MAAR­JA SI­KUT: „Kui Raa­si­ku val­la üldp­la­nee­ring ei vas­ta me oo­tus­te­le, tu­leks se­da muu­ta.“

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu esi­mees MAAR­JA SI­KUT, 2020. aas­tal sai Raa­si­ku vald pä­rast hal­dus­re­for­mi esi­me­se oma­va­lit­su­se­na uue üldp­la­nee­rin­gu. Vä­hem kui kolm aas­tat hil­jem on koh­tu­me­net­lu­ses kae­bus, sest väl­ja­ku­ju­ne­nud era­mu­piir­kon­da lu­ba­tak­se ehi­ta­da kor­ter­ma­ja. Mil­les asi, kas üldp­la­nee­rin­gus läks mi­da­gi va­les­ti?
„Jah, mul­le tun­dub, et meie val­la üldp­la­nee­ring on lii­ga li­be­raal­ne, ei oleks pi­da­nud lu­ba­ma ale­vik­ke täies ma­hus kor­te­re­la­mu­te piir­kon­naks.“

Vii­ta­te sel­le­le, et üldp­la­nee­rin­gus on mää­ra­tud ela­mu­alad, kuid po­le öel­dud, mil­lis­te­le neist võib ti­hea­sus­tu­ses ehi­ta­da era­muid, ku­hu kor­ter­ma­ju?
„Kui krun­di pin­da­la on pii­sa­valt suur, vä­he­malt 3000 ruut­meet­rit, lu­bab üldp­la­nee­ring ehi­ta­da Raa­si­ku ja Aru­kü­la ale­vi­kus kõi­ki­de­le ela­mua­la­de­le kor­te­re­la­muid. Prob­leem on sel­les, et ini­me­sed on har­ju­nud elu­kesk­kon­na­ga, mis on siin aas­ta­küm­neid ol­nud. Meil on tra­dit­sioo­ni­li­selt väl­ja­ku­ju­ne­nud kor­ter­ma­ja­de piir­kon­nad. Loo­mu­li­kult võib neid laien­da­da ning ra­ja­da ka uu­si, kuid ela­ni­ke rii­ve on väik­sem, kui kor­ter­ma­ju ei ehi­ta­ta piir­kon­da­des­se, kus on aja­loo­li­selt ol­nud era­ma­jad.“

Kas üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel ei osa­tud et­te nä­ha, et sel­li­se li­be­raal­su­se­ga või­vad kaas­ne­da prob­lee­mid?
„Ilm­selt ei osa­tud. Üldp­la­nee­rin­gu me­net­le­mi­se ajal vo­li­ko­gus kü­si­sin sel­le koh­ta. Vas­ta­ti, et üldp­la­nee­ring ei to­hiks ol­la liialt pii­rav ning kõi­ke on või­ma­lik konk­reet­se­malt ja täp­se­malt mää­ra­ta de­tailp­la­nee­rin­gu­ga.“

Val­la üldp­la­nee­ring üt­leb, et ti­hea­sus­tu­sa­la­del on üld­ju­hul de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tus. Aru­kü­la Su­vi­la tä­na­va era­ma­ja­de va­he­le ka­van­da­ta­va kor­ter­ma­ja vas­tu pro­tes­ti­jad pol­nud ra­hul, et de­tailp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se nõud­mi­se ase­mel piir­dus val­la­va­lit­sus pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te väl­jas­ta­mi­se­ga.
„Pla­nee­ri­mis­sea­dus üt­leb, et ko­ha­lik oma­va­lit­sus võib lu­ba­da de­tailp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se ko­hus­tu­se kor­ral püs­ti­ta­da või laien­da­da ole­ma­s­ole­va hoo­nes­tu­se va­he­le jää­va­le kin­ni­sas­ja­le ühe hoo­ne ja se­da tee­nin­da­vad ra­ja­ti­sed de­tailp­la­nee­rin­gut koos­ta­ma­ta, kui ehi­tus so­bib ma­hu­li­selt ja ots­tar­belt piir­kon­na väl­ja­ku­ju­ne­nud elu­kesk­kon­da, ar­ves­tab piir­kon­na hoo­nes­tus­laa­di ega ole vas­tuo­lus üldp­la­nee­rin­gus mää­ra­tud muu­de tin­gi­mus­te­ga. See tä­hen­dab, et kor­ter­ma­ja võib ehi­ta­da, kui see piir­kon­da so­bib. Kas so­bib või ei, on vä­ga sub­jek­tiiv­ne ot­sus. Val­la­va­lit­sus ot­sus­tas, et so­bib, kuid osa ini­me­si leia­vad, et kor­ter­ma­ja ei so­bi sel­le piir­kon­na väl­ja­ku­ju­ne­nud kesk­kon­da. On di­lem­ma ja nüüd on koh­tu ot­sus­ta­da, kel­lel on õi­gus.“

Su­vi­la tä­na­va juh­tum po­le esi­me­ne prob­leem­ne. Vo­li­ko­gus oli paar aas­tat ta­ga­si vaid­lus, kas lu­ba­da Aru­kü­la män­ni­kus asu­va­le en­di­se sõ­ja­väeo­sa maa­le kor­ter­ma­ju.
„Lin­na­ku pla­nee­rin­gu tee­mal oli vä­ga tu­li­ne vaid­lus. Siis keh­tis veel val­la eel­mi­ne üld­pla­nee­ring, kuid ka sel­le jär­gi oli või­ma­lus ehi­ta­da Aru­kü­la män­ni­kus­se kor­ter­ma­ju. Mul­le oli mõ­te, et män­ni­kus­se tu­le­vad kor­ter­ma­jad, al­gu­ses vä­ga võõ­ras, kuid mi­da­gi po­le te­ha, tu­leb läh­tu­da keh­ti­vast kor­rast – meie en­da üldp­la­nee­ring re­gu­lee­rib, ku­hu ja mi­da lu­ba­me ehi­ta­da, ku­hu mit­te.“

Raa­si­kul on po­lee­mi­kat te­ki­ta­nud roh­kem kui 7 hek­ta­ri suu­ru­se­le ala­le ka­van­da­tav Pos­ti­tõl­la aren­dus, ku­hu on pla­nee­ri­tud li­saks paa­ris- ja ri­da­ma­ja­de­le ka kor­ter­ma­jad. Mi­da sel­lest ar­va­te?
„Raa­si­ku Te­ha­se piir­kon­nas on aja­loo­li­selt ol­nud kor­ter­ma­jad, seal ma küll ei näe, et uued kor­ter­ma­jad võiks kui­da­gi häi­ri­da. Isea­si, kui suur on täi­se­hi­tus­maht ehk mi­tu ela­muü­hi­kut sin­na peaks mah­tu­ma. Ka­van­da­tud on üle ka­he­sa­ja, mi­da on üs­na pal­ju.

Ter­vik­piir­kon­da­de aren­dus­te pu­hul on rii­ve kind­las­ti väik­sem. Kui era­ma­ja­de va­he­le ka­van­da­tak­se ül­la­tus­li­kult mi­da­gi muud, on ala­ti kee­gi, kel­le­le see ei meel­di kas või sel­le­pä­rast, et ak­nast ei ava­ne enam see vaa­de, mil­le­ga on har­ju­nud. Mul­le meel­dib val­la ehi­tuss­pet­sia­lis­ti Kai­re Koit­ne öel­du, et on oma­ni­kuõi­gus ja naab­riõi­gus ning need on võrd­sed. Vä­ga eest­las­lik on tah­ta ela­da omaet­te, kuid peab ar­ves­ta­ma ka naab­ri­ga. Sa­mu­ti on vä­ga olu­li­ne sil­mas pi­da­da, et pea­me val­la­na are­ne­ma. Kui ta­ha­me, et meie ta­ris­tu saaks kor­da ja elu­kesk­kond pa­ra­neks, pea­me nõus­tu­ma ka muu­da­tus­te­ga meie ümb­ru­ses.“

Tul­les ta­ga­si val­la üldp­la­nee­rin­gu juur­de – sel­le koos­ta­mi­se ajal toi­mu­nud ava­li­kel koo­so­le­ku­tel ei ol­nud just vä­ga pal­ju kohalikke inimesi.
„Val­la aren­gut mõ­ju­ta­vad olu­li­sed do­ku­men­did, na­gu on aren­gu­ka­va ja üldp­la­nee­ring, lä­bi­vad en­ne keh­tes­ta­mist ala­ti ava­li­kus­ta­mi­se ja nen­de koh­ta oo­da­tak­se ka ela­ni­ke ar­va­mu­si. Aren­gu­ka­va ja üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­ses on ülio­lu­li­ne osa­le­da, siis on või­ma­lik reaal­selt vi­ga­de­le tä­he­le­pa­nu juh­ti­da ja mõ­ju­ta­da, et do­ku­ment saaks hea.

Prae­gu­se üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel oli ilm­selt üks soov muu­ta me­net­lu­sed liht­sa­maks ja kii­re­maks, kuid va­les­ti läks see, et po­le mää­ra­tud või ar­ves­ta­tud, et meil on väl­ja­ku­ju­ne­nud era­ma­ja­de piir­kon­nad. Olen vä­ga sel­le poolt, et ti­hea­sus­tu­sa­lad tu­leb täis ehi­ta­da, kuid mõis­tan ka se­da, et ini­me­se­le, kes on har­ju­nud ela­ma era­ma­ja­de piir­kon­nas, ei meel­di, kui naa­berk­run­di­le tu­leb kor­ter­ma­ja. Kui üldp­la­nee­ring ei vas­ta pä­ris sel­le­le, mi­da soo­vi­me, tu­leks see uues­ti et­te võt­ta ja te­ha pa­ran­du­sed.

Mi­na olen se­da meelt, et üldp­la­nee­rin­gu võiks üle vaa­da­ta, sest sel­les on veel kit­sas­koh­ti. Näi­teks on meie val­las vä­ga suur sur­ve päi­ke­se­par­ki­de ra­ja­mi­seks, vo­li­ko­gu laua­le on jõud­nud ka erip­la­nee­rin­gu al­ga­ta­mi­se taot­lus seo­ses tuu­le­par­ki­de ra­ja­mi­se­ga. Sa­mas on ko­gu ro­hee­ner­gia, mis on ilm­selt meie tu­le­vik, val­la üldp­la­nee­rin­gus ka­jas­ta­ma­ta. Me po­le sel­les mää­ra­nud piir­kon­di, ku­hu päi­ke­se- või tuu­le­par­ke võiks ra­ja­da, kus nen­de rii­ve loo­du­se­le ja ela­ni­ke­le on kõi­ge väik­sem, et saak­si­me neid akt­sep­tee­ri­da.“