MAAR­JA ME­RI­VOO-PAR­RO „Aja­loo­LAS­TE õpik“ 5. klas­si­le

204
Õpi­kut tut­vus­ta­va vi­deok­li­pi võ­te­tel Kuu­sa­lu kesk­koo­lis. MAAR­JA ME­RI­VOO-PAR­RO hoiab käes en­da kir­ju­ta­tud koo­li­raa­ma­tut. Fo­to Kai­sa Kukk

TÄIENDUS: Kolmapäeva, 15. oktoobri õhtul tuli teade, et Frakfurdi raamatumessil kuulutati Euroopa parimaks õppematerjaliks „AjalooLASTE õpik“.

Eu­roo­pa pa­ri­ma­te õp­pe­ma­ter­ja­li­de kon­kur­si fi­naa­li jõud­nud aja­looõ­pi­kus­se on MAAR­JA ME­RI­VOO-PAR­RO kir­ju­ta­nud näi­teid Kuu­sa­lu kan­dist.

„Sain kir­jas­tu­selt Koo­lib­ri või­ma­lu­se kir­ju­ta­da aja­loo­õ­pik just sel­li­se­na, na­gu ise ta­han. Ot­sus­ta­sin, et jä­tan kõr­va­le sel­le, kui­das me aja­loo­las­te­na oma­va­hel mi­ne­vi­kust rää­gi­me, ja püüan kir­ju­ta­da nii, et ka see, kes mil­lest­ki mi­da­gi kuul­nud po­leks, pü­siks ke­nas­ti ree peal,“ rää­kis 5. klas­si­le aas­ta ta­ga­si trü­ki­tud aja­looõ­pi­ku au­tor, Kuu­sa­lu kesk­koo­li vi­list­la­ne Maar­ja Me­ri­voo-Par­ro Sõ­nu­mi­too­ja­le.

Kir­jas­tus Koo­lib­ri tel­lis te­malt õpi­ku kolm aas­tat ta­ga­si. Sel­leks ajaks oli ta mi­tu aas­tat töö­ta­nud ER­Ris tea­dus­toi­me­ta­ja­na ja osa­le­nud pü­si­kü­la­li­se­na noor­te­saa­tes „No­va“, kus vas­tas mit­me­su­gus­te­le kü­si­mus­te­le ja tu­li sel­gi­ta­da ka aja­lu­gu puu­du­ta­vaid mõis­teid.

„Kui Koo­lib­ri pea­toi­me­ta­ja Kad­ri Ra­hu­saar he­lis­tas ja te­gi et­te­pa­ne­ku, siis võt­sin pi­kalt mõt­le­mi­sae­ga. Lõ­puks aga ot­sus­ta­sin vah­va väl­ja­kut­se vas­tu võt­ta. Õp­pe­ka­va jär­gi tu­leb 5. klas­si­le sel­gi­ta­da aja­loo põ­hi­mõis­teid – näi­teks aja­loo­pe­riood, aas­ta­tu­hat, sa­jand. Ot­sus­ta­sin nei­le li­saks pan­na õpi­kus­se ko­gu maail­ma aja­loo, ko­gu Ees­ti aja­loo ning ka ko­du­loo. Li­saks ta­va­pä­ras­te­le pea­tük­ki­de­le on õpi­kus raam­ju­tus­tus, mil­le pea­te­ge­la­ne on 5. klas­si õpi­la­ne, kel­le pe­rel on põ­nev sa­la­dus. Nad on aja­rän­du­rid, kes suu­da­vad öö­sel unes rän­na­ta mi­ne­vik­ku ja kü­las­ta­da neid ajas­tuid, mil­lest tun­nis on rää­gi­tud. Nii sa­tub meie pea­te­ge­la­ne näi­teks uh­mer­da­jaks Kleo­pat­ra par­füü­mi­kot­ta või näeb maail­ma Louis XIV koe­ra­ke­se sil­me lä­bi. Ta sa­tub ka Ees­ti esi­me­se­le lau­lu­peo­le ja tol­lel seik­lu­sel rää­gib ta mui­deks po­hi­ran­na kie­les, mis on meie ki­hel­kon­nast,“ kir­jel­das Maar­ja Me­ri­voo-Par­ro.

Õpi­ku ma­ter­jal on pai­gu­ta­tud aja­tel­je­le, mis ula­tub esi­mes­test tsi­vi­li­sat­sioo­ni­dest tä­na­päe­va­ni. Õpi­ku­ga käi­vad kaa­sas ka töö­vi­hik, pod­cas­tid ehk raa­dio­saa­ted ning vi­deok­li­pid, mil­lest osad on sa­mad „No­va“ saa­te­lõi­gud, mis ajen­da­sid kir­jas­tust au­to­rilt õpi­kut tel­li­ma.

Maar­ja Me­ri­voo-Par­ro sõ­nul sai õpi­ku tekst val­mis 2023. aas­tal ajaks, kui uus koo­liaas­ta oli ju­ba ala­nud, ning see an­dis või­ma­lu­se en­ne trük­ki­saat­mist teks­ti ja abi­ma­ter­ja­le kat­se­ta­da ehk peen­hää­les­ta­da. Testk­lass oli Kuu­sa­lu kesk­koo­li 5. klass, koos­tööd teh­ti klas­si aja­looõ­pe­ta­ja Ka­ja As­me­ri­ga.

Pal­jud näi­ted ja lood on seo­tud au­to­ri ko­du­kan­di­ga – Kuu­sa­lu val­la, ki­hel­kon­na ja lä­hi­piir­kon­na­ga: Tü­li­ve­re tamm, Sal­mis­tu mä­les­tus­ki­vi, Lau­rit­sa ki­vi, Kiiu torn, Re­ba­la ki­vi­kal­med, Kuu­sa­lu ki­rik.

Kuu­sa­lu val­last on raa­ma­tus ka ko­ha­li­ke ini­mes­te mä­les­tu­si.

Koo­mik­sid ja muud il­lust­rat­sioo­nid te­gi Taa­nis elav noor ees­ti kunst­nik Do­ra Grents. Õpi­ku ku­jun­das Maie Kõrt­si­ni, toi­me­tas Ai­ri Kuusk. Pod­cas­ti­de muu­si­ka te­gi he­li­loo­ja Ja­nek Murd, kes osa­les pod­cas­ti­des ka näit­le­ja­na.

Õpik on ku­ju­ne­nud koo­li­des po­pu­laar­seks ja raa­ma­tu­poo­di­des lä­bi müü­dud. Ku­na on võe­tud ak­tiiv­selt ka­su­tu­se­le pal­ju­des koo­li­des, kus ve­ne­keel­sed lap­sed õpi­vad aja­lu­gu ees­ti kee­les, on nüüd saa­nud trü­ki­val­mis õp­pe­komp­lek­ti täien­dav töö­raa­mat, mis on in­teg­ree­ri­tud ees­ti kee­le õp­pe­ga.

BEL­MA au­hin­na no­mi­nent
Kir­jas­tus Koo­lib­ri esi­tas „Aja­loo­LAS­TE õpi­ku“ Eu­roo­pa õp­pe­ma­ter­ja­li­de kon­kur­si­le Eu­ro­pean Lear­ning Ma­te­rial Award ehk BEL­MA ning see on jõud­nud au­hin­na no­mi­nen­diks. Au­hind an­tak­se väl­ja käe­so­le­val nä­da­lal Frank­fur­di raa­ma­tu­mes­sil.

Au­hin­nat­se­re­moo­nia jaoks tu­li esi­ta­da raa­ma­tut tut­vus­tav vi­deok­lipp, mis fil­mi­ti Kuu­sa­lu kesk­koo­lis.

Maar­ja Me­ri­voo-Par­ro: „Sai­me koo­lilt nõu­so­le­ku ja koos­kõ­las­tu­se lap­se­va­ne­ma­telt. Fil­mi­si­me ühes klas­si­ruu­mis se­da, kui­das lap­sed õpi­vad, ja meil oli pä­ris lõ­bus.“

Maar­ja Me­ri­voo-Par­ro elab ja töö­tab prae­gu Soo­mes, Jy­vas­ky­lä Üli­koo­li juu­res – uu­rib Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni Ma­rie Cu­rie tea­dusg­ran­di toel aja­loo­la­se­na ro­hu­juu­re dip­lo­maa­tiat Ees­ti ja Soo­me va­hel 1980nda­te aas­ta­te lõ­pus ja 1990nda­te al­gu­ses. Järg­mi­se aas­ta al­gu­ses lä­heb ta ela­ma USAs­se Ca­li­for­nias­se, kus uu­rib Stan­for­di Üli­koo­li juu­res eda­si vä­li­seest­las­te dias­po­raa aja­lu­gu.

Eelmine artikkelAru­kü­las on vä­li­näi­tu­sel fo­tod val­lae­la­ni­ke lem­mik­loo­ma­dest
Järgmine artikkelKuu­sa­lu val­la orien­tee­ru­mis­män­gul 268 osa­le­nut