Maavanem soovitab Kuusalu volikogul 1. veebruari istungit korrata

1125

Kuusalu volikogu 4 opositsiooniesindajat palusid maavanemal teha järelevalvet 1. veebruari istungi kokkukutsumise ja otsuse kohta.

Harju maavanem Ülle Rajasalu saatis neljapäeval, 3. märtsil vastuse Kuusalu volikoguliikmete Värner Lootsmanni, Sulev Valdmaa, Mait Kröönströmi ja Andres Kaarmanni taotlusele algatada järelevalve haldusdokumendi õigustühisuse tuvastamiseks.
Opositsiooni viis volikoguliiget algatasid 27. jaanuari istungil umbusaldusavalduse vallavanemale Urmas Kirtsile. Volikogu esimees Enn Kirsman kutsus uue istungi kokku 1. veebruaril algusega kell 19. Päevakorras oli umbusalduse avaldamine. Istungil kohal olnud 10 volikoguliiget hääletasid umbusalduse avaldamise vastu. Opositsiooniesindajad olid selleks ajaks istungilt lahkunud, kuna teatasid, et kokkukutsumine ei toimunud valla põhimääruse järgi. Põhimääruses nähakse ette, et volikogu järgmise istungi toimumise aeg lepitakse üldjuhul kokku eelneval istungil, algama peab hiljemalt kell 18, kui volikogu ei otsusta teisti.
Maavanem leidis, et umbusaldamise mitteavaldamine ei ole haldusakt – ei tekita kellelegi õigusi ega kohustusi. Seetõttu puudub tal järelevalvepädevus ning pole alust asuda seisukohale umbusalduse mitteavaldamise otsuse suhtes. Ta nimetab umbusaldusavalduse läbihääletamist ja vastuhäälte andmist menetlustoiminguks.
Samas avaldas ta arvamust 1. veebruari istungi kokkukutsumisel tekkinud olukorra kohta: „Volikogu pädevuse üks kriteeriumidest on tema otsustusvõime – tegevus peab vastama õigusaktidele.“
Maavanem kirjutab, et volikogu on kollegiaalne organ, istungi­aja muutmist ei saa pidada menetluslikult õiguspäraseks, kui volikogu esimees küsib arvamust mõne volikoguliikme käest, aluseks saab olla istungi protokolli kantud otsus, mis on saanud poolthäälte enamuse.
„Kuna volikogu ei kutsutud 1. veebruari istungiks kokku põhimääruse kohaselt, ei olnud volikogu sel istungil otsuste tegemiseks pädev ning tühised on ka sel istungil läbiviidud menetlustoimingud. Soovitan kaaluda 1. veebruari 2016 volikogu istungil otsustatud küsimuse uut läbivaatamist valla põhimääruse kohaselt kokku kutsutud volikogu istungil,“ teatab maavanem Ülle Rajasalu.
Kuusalu vallavolikogu liige Andres Kaarmann IRLi nimekirjast kommenteerib Sõnumitoojale: „Volikogu on kollegiaalne organ, mille otsused saavad olla vaid need, mis on saanud poolthäälte enamuse ja kantud protokolli. See, et volikogu esimees on mõnele volikoguliikmele helistanud ja nad olla nõus, ei oma mingit tähendust. Maavanem soovitas volikogu uuesti kokku kutsuda ja umbusaldamise hääletuse seaduslikult läbi viia. Mis edasi? See on volikogu esimehe otsustada, kas ta järgib maavanema soovitust või jääb enesele kindlaks. Tal on õigus korraldada volikogu tööd nii, nagu õigeks peab. Umbusaldamise läbiminekuks volikogus nagunii hääli ei ole, kuid eesmärk oli tuua vallamaja remondi küsimus vallaelanikeni ja see sai täidetud.“
Sulev Valdmaa esitas reedel, 4. märtsil Kuusalu volikogu esimehele avalduse palvega kutsuda viivitamatult kokku volikogu istung vallavanem Urmas Kirtsile esitatud umbusaldusavalduse menetlemiseks. Ta juhib tähelepanu sellele, et vastavalt seadusele tuleb umbusaldusavaldus panna volikogus arutusele kuu aja jooksul pärast selle esitamist.
Kuusalu volikogu esimees Enn Kirsman teatab, et vastab Sulev Valdmaale ettenähtud korras.
Enn Kirsman: „Saame maavanema soovitust, et kaaluda küsimuse uuesti arutamist, võtta kui ühte võimalikku arvamust, kuna kirjutab, et tal puudub järelevalvepädevus menetlustoimingute üle. Seadus välistab samadel põhjustel umbusaldamise avaldamise varem kui kolme kuu möödumisel. Maavanema ettepanek seab kahtluse alla ka volikogu esimehe seadusest tuleneva ainupädevuse kutsuda kokku volikogu istungeid. Seadus ega põhimäärus ei kohusta volikogu esimeest küsima kellegi eelnevat nõusolekut kutse väljasaatmiseks. Vaidlus käib selle üle, millal oleks pidanud saama volikogu enamuse nõusoleku istungi hilisemaks alustamiseks. Oleme tellinud maavanema seisukoha kõrvale 1. veebruari istungi kohta ka teise ekspertiisi.“
Ta tõdeb: „Vaidlus pole selle üle, mida volikogu otsustas, vaid kas volikogu esimehel oli õigus istungit kokku kutsuda ja millal oleks pidanud saama volikogu enamuse nõusoleku istungi hilisemaks alustamiseks. Volikogu absoluutse enamuse otsust usaldada vallavanemat selle tulemused kuidagi ei muuda. Võime juhtunut võtta kui järjekordset õppetundi, et pole võimalik koostada ideaalset põhimäärust, mis sätestaks kõik elus ette tulla võivad olukorrad ja nende juriidiliselt ainuõiged lahendused. Kuusalu valla põhimäärus on olnud küllalt töökindel, on aeg ta värske pilguga üle vaadata, protseduurid täpsemaks kirjutada.“
Volikogu esimees lisab, et umbusaldamise algatanud volinikel on õigus algatada 3 kuu möödudes vallavanema suhtes uus umbusaldusavaldus: „Või siis leida veelgi varem uued ja sama otsitud põhjused umbusaldamiseks, nagu olid need, mis läbi kukkusid.“