te­lu vo­li­ko­gus ei jääks poo­li­kuks. See­tõt­tu olen tead­li­kult ei­ra­nud val­la põ­hi­mää­rust ja and­nud is­tun­gi­tel vo­li­ko­gu liik­me­te­le roh­kem sõ­naõi­gust, mui­du­gi tin­gi­mu­sel, et kü­si­mus oleks as­ja­ko­ha­ne ja mit­te kaas­vo­li­nik­ke sol­vav.

Veel ta­han rõ­hu­ta­da, et meie koa­lit­sioo­nil po­le va­li­tud esi­meest, sel­le lep­pi­si­me ko­he al­gu­ses kok­ku. Koa­lit­sioon koos­neb kol­mest osa­poo­lest. Koa­lit­sioo­ni­koo­so­le­kud kut­sub kok­ku val­la­va­nem, volikoguesimees või aseesi­mees.“

In­ter­ne­tis näeb vo­li­ko­gu is­tun­gi­test ot­seü­le­kan­deid, mi­da saab jä­re­le vaa­da­ta. Mõ­ni­gi, kes on is­tun­geid jäl­gi­nud, on kri­ti­see­ri­nud, et miks vaiel­dak­se seal nii pal­ju, võiks te­ha si­su­list tööd val­lae­lu pa­re­maks muut­mi­seks.
„Üks on see, mis pais­tab vo­li­ko­gu is­tun­gi­te üle­kan­des. Tei­ne on si­su­li­ne töö, mi­da in­ter­ne­tis üle ei kan­ta. Vo­li­ko­gu si­su­li­ne töö te­hak­se ko­mis­jo­ni­des. Ka val­la­ma­ja amet­ni­kud töö­ta­vad tub­lilt. Vo­li­ko­gu 2020. aas­ta tööp­laan on koos­ta­tud. Tu­le­val aas­tal ae­gu­vad me val­las kuue vald­kon­na aren­gu­ka­vad, need va­ja­vad kaa­sa­jas­ta­mist. Vo­li­ko­gu juur­de tu­leb mää­ra­ta juh­ti­vad ko­mis­jo­nid. Kaa­sa­me eks­per­te, ko­gu­kon­di, sihtg­rup­pe, al­la­su­tu­si ning ot­sus­ta­me, kas täien­da­me ole­ma­so­le­vaid aren­gu­ka­va­sid või tee­me uued, et olek­sid sel­li­sed, mi­da saaks el­lu ra­ken­da­da. Jät­ka­me ka tööd val­la üldp­la­nee­rin­gu­ga. Osa­len oma­va­lit­sus­te üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se iga­kuis­tel koo­li­tus­tel, et saak­sin või­ma­li­kult häs­ti pa­nus­ta­da üldp­la­nee­rin­gu te­ge­mis­se.

Ini­mes­te­le on ha­ka­nud sil­ma aru­pä­ri­mis­te ja tea­be­nõue­te esi­ta­mi­ne, mis on ve­ni­ta­nud is­tun­gid pi­kaks. Ena­mik aru­pä­ri­mi­si on esi­ta­tud ede­vu­sest. Kui aru­pä­ri­ja tõu­seb sel­le et­te­lu­ge­mi­se ajal is­tun­gil püs­ti ja näo­ga pöör­dub mit­te vo­li­ko­gu liik­me­te, vaid kaa­me­ra poo­le, siis mis see on? Ede­vus või konst­ruk­tiiv­ne koos­töö? Me is­tun­gid on kah­juks muu­tu­nud kul­tuu­ri­tuks ära­pa­ne­mi­se ko­haks. Te­hak­se ko­ha­tuid ja kaas­vo­li­nik­ke sol­va­vaid va­he­le­hõi­keid, kü­si­mus­te­ga min­nak­se isik­li­kuks, ei pü­si­ta tee­mas. Sel­list kul­tuu­ri­tust näen Kuu­sa­lu vo­li­ko­gus es­ma­kord­selt.

Olen bri­ti huu­mo­ri suur aus­ta­ja. Ka bri­ti par­la­men­dis on vä­ga hea huu­mor, osa­tak­se tõ­si­seid tee­ma­si arut­le­da hea­taht­li­kult ja kaas­la­si mit­te sol­va­valt. Soo­vin Kuu­sa­lu vo­li­ko­gus tu­le­vi­kus mit­te nä­ha, kui­das aru­pä­ri­mi­se­ga tul­lak­se vo­li­ko­gu laua ta­ha klat­ti­ma Ale­xe­la tank­la nur­ju­nud kin­nis­tua­ren­da­mist, ega staažika vo­li­ni­ku aru­pä­ri­mist, mi­tu is­tun­git ja mil­lal on toi­mu­nud sel aas­tal, see in­fo on ava­li­kult lei­tav. Sel­lis­te­le ja sar­nas­te­le kü­si­mus­te­le pea­vad val­la amet­ni­kud vas­ta­ma oma tööa­jast. Kuu­sa­lu val­la põ­hi­mää­rus va­jab põh­ja­li­kult muut­mist ja töö­kor­da sead­mist.“

Mi­da ar­va­te ENN KIRS­MA­NI esi­ta­tud eel­nõust, et muu­ta valla põ­hi­mää­rust ja lõ­pe­ta­da suu­lis­te aru­pä­ri­mis­te esi­ta­mi­se või­ma­lus? Uu­dis sel­lest jõu­dis möö­du­nud nä­da­lal üle­rii­gi­lis­se mee­dias­se.
„See eel­nõu on 19. det­semb­ri is­tun­gi päe­va­kor­ras esi­me­se lu­ge­mi­se­na. Arvan, see on min­gil mää­ral vas­tu­reakt­sioon aru­tu­te­le aru­pä­ri­mis­te­le. Eel­nõu lä­heb põ­hi­mää­ru­se muut­mi­seks teh­ta­va­te et­te­pa­ne­ku­te kaus­ta. Põ­hi­mää­rust ju­pi­kau­pa muut­ma ei hak­ka, muut­mi­ne on 2020. aas­ta tööp­laa­nis. Kõi­gil vo­li­ko­gu ja ka ko­gu­kon­na liik­me­tel on õi­gus ja või­ma­lus te­ha muu­da­tu­set­te­pa­ne­kuid. Kin­ni­tan, de­mok­raa­tia po­le sel­le eel­nõu esi­ta­mi­se­ga Kuu­sa­lu val­las ohus.

Veel ta­han ühe tee­ma ära lõ­pe­ta­da, kõi­gi­le po­lii­to­po­nen­ti­de­le öel­da ja see­kord lõp­li­kult, et Ees­ti Va­ba­rii­gis mõis­tab süüd vaid ko­hus. Mi­na po­le kor­da­gi koh­tus käi­nud, sealt tu­le­ne­valt ei ole nii­ni­me­ta­tud süüd kor­da­gi tun­nis­ta­nud, pro­ku­ra­tuur on sel­le­ga nõus­tu­nud. Ju­rii­di­li­selt on opor­tu­ni­teet osa­pool­te va­he­ra­hu. Ja pa­lun se­da ra­hu ka kõi­gil akt­sep­tee­ri­da.“

Hil­ju­ti tu­li ava­li­kuks, et Teid hei­de­ti väl­ja Fa­ce­boo­kis Kuu­sa­lu Kuu­lu­ta­ja võr­gus­ti­kust, ku­na lu­ba­si­te an­da sel­gi­tu­si Kuu­sa­lus ja ka kau­ge­mal kost­nud vä­ga val­ju kär­ga­tu­se koh­ta, aga ei andnud.
„See on po­lii­to­po­nen­ti­de, Fa­ce­boo­ki võr­gus­ti­ku Are­nev Kuu­sa­lu Vald, pro­vo­ka­tiiv­ne ning va­lel ja ole­tus­li­kul väi­tel lan­ge­ta­tud ot­sus. Lu­ge­ja­te vä­he­su­se tõt­tu on see val­ve­tiim ko­li­nud Fa­ce­boo­ki Kuu­sa­lu Kuu­lu­ta­ja le­he­le, mis on ol­nud ta­sa­kaa­lus­ta­tud ja po­si­tiiv­selt hää­les­ta­tud sõ­nu­mi­te edas­ta­ja. Pa­ha­taht­li­kud po­lii­to­po­nen­did on võt­nud mee­le­vald­selt teks­tist väl­ja mõt­te- või lau­se­ju­pi, ha­ka­nud sel­le­ga sub­jek­tiiv­selt ma­ni­pu­lee­ri­ma. Li­saks veel nen­de sol­vav sõ­na­ka­su­tus ka tund­ma­tu­te ini­mes­te aad­res­sil. See on­gi põh­jus, miks pal­jud aru­kad lu­ge­jad on lah­ku­nud ak­tiiv­se­test aru­te­lu­dest. Mul on pal­ve Are­ne­va Kuu­sa­lu Val­la val­ve­kom­men­taa­to­ri­te­le, min­ge oma sots­mee­dia le­he­le ta­ga­si ja jät­ke mõ­ni­gi Fa­ce­boo­ki-leht oma po­liit­so­past va­baks.

Na­tu­ke ka sel­le nii-öel­da suu­re pau­gu teoo­ria jä­rel­ka­jast. Suht­le­sin nel­ja amet­kon­na­ga. Vee­rand tun­ni möö­du­mi­sel võt­sid mi­nu­ga ühen­dust seit­se ame­tia­su­tust. Sõ­num oli ühe­ne ja oma­va­hel koos­kõ­las­ta­tud. Olin sel het­kel me rii­gi kom­pe­tent­su­se ja ope­ra­tiiv­su­se üle tõe­li­selt uh­ke. Riik toi­mib. Edas­ta­sin Fa­ce­boo­kis pal­ve ja in­fo, mil­leks mul oli vo­li­tus. Ees­ti Va­ba­rii­gis keh­ti­vad tea­ta­vad kor­ral­dus­li­kud sea­du­sed. Mi­na Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu esi­me­he­na ei saa ega to­hi rii­gi ni­mel edas­ta­da amet­lik­ke tea­daan­deid ega an­da täien­da­vaid sel­gi­tu­si.“

Rää­giks ka Te par­tei­li­sest te­ge­vu­sest. Ole­te Re­for­mi­era­kon­na Kuu­sa­lu piir­kon­na juht, kui pal­ju on piir­kon­nas re­for­mie­ra­kond­la­si?
„Olen Re­for­mie­ra­kon­na lii­ge 20 aas­tat. Era­kon­na Kuu­sa­lu piir­kon­naor­ga­ni­sat­sioo­ni ju­hin vii­ma­sed kaks aas­tat. Koos Jaa­nus Saa­re­ga ole­me Kuu­sa­lu or­ga­ni­sat­sioo­ni asu­ta­jad. Hin­ge­kir­jas on 30 ini­mest, ak­tiiv­seid liik­meid on 15. Olen Re­for­mie­ra­kon­na Har­ju-Rap­la­maa ring­kon­na ju­ha­tu­se lii­ge ja sa­ma kaua, pool­teist aas­tat, ka Re­for­mie­ra­kon­na vo­li­ko­gu lii­ge.
Olen vaa­de­telt ma­jan­dus­li­be­raal. Lii­tu­sin Re­for­mie­ra­kon­na­ga tä­nu Siim Kal­la­se­le, kel­le eest­ve­da­mi­sel võe­ti vas­tu Ees­ti et­te­võ­te­te­le olu­li­ne sea­dus – re­fi­nant­see­rin­gu­telt va­bas­ta­ti et­te­võt­ted tu­lu­mak­sust. See oli omal ajal re­vo­lut­sioo­ni­li­ne, pa­ni si­su­li­selt alu­se Ees­ti et­te­võt­lu­se­ hüp­pe­li­se­le aren­gu­le. Pean olu­li­seks isik­su­se va­ba­dust ise ot­sus­ta­da ja vas­tu­ta­da.“