Maanteeamet muudab Ida-Harjus riigiteede talvise hooldamise kiirust

2193
Punane – 1. ehk madal seisunditase, kollane – 2. ehk keskmine seisunditase, roheline – 3. ehk kõrge seisunditase. Kaart Maanteeamet

Kuusalu-Valkla ja Valgejõe teel muutub libeduse- ja lumetõrje aeglasemaks, Jüri-Aruküla teel, Võsu-Kotka teel ja Tallinna-Narva maanteel kiiremaks.

Maanteeameti Põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa käis möödunud nädalal Harjumaa Omavalituste Liidu (HOL) volikogu istungil tutvustamas riigiteede talihoolde seisunditasemete muutust.
Maanteeamet on jaganud Harjumaa kolmeks piirkonnaks – Kuusalu, Kose ja Keila. Kuusalu piirkonnas on muudatusi kõige vähem, Keila piirkonnas langetab maanteeamet 10 teelõigu taset ja tõstab 2 teel. Kose piirkonnas on muudatused peaaegu pooleks – kiirem talihooldus tuleb 4 lõigul, aeglasem viiel.
Kuusalu piirkonnas on muudatusi 5. Selgub, et eelmisel aastal tehtud loenduse tulemused näitavad – Kuusalu valla Valgejõe teed läbib ööpäevas keskmiselt 102 sõidukit ning Kuusalu-Valkla teed 381. Mõlemad teelõigud on praegu keskmisel ehk 2. seisunditasemel. Maanteeamet otsustas, et teelõigud tuleb viia 1. ehk madalamale tasemele. Langeb ka Maardu mõisa tee tase, ööpäevas sõidab seal reeglina 354 sõidukit.
Kiiremat talihooldust hakkab aga saama Võsu-Kotka tee, mida maanteeameti andmetel läbib ööpäevas 486 sõidukit. Teelõik on praegu 1. tasemel, edaspidi teisel. Kiiremaks muutub hooldus ka Jüri-Aruküla lõigul, mis on praegu teisel tasemel, kuid viiakse kõige kõrgemale ehk kolmandale. Seal on ööpäevas liikumist 4412 korda. Kiirem hooldus Arukülla aga välja ei jõua, vaid lõpeb 3 kilomeetrit varem Kulli külas.
Kuna viimasel ajal on põhimaanteedel arvukalt õnnetusi, otsustas maanteeamet luua uue taseme. Ida-Harjus saab Tallinna-Narva maantee seisunditaseme 3+, mis kiirendab libedusetõrjet kaks korda, lumetõrje aeg jääb samaks.
Liiklustiheduse mõõtmist tellib Maanteeamet ASist Teede Tehnokeskus ja enim on Eestis levinud voolikloendus  –  teel  on  kaks  voolikut, millest üle sõidetakse. Loenduspunktidest saadud liiklusloenduse tulemused süstematiseeritakse, analüüsitakse ja teisendatakse ühtse metoodika järgi selliselt, et liiklusloenduse tulemused oleksid võrreldavad aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega. Seisunditaseme muutmist kaalutakse siis, kui autosid sõidab öö­päe­vas alla 500.
Raido Randmaa selgitas, mida tähendavad seisunditasemed. 1. tasandi teedel peab lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt toimuma 24 tunni jooksul, aeg nõutava haardeteguri tagamiseks on 12 tundi, lumekihi kriitiline paksus koheva lume korral on 10 sentimeerit ja sulalume ja lörtsi korral 5 sentimeetrit. 2. tasemel on numbrid vastavalt 12 tundi, 8 tundi, 8 sentimeetrit ja 4 sentimeetrit. 3. tasemel vastavalt 5 tundi, 4 tundi, 4 sentimeetrit ja 2 sentimeetrit. Öösiti seisunditasemed langevad, 3+ langeb tasemele 3.
Ta näitas pilte, milline peab iga taseme tee välja nägema pärast talihooldust. 1. tasandi tee on kinnisõidetud lumi, kus teede ääres vallid, mille vahel peab olema vähemalt kuus meetrit. Sulatamiseks kasutatakse seal ka kloriide, kuid ainult sulaperioodil, kui on oht, et teele tekib jääkiht. 2. seisundi teele tekivad rattajäljed – kui teed läbib ööpäevas üle 1000 sõiduki, on rattajälgi 4, kui vähem, siis 3, kuna sõidukid hoiavad tee keskele. 3. tasandi tee on stabiilsete olude korral lume- ja jäävaba.
Raido Randmaa lausus, et liikleja ootused on paraku alati kõrgemad, kui on otstarbekas ja võimekus hooldust tellida, ning seetõttu võib talvine hooldus liiklejates pahameelt tekitada.
Ta lisas, et liiklejal tuleks olla tähelepanelik ja ettevaatlik, kasutada nõuetekohast sõiduvarustust, kuna teeolud võivad talvel muutuda väga järsku: „Kahjuks on ka liinibusside graafikud talvel samasugused kui suvel. Graafiku jälgimine põhjustab keeruliste teeolude korral kiirustamist ja õnnetusi.”
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi lausus HOLi koosolekul, et Jüri-Aruküla lõigu taseme tõstmine on mõistlik, seda tuleks jätkata vähemalt Arukülani, kuid võiks ka Peningini: „On ebaloogiline, et kiirem talihooldus lõpeb Aruküla piiril Kulli külas.”
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, keda HOLi istungil polnud, kommenteeris Sõnumitoojale, et on maanteeameti otsusest segaduses: „Pole teemast midagi kuulnud ega saa aru, kuidas on Kuusalu-Valkla teel liikluskoormus vähenenud. Tegelikkus tundub küll teine ehk suurenemine, võttes arvesse kas või Kiiu lasteaeda liikuvate sõidukite hulka.”
Omavalitsusjuhid uurisid Raido Randmaalt ka kergliiklusteede hooldamise kohta. Raivo Uukkivi märkis, et kui riigitee ääres on kergliiklustee, mis valla hooldada, sõidab sageli riigitee hooldaja suure sahaga teelt üle ning lumi maandub puhastatud kergliiklusteel.
Raido Randmaa vastas, et on probleemiga kursis: „Rohkem on seal, kus on valla kergliiklustee ja riigitee eraldus ainult äärekivi.”
Kergliiklustee hooldamist võiks tema sõnul omavalitsus ja riik ka jagada, kuid omavalitsusjuhid on seisukohal, et siis ei tohiks kergliiklusteede hoolduse kvaliteet kannatada, seda kasutavad lapsed kooliminekuks. Maanteeameti prioriteet on aga esimalt puhtaks saada põhimaanteed.

Riik ja omavalitsus vahetavad teelõike
Maanteeametis tegutseb aasta algusest töögrupp, mille ülesanne on välja töötada ettepanekud teede omandisuhete ja rahastamise kohta. Maanteeameti teedevõrgu valdkonna juht Kuno Männik tutvustas viit tulevikustsenaariumit. Esimene võimalus on, et suuri muudatusi ei tule, riik ja omavalitsus vahetavad mõned teed. Teine stsenaarium on suurendada kohalikku teedevõrku – omavalitsused saavad endale lisaks üle 5000 kilomeetri riigiteid.  Kolmas stsenaarium on suurendada riigi teedevõrku – riik saab endale 3000 kilomeetrit kohalikke teid, omavalitsustele antakse umbes 200 kilomeetrit riigiteid. Neljas variant on, et omavalitsusliidud saavad investeeringute üle otsustada koos riigiga ja teid ei vahetata. Viies stsenaarium on suurendada eraomandis teedevõrku ja umbes 6000 kilomeetrit kohalikke teid muudetakse erateedeks, Eestis luuakse erateede ühistud.
Riik pakub omavalitsustele kohalikeks teedeks valla- või linnasiseseid kõrvalmaanteid, mis ühendavad peamiselt vallasiseseid asulaid. Riigile peaksid jääma teed, mis ühendavad tõmbekeskuseid või on osa rahvusvahelisest teedevõrgust. Koos teedega annaks riik omavalitsustele kohalikesse eelarvetesse 10 miljonit eurot.
Omavalitsusjuhid on teede vahetamise osas skeptilised – võtta võiks vaid siis, kui kaasa tuleb piisavalt raha.
Raivo Uukkivi ütles, et teede vahetamist poleks vaja teha, kui ministeerium taastaks teehooldusele antud raha: „2008. aastal võeti omavalitsustel teederaha neli korda vähemaks. Enne seda saime enam-vähem hooldamisega hakkama, seega võiks välja arvutada endise tasu kilomeetri kohta ning see taastada.”
Maanteeametil on 16 500 kilomeetrit teid. Igapäevaseks korrashoiuks ja säilitamiseks kulub 2700 eurot kilomeetri kohta aastas. Omavalitsuste teed saavad riigilt 675 eurot kilomeetri kohta, linnatänavad viis korda rohkem. Maanteeameti esindaja rõhutas, et need pole kardinaalselt erinevad numbrid, kuna riigi käes on põhimaanteed, mida tuleb kardinaalselt remontida ning ümber ehitada.
Omavalitsusjuhid aga kardavad, et teedega tuleb kaasa raha vaid lumelükkamiseks, greiderdamiseks ja asfaldiaukude lappimiseks. Jõelähtme vallavanem tõi näite, et Loo aleviku peatänava kilomeetrise lõigu rekonstrueerimine ja kergliiklustee ehitamine läheb maksma 2 miljonit eurot.
Maanteeamet lubas omavalitsusjuhtidega arutada võimalikke stsenaariume ning kujundada valitsusele esitamiseks seisukoht.