Männikäbi keskus korraldab Arukülas tegevusi peredele

2202
Männikäbi perepäevade osa on meisterdamine lastele ja vanematele.

Aruküla perekeskuse vabatahtlik JUTA ASUJA sõnas, et perekeskusest on saanud tutvumispaik kohalikele vanematele.

MTÜ Perekeskus Männikäbi on tegutsenud Aruküla tervisekeskuse teisel korrusel alates 2011. aastast, naabervaldades samasuguseid perekeskusi ei ole. Keskuse vabatahtlik, perega paar aastat tagasi Arukülla kolinud Juta Asuja sõnas, et sellist koosviibimispaika on hädasti vaja – vanemad ja lapsed kohtuvad perekeskuses joogatreeningutel, perepäevadel, ruume renditakse sünnipäevadeks. Koolitusi, perepäevi ja erinevaid oste on toetanud KOP ja Leader-programm.
Juta Asuja rääkis, et sügisel alustasid perekeskuses mitmed ringid – loovusklubi, võimlemine, loengud: „Alguses oli rohkem osalejaid, ajapikku jäi vähemaks. Ilmselt mõjutas, et omaosalus tuleb osalejate taskust. Piirangu seavad ka väikesed ruumid, kuid mahume alati kõik sõbralikult ära. Aasta algus oli päris vaikne, aga märtsis on jälle mitmed uued ja huvitavad tegevused plaanis.”
Ta jutustas, et pannkoogihommikutest on välja kujunenud tegevus, mis on saanud väga positiivse tagasiside ning neid plaanitakse perekeskuses ka edaspidi teha.
Üritused, mis siiani peresid keskusesse meelitab ning millest pole Juta Asuja sõnul kindlasti plaanis loobuda, on perepäevad, joogaring, mänguõhtud ja pannkoogihommikud: „Alguses olin veidi pettunud, kui ringides hakkas osalejaid järjest vähemaks jääma. Lõpetada tuli võimlemisring Vello Vaheriga. Nüüd on jäänud tuumik, kes käib peaaegu alati kohal ning on omavahel hästi tutvunud. Uued huvilised lisanduvad justkui kokkuhoidvasse perre ja suhtlusvõrgustikku. Projektis „Terve pere, terve kogukond” osales pidevalt kuus-seitse peret ning see oli paras hulk, oli ruumi liikuda, sai mõnusalt üheskoos meisterdada ja jutustada. Samas ootame kõikidesse tegevustesse uusi tulijaid juurde.”
Huvi tuntakse loengute vastu – toimunud  on  koolitused paarisuhtest, külmetushaiguste ravist, toidutalumatusest,    beebide    toitmi­sest, kasvatamisest. Märtsis-aprillis tuleb beebide vanematele rääkima ämmaemand Ülle Lember.
Märtsis tulevad mängu- ja lustipäevad: „KOP-toetuse abil oleme ostnud kvaliteetsemaid lauamänge ja mänguasju, mida ehk igaüks endale koju ei soeta. Seni pidime leppima mänguasjadega, mida keegi raatsis kodust tuua ja ka need kipuvad juba kuluma.”
Peagi alustab keskuses perejooga ja jooga beebiootajatele, mida juhendab Aruküla elanik Ragne Ruhno. Varem pole keskuses perejooga tunde olnud.
Perekeskusega liitus Juta Asuja 2013. aasta sügisel, kui kolis Arukülla ning otsis lastele tegevust: „Hakkasin uurima, kas siinkandis peredele midagi toimub ja kuna midagi erilist ei paistnud, olin valmis hea meelega ise organiseerima. Kui kellelgi tuleb mõni hea idee, olen valmis selle teostama. Muidugi on nii, et ideid on palju, aga tegevustesse jõutakse kohale vähem. Mul on kolm väikest last, korraldan just selliseid tegevusi, kus saan ka oma perega osaleda. See on mu peamine motivatsioon vabatahtlikuna erinevate sündmuste korraldamiseks.”
Ta märkis, et sageli ollakse meeldivalt üllatunud, et ka kodu lähedal saab kuulata loenguid, osaleda ringides: „Sõidetakse linna, et kuulata samu lektoreid, kelle meie oleme saanud kutsuda endale isegi odavamalt. Samas sõidavad teinekord Arukülla perekeskusesse huvilised nii Jõelähtmelt, Koselt kui üle Raasiku valla.”
Juta Asuja lausus, et perekeskus on hea võimalus noortele peredele, kes on äsja siia kolinud ning kedagi veel ei tunne: „Põliselanikel on oma tutvusringkond, minnakse üksteisele külla, lapsed saavad mängida ning perekeskuse tegevused pole nii olulised. Uutele elanikele aga on perekeskuse tegevused võimalus ka tutvuda ja lastel mängida eakaaslastega.”
Perekeskus on avatud kokkuleppel sündmuste toimumise ajal: „Meid ei saa võrrelda noortekeskusega, mis on igal päeval avatud. Üsna palju renditakse ruume sünnipäevadeks, sest üks peoseltskond mahub sinna mugavalt ära ning saavad kasutada keskuse võimalusi. See on oluliselt soodsam kui linna mängutoad. Laste sünnipäevade pidamiseks Arukülas eriti muid võimalusi pole.”
Juta Asuja sõnas, et perekeskus on loonud kohalikele võrgustiku – mitmete perekeskuses tutvunud vanemate lapsed on läinud koos lasteaeda ning ka perekonniti suheldakse tihedalt.