
Raasiku vallavolikogu esimees MAARJA SIKUT, 2020. aastal sai Raasiku vald pärast haldusreformi esimese omavalitsusena uue üldplaneeringu. Vähem kui kolm aastat hiljem on kohtumenetluses kaebus, sest väljakujunenud eramupiirkonda lubatakse ehitada kortermaja. Milles asi, kas üldplaneeringus läks midagi valesti?
„Jah, mulle tundub, et meie valla üldplaneering on liiga liberaalne, ei oleks pidanud lubama alevikke täies mahus korterelamute piirkonnaks.“
Viitate sellele, et üldplaneeringus on määratud elamualad, kuid pole öeldud, millistele neist võib tiheasustuses ehitada eramuid, kuhu kortermaju?
„Kui krundi pindala on piisavalt suur, vähemalt 3000 ruutmeetrit, lubab üldplaneering ehitada Raasiku ja Aruküla alevikus kõikidele elamualadele korterelamuid. Probleem on selles, et inimesed on harjunud elukeskkonnaga, mis on siin aastakümneid olnud. Meil on traditsiooniliselt väljakujunenud kortermajade piirkonnad. Loomulikult võib neid laiendada ning rajada ka uusi, kuid elanike riive on väiksem, kui kortermaju ei ehitata piirkondadesse, kus on ajalooliselt olnud eramajad.“
Kas üldplaneeringu koostamisel ei osatud ette näha, et sellise liberaalsusega võivad kaasneda probleemid?
„Ilmselt ei osatud. Üldplaneeringu menetlemise ajal volikogus küsisin selle kohta. Vastati, et üldplaneering ei tohiks olla liialt piirav ning kõike on võimalik konkreetsemalt ja täpsemalt määrata detailplaneeringuga.“
Valla üldplaneering ütleb, et tiheasustusaladel on üldjuhul detailplaneeringu kohustus. Aruküla Suvila tänava eramajade vahele kavandatava kortermaja vastu protestijad polnud rahul, et detailplaneeringu koostamise nõudmise asemel piirdus vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamisega.
„Planeerimisseadus ütleb, et kohalik omavalitsus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral püstitada või laiendada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised detailplaneeringut koostamata, kui ehitus sobib mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud elukeskkonda, arvestab piirkonna hoonestuslaadi ega ole vastuolus üldplaneeringus määratud muude tingimustega. See tähendab, et kortermaja võib ehitada, kui see piirkonda sobib. Kas sobib või ei, on väga subjektiivne otsus. Vallavalitsus otsustas, et sobib, kuid osa inimesi leiavad, et kortermaja ei sobi selle piirkonna väljakujunenud keskkonda. On dilemma ja nüüd on kohtu otsustada, kellel on õigus.“
Suvila tänava juhtum pole esimene probleemne. Volikogus oli paar aastat tagasi vaidlus, kas lubada Aruküla männikus asuvale endise sõjaväeosa maale kortermaju.
„Linnaku planeeringu teemal oli väga tuline vaidlus. Siis kehtis veel valla eelmine üldplaneering, kuid ka selle järgi oli võimalus ehitada Aruküla männikusse kortermaju. Mulle oli mõte, et männikusse tulevad kortermajad, alguses väga võõras, kuid midagi pole teha, tuleb lähtuda kehtivast korrast – meie enda üldplaneering reguleerib, kuhu ja mida lubame ehitada, kuhu mitte.“
Raasikul on poleemikat tekitanud rohkem kui 7 hektari suurusele alale kavandatav Postitõlla arendus, kuhu on planeeritud lisaks paaris- ja ridamajadele ka kortermajad. Mida sellest arvate?
„Raasiku Tehase piirkonnas on ajalooliselt olnud kortermajad, seal ma küll ei näe, et uued kortermajad võiks kuidagi häirida. Iseasi, kui suur on täisehitusmaht ehk mitu elamuühikut sinna peaks mahtuma. Kavandatud on üle kahesaja, mida on üsna palju.
Tervikpiirkondade arenduste puhul on riive kindlasti väiksem. Kui eramajade vahele kavandatakse üllatuslikult midagi muud, on alati keegi, kellele see ei meeldi kas või sellepärast, et aknast ei avane enam see vaade, millega on harjunud. Mulle meeldib valla ehitusspetsialisti Kaire Koitne öeldu, et on omanikuõigus ja naabriõigus ning need on võrdsed. Väga eestlaslik on tahta elada omaette, kuid peab arvestama ka naabriga. Samuti on väga oluline silmas pidada, et peame vallana arenema. Kui tahame, et meie taristu saaks korda ja elukeskkond paraneks, peame nõustuma ka muudatustega meie ümbruses.“
Tulles tagasi valla üldplaneeringu juurde – selle koostamise ajal toimunud avalikel koosolekutel ei olnud just väga palju kohalikke inimesi.
„Valla arengut mõjutavad olulised dokumendid, nagu on arengukava ja üldplaneering, läbivad enne kehtestamist alati avalikustamise ja nende kohta oodatakse ka elanike arvamusi. Arengukava ja üldplaneeringu koostamises on ülioluline osaleda, siis on võimalik reaalselt vigadele tähelepanu juhtida ja mõjutada, et dokument saaks hea.
Praeguse üldplaneeringu koostamisel oli ilmselt üks soov muuta menetlused lihtsamaks ja kiiremaks, kuid valesti läks see, et pole määratud või arvestatud, et meil on väljakujunenud eramajade piirkonnad. Olen väga selle poolt, et tiheasustusalad tuleb täis ehitada, kuid mõistan ka seda, et inimesele, kes on harjunud elama eramajade piirkonnas, ei meeldi, kui naaberkrundile tuleb kortermaja. Kui üldplaneering ei vasta päris sellele, mida soovime, tuleks see uuesti ette võtta ja teha parandused.
Mina olen seda meelt, et üldplaneeringu võiks üle vaadata, sest selles on veel kitsaskohti. Näiteks on meie vallas väga suur surve päikeseparkide rajamiseks, volikogu lauale on jõudnud ka eriplaneeringu algatamise taotlus seoses tuuleparkide rajamisega. Samas on kogu roheenergia, mis on ilmselt meie tulevik, valla üldplaneeringus kajastamata. Me pole selles määranud piirkondi, kuhu päikese- või tuuleparke võiks rajada, kus nende riive loodusele ja elanikele on kõige väiksem, et saaksime neid aktsepteerida.“