
SAIMA KALLIONSIVU koostatud ja lavastatud kontsert-etendusel „Kõrvemaast põhjarannani“ osalesid üle 200 esineja.
Oli hoogne, südamlik, humoorikas ja kihelkonna ajaloole toetuv kontsert-etendus. Paljud tuttavad, ka naabervaldade kultuurijuhid, kiitsid. Võime uhked olla, et meil on olemas sellised inimesed, kellega saab niisugust lavastust teha,“ ütles Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand Harju maakaitsepäeval, 23. juunil Kuusalus esitatu kohta.
Ka lavastaja ja stsenarist, Kuusalu kooli huvijuht Saima Kallionsivu sõnas, et on nii Kuusalus apteegis kui ehituskaupluses käies ja mujalgi kuulnud kiidusõnu: „Nähtu ja kuuldu kõnetas, oli meeltliigutav ning sooviti seda ka mulle öelda. See teeb suurt rõõmu, tasus vaeva näha. Valisin ja seadsin vahetekste hoolega ning kõik laval toimuv oli üksikasjalikult läbi mõeldud, et mõjuks emotsionaalselt õigesti. Tähtis oli teada, milliste sõnade juures tantsurühm tõuseb istumiskohalt, kus ja kuidas liigub laval. Ringijuhendajatega oli suurepärane koostöö. Aitäh, Kai Peterson, Taavi Esko, Ene Järvik, Ott Kask, Karin Soosalu, Eelika Krasmus, Krista Kukk, Elina Aasa, Tiiu Aasa, Ilme Laagriküll, Kirsika Kirsi! Absoluutselt kogu meeskond, kaasa arvatud publik, andsid endast parima, see oli meie ühine suur panus ja õnnestumine.“
Poolteist tundi kestnud kontsert-etenduses esinesid täiskasvanute koorid ja tantsurühmad Kuusalu vallast: Kolga-Kuusalu kammerkoor, kergemuusikakoor Hea Tuju Esmaspäev, Kuusalu meeskoor, Kuusalu keskkooli noortekoor ja lastekoor, Kolga rahvatantsurühma kaks koosseisu, Kuusalu rahvatantsurühmad Kabujalake ja Kabujalake Kaks, Kuusalu keskkooli folgirühm ja rahvatantsurühm, vanaemade tantsurühm Tiiu ning naisrühm Viimikud. Lastekollektiividest oli kaasatud Kirsi tantsustuudio Kuusalu rühm. Muusikat tegi laval Kuusalu pasunakoor.
Kodu-uurija Helmut Elstruki koostatud kirjanduslik-koduloolise antoloogia põhjal kirjutatud vahetekstid tutvustasid Kuusalu kihelkonna aja- ja kultuurilugu ning silma paistnud inimesi – sadakond aastat tagasi oli Kuusalu kiriku platsil kihelkonna esimene laulupäev, Eestis esimesena valmis ja avati vabadussõja ausammas Kuusalu kalmistul, Kuusalu mailt on pärit Aleksander Aberg ja Veljo Tormis, Tallinna kilusid hakati tegema Hara saarel. Räägiti Kolga mässu juhtinud Mikk Kivist, Kuusalu vennastekoguduse juhi Kulli Jüri saatusest, sõbrakaubandusest üle lahe soomlastega, Anton Hansen Tammsaarest ja Koitjärvest, põlluharimisest ja rannaelust ja paljust muust.
Etendust hoidis vahetekstidega koos ja viis edasi maakaitsepäeva teadustaja Artur Talvik. Juhtumitest ja inimestest lugusid pajatanud kahte teadjat-mammit mängisid laval Kuusalu keskkooli õpetajad Merja Rumm ja Eve Rada. Tammsaare ajal Koitjärvel elanud Leeni Ploompuu-Vesterineni ehk Laane Leeni päevikut luges Nora Merivoo. Noorte tantsupidudest kiigeplatsil rääkis Rute Reimann. Kõneldut täiendasid fotod suurel ekraanil.
Saima Kallionsivu: „Etendus algas meenutusega Kuusalu esimesest laulupeost ja tänavuse laulupeo koorilauludega ning jätkus tantsulavastusena, mida sidus sõna. Tahtsin tutvustada meie valda siin elanud inimeste kaudu ja siduda eri tantsud tervikuks – panna publikut mõtlema meie kodupaiga ja ajaloo peale. Tõime Kuusalu valla kultuuririkkuse ühekorraga rahva ette – meil on suurepärased kollektiivid, ägedad ja andekad inimesed. Kui tavalisel kontserdil panna tantsurühmade tantsud ritta, on see kahtlemata ilus, aga ei hakka kõnelema nii, nagu oli nüüd – tekst häälestas publikut ja ka tantsijaid, kes elasid esitatud tantsu eriliselt sisse ning tantsisid erilise tunnetusega. Näiteks jutule rannarahvast järgnes rannarahva tants, soomlastest kõnelenud tekstile Põhja-Karjala tants või lauset emast, kes tegi kõike südamega, ilmestas Kolga tantsurühma naiste imeline südametants.“
Koorilaulude, rahvatantsude ning sõnalise osa vahel lauldi koos publikuga mitu rahvalikku laulu, millele tegi orkestri jaoks seaded pasunakoori dirigent Ott Kask. Laulude sõnad olid trükitud kavalehele ja neid sai lugeda ka suurelt ekraanilt. Eestlauljad olid Urmas Nikkarinen, Artur Talvik, Elina Aasa, Jaanika Lahemaa ja Rasmus Merivoo. Kõlasid „Kungla rahvas“, „Jää vabaks Eesti meri“, „Õrn ööbik“, „Ma tahaksin kodus olla“, „Meri on, meri jääb“, „Jaanipäev“.
Kahe mammi idee sai lavastaja Leesil sadakond aastat tagasi välja antud ajakirjast, kus oli populaarne rubriik „Mammi teab kõike“.
Mammi rollis olnud Eve Rada on kaasa teinud Hirvli küla mitmes lavastuses ja osalenud väiksemates rollides ka Saima Kallionsivu eestvedamisel toimunud kihelkonnamängudes. Tema pere elab Hirvlis mitmendat põlve.
Mammit mänginud Merja Rumm on samuti teinud kaasa Saima Kallionsivu korraldatud kihelkonnamängudes. Temagi juured on Kuusalu kihelkonnas – ta on pärit Saunjast, kus nende suguvõsa on elanud kaheksa põlve.




