MAILA VELSTRÖM tänas Leesi remonditud rahvamaja avaaktusel abilisi

3066

PRIA on andnud Leesi rahvamaja kordategemiseks kolmel korral kokku üle 2,8 miljoni krooni ehk enam kui 180 000 eurot.

Reede, 11. veebruari pärastlõunal jäi Leesi rahvamaja esine parkla autodele väikeseks ning pargiti ka kahele poole Leesi-Hara tee äärde. Rahvamaja vastremonditud saal kogunes rahvast täis – nii kutsetega külalisi kui esinejaid.

PRIA rahastas Leesi rahvamaja remonditöid kolme-etapiliselt, iga kord maksimumsummaga – ligi 939 000 krooniga. Kuusalu vald on omaosaluseks andnud kokku üle poole miljoni krooni. Esimese etapiga tehti korda tualettruumid ning valmis juurdeehitus nelja toaga. Teises etapis remonditi maja Leesi-poolses otsas köök ja arvutituba, saali tehti kamin. Kolmanda etapiga renoveeriti saal ja fuajee ning ehitati ahi. Loksa valla ajal tehti kööki pliit ja arvutituppa kamin.

Aktuse avas Kuusalu näitetrupist Väino Esken, kes on  sündinud ja koolis käinud Leesil. Ta oli Kuusalu trupi viimasest lavastusest tuntud Muinasjutuvestja rollis ning tutvustas peolistele Leesi rahvamaja taassünnilugu otsekui muinasjuttu: „Novembris 2003 sombusel hommikul helises Virve rannakülas telefon, Jaan Mell teatas MTÜ Pohiranna juhile Maila Velströmile, et avatud on Euroopa Liidu toetused ja kas ei võiks taotleda sealt raha Leesi rahvamaja kordategemiseks. Sellest kõnest kasvas välja töö kaheksaks aastaks. On olnud raskeid aegu, teadmatust, uneta öid, kuid raskustest saadi üle omavahel aru pidades. Kõik see on olnud nagu muinasjutt. Saja-aastane rahvamaja oli otsekui prints, kes on jäänud unne. Siis ilmus printsess ehk Maila Velström, kes oli juba oma kooliajast printsisse armunud ja unistanud tema unest äratamisest. Appi tulid päkapikud Juminda poolsaare teistest küladest. Võib öelda, et printsess on seda printsi ehk rahvamaja kaheksa aastat suudelnud ja nüüd ta ärkas ellu. Panen teid muinasjutu sisse ja sellest enam lahti ei saa, tänasest päevast sai alguse muinasjutt printsessist ja tema rahvamajast.“

Väino Esken tänas kõiki, kes on vaeva näinud, et sai koguneda värvi järgi lõhnavasse uus-vanasse rahvamajja.

EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas  õnnistas remonditud maja ühtehoidmise, sõpruse ja armastuse paigaks: „Olgu jumal kõigis tegemistes siin Juminda poolsaarel. Kes on pidanud projekte kirjutama ja rahastusi otsima, need teavad, kui palju visadust see nõuab. Oleme tänulikud neile inimestele, kelle abil on see maja nüüd kauniks tehtud.“

Ka Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi meenutas kaugemaid aegu ning rääkis sellest, kuidas sada aastat tagasi otsustasid Leesi kandi mehed ja naised ehitada rahvamaja, labidas löödi maasse 1905. aastal, avamispidu oli 1908, pärast esimest maailmasõda avati seal aga kool: „Tookord kerkis seltsi- ja rahvamaju paljudesse küladesse, praeguseks on osad neist hävinenud või kasutuseta, sest inimesed on sealt kandist lahkunud. Leesi rahvamajal on vedanud ja läinud teisiti. Tulemus on meile näha, võime rahul olla ja tegijaid kiita. 2005. aastal kurtis Maila Velström, et PRIA on lubanud toetada, kuid enne peab töö ära tegema ja leidma rahastuse. Hansapank oli lõpuks nõus laenu andma. “

Vallavanem tänas MTÜ Pohiranna juhatuse liikmeid ning andis juhatuse esimehele Maila Velströmile üle vallavalitsuse tänukirja ja MTÜle tšeki 100 eurole (1564 kroonile).

Esinesid Kuusalu kunstide kooli plokkflöödiansambel Anne Jalaka juhendamisel, Kolga kooli neidude trio ees­otsas laulja ja helilooja Külli-Katri Eskeniga ning Kolga kooli keskastme õpilaste „Kohal-olijad“ etendusega „17 hetke“, mille on lavastanud Terje Varul. Paljud osatäitjad näidendis on Leesi piirkonna külade lapsed, kes õpivad Kolga koolis.

Maila Velström meenutas, kuidas oli esialgu mure laenu saamise ja tagamisega, sest PRIA  toetusraha eraldatakse tagantjärele: „Jaan Mell ütles, et hakkame inimestelt raha küsima. Mina keeldusin. Kui Jaan oli viis-kuus inimest läbi käinud, siis sõnas, et tema ka ei hakka. 2004. aasta kevadel tuli meile appi Mikko Fritze, augusti viimasel pühapäeval toimus Viinistu endises katlamajas heategevuskontsert Leesi rahvamaja toetuseks. See viis meid kokku Urve Karmoga, kes on aidanud projektide kirjutamisel. Esimese etapi puhul ei teadnud me veel midagi, kuid kõige raskem oli kolmas, viimane etapp. Ehkki pank ütles laenuläbirääkimistel, et oleme kindel partner, oli palju muretsemist, kas oleme leidnud parimad lahendused. Vastuse annavad meie kandi inimesed.“

Pohiranna juht andis abilistele raamitud fotod vastremonditud rahvamajast. Abilistena nimetas ta Jaan Melli, Jaan Manitskit, Mikko Fritzet ja Fernanda Perinot de Fritzet, Urmas Kirtsit, Tõnu Ammussaart, Kadi Raudlat, Milli Kikkast, Oto Ehituse juhatuse liiget Tarmo Eessaart ja töödejuhatajat Raido Eessaart, Herko Suntsi, Esta Nurmsalu, Külli Schmidti, Kunnar Vahtrast, Kaisa Linnot, Sõnumitoojat ja Väino Eskenit.

Tapurla külaseltsi kingituse andsid üle Erika Eluri ja Artur Talvik – Juminda poolsaare suure kaardi, millele on Leesi rahvamaja peale märgitud punaselt.

KARLI LAMBOTI lood rahvamajast
MTÜ Pohiranna juhatuse liige Karli Lambot rääkis, kuidas tuli 62 aastat tagasi esimesse klassi samasse rahvamajja. Kuna Leesi koolimajas tekkis ruumipuudus, paigutati algklassid kokku rahvamaja saali, neid õpetas üks õpetaja.

Ta jutustas, et sügaval nõukogude ajal filmiti rahvamaja sees ja ees filmi, mis kujutas Hjalmar Mäe valitsuse aega: „Sinimustvalge lipp oli rahvamaja ukse kohal, lintidega mehed liikusid väljas ja sees pidi külarahvas mängima, kuidas nad sõimavad valitsust. Toivo Laigar öelnud siis, et mingu Pärsiasse see Brežnev.“ Mait Kröönström lisas hiljem, et filmi nimi oli „Musta katuse all“, tema isa osales samuti võtetel.