Teistkordne festival meelitas kohale varasemast rohkem osalejaid.
Möödunud sügisel toimus Arukülas esmakordselt filmifestival, kus näidati kohalike elanike tehtud lühifilme.
Leaderi 2012. aasta teisest taotlusvoorust eraldati MTÜle Minu Eesti Noored Aruküla tänavuse filmifestivali jaoks 663 eurot.
Festivali korraldaja Cristina Kaska ütles, et toetust kasutati noorte filmimeistrite arendamiseks: „Septembris käis Arukülas kinobuss. Mikk Rand tegi meie filmihuvilistele koolituse ja rääkis filmiloost, stsenaariumi kirjutamisest, kaameratööst, režiist ja montaažist. Lisaks korraldasime aasta jooksul kolm korda filmisporti, möödunud aastal tegime seda vaid korra. Filmisport on loominguline väljakutse, kus ühe päeva jooksul peab valmis saama lühifilm. Žanrite osas piiranguid ei ole, aga alati loositakse üks niiöelda jokker, mis peab kõikide filmis olema.“
Laupäeval, 20. oktoobril toimus Aruküla kultuurikeskuse saalis selleaastane amatöörfilmide festival. Programmis oli kokku 33 lühifilmi kestusega mõnest sekundist veerand tunnini. Nendest kuus olid dokumentaalfilmid, kaks digijutustused, viis kunstfilmi ja neli filmispordifilmid, mängufilme oli 12. Seekord oli ka kaks eriprogrammi – 1992. aastal valminud Mops Show ja aasta hiljem tehtud Videviku Klubi.
Filmisport ja 90ndad
Cristina Kaska sõnas selle-aastase programmi kohta, et huviliste arv on kasvanud ja tase tõusnud ning filmid sai jagada žanritesse. Teiste hulgas tulid esitlemisele ka filmispordi käigus tehtud filmid. Neid hakati tegema laupäeva hommikul ning tund enne festivali algust pidid need olema valmis. Kohustuslik element seekord oli staadioni taga asuv kelgumägi.
Kolm osalenud gruppi tegid filmi Aruküla kelgumäest – kaks kasutasid mäge talispordi harrastamiseks ning kolmas mägironimiseks. Neljas grupp tegi filmi Raasikult, kasutades sealset kelgumäge. Film jutustas Raasiku alevikust – mis on seal ilusat, mis võiks paremini olla.
Eriprogrammi filmid saadi Olev Rähni käest, temal olid need vanadel VHS videokassettidel ning monteeris ja kirjutas DVDdele.
Juba möödunud aastal sooviti leida filme, mis on Arukülas varem tehtud, kuid ei õnnestunud, nüüd leidis programmikoostaja Egle Liiskmann ülesse ka vanad filmid.
Alari Kruusvall, kes lõi Videviku Klubis kaasa, jutustas, et 1990. aastate alguses valminud filmid olid „Pääsulinnu“ huvikeskuse tollaste õpetajate ja õpilaste looming: „Alguses tegime lavastusi ja esinesime nendega. Hakkasime tegema ka humoorikaid lühifilme.“
Rohkem huvilisi
Cristina Kaska rääkis, et filmide tegemine on aastaga muutunud Arukülas populaarsemaks. Suurem osa huvilisi on põhikooli õpilased, aga ka vanemaid õpilasi, tudengeid ning töötavaid inimesi. Kes korra on filmispordil käinud, need tulevad tagasi ning eelmise aasta festival inspireeris paljusid filmindusega katsetama.
Ta teeb noortele Aruküla põhikoolis meediaringi, kus praegu käib 16-18 inimest: „Selle tegevust on raske kirjeldada. Meil tegutseb mitu filmijate gruppi, igaühel on omad huvid ja žanrid. Seltskond on väga kirev ja loominguline ning Aruküla noored aktiivsed.“
Festivalifilmide kohta sõnas ta, et kõik tegijad on tublid, parimaid välja ei kuulutata, auhindu ei anta: „Tagasisidet anname hiljem kindlasti. Arutame erinevates gruppides või internetiportaalis Facebook. Meie eesmärk on jagada oma armastust filmi vastu mitte valida parimaid ja halvimaid. Amatöörina filmi tehes on hea see, et ei pea ennast kogu aeg tõestama nagu profesionaalid, saab oma hobiga rahulikult tegeleda.“
Ka lühikeste amatöörfilmide tegemine nõuab tema sõnul aega ja vaeva: „Näiteks vähem kui neljaminutiline film, milles tulnukad ründavad Aruküla ja katlamaja korsten lendab õhku, on autori, Juku Trumbi, suvel tehtud töö. Ta uuris arvutiprogramme ja õppis neid kasutama, kolm kuud töötas igal vabal hetkel projektiga.“
Festivali korraldasid Minu Eesti Noored ning Cristina Kaska ja Egle Liiskmanni filmiklubi Timmi Entertainment.
