Kuigi möödunud nädalal sadas lund ja õhutemperatuur langes miinuskraadidesse, kinnitavad seenehuvilised, et tänavune saagirohke seenehooaeg ei ole vahepealsete külmade ilmade tõttu veel läbi.
Sama meelt on ka Lahemaa loodusgiid ja Kolga seenenäituste korraldaja Ene Riiberg Kahala külast Kuusalu vallast. Sel esmaspäeval läks ta pärast Lahemaa külastuskeskuses Oandul lasteaialastele korraldatud loodusmatka seenele ja sai korvitäie lehter-kukeseeni.
„Loodus on praegu veel ilusates sügisvärvides ning värskes õhus on tore ja tervislik liikuda, kindlasti tasub seenele minna,“ ärgitab ta.
Ene Riiberg ütleb, et sügisseeni on teisigi, näiteks sirge lehtrik ja pöörd-ebaheinik, kuid üks lihtsamini leitav on me metsades lehter-kukeseen, mida võib korjata otse lumehangest, aga ka pärast lühikest külmaperioodi – lehter-kukeseen ei vaju metsas üles sulades kokku, vaid kasvab edasi.
„Lehter-kukeseeni on väga palju, aga mitte igal pool. Nende kasvukohta tuleb teada, seal jagub neid kõigile, kes seda seent tunnevad. Kõige tähtsam on, et söögiks korjatavaid seeni peab hästi teadma,“ rääkis Ene Riiberg ja lisas, et üks eriti seenerohke paik on Lahemaal Viru raba Loksa-poolne ots Kalme oja juures – seal käib seenel otsekui kogu Lasnamäe rahvas ja jagub ka kõigile teistele. Eriti palju on seal olnud kitsemampleid, mida on saanud korjata kartulikorvitäite kaupa.
Lehter-kukeseent hinnatakse mitmes riigis väga kõrgelt. Suurbritannias maksab kilogramm lehter-kukeseeni 100 Briti naelsterlingit, eurodes on see 114,56 eurot.
Ene Riiberg rääkis, et tema toodud lehter-kukeseened on kõik jõudnud kodus pannile ja ära söödud, marineerida pole tänavu jõudnud: „Esimese pannitäie söön enamasti ise kohe ära, ülejäänu söövad pereliikmed. Lehter-kukeseeni panen ka seeneseljankasse. Marineerin neid seeni maheda marinaadiga.“
Kolga raamatukogus on ta seenenäitusi korraldanud viimased kümmekond aastat, nii ka tänavu septembris: „Hakkasin seeni koguma tänu loodushuvilisele ja heale seenetundjale Urmas Kajale. Kui paarkümmend aastat tagasi asusin Aegviidus loodusgiidina tööle, siis käisin koos temaga seeneretkedel, korjasime seenenäituse jaoks. Need seened, mis tema valikust üle jäid, võtsin endale, tutvustasin esmalt oma tuttavatele. Siis pakkus raamatukoguhoidja Lelo Paadimeister, et näituse võiks seada Kolga raamatukokku. Ja nii on seenenäitusi seal tehtudki. Seeni saab näitusel soojas toas hoida maksimum kaks päeva.“
Ene Riiberg toonitas, et seeni võiks enne korjama asumist mitmel korral ehedana üle vaadata, sest raamatud, Facebooki-postitused ega äpid ei anna sajaprotsendilist kindlust: „Nende järgi ei soovita kellelgi söögiseeni korjata. Kordamine on tarkuse ema, parem on näitusel või looduses korduvalt meelde tuletada.“
Kolga näitusel on ta korraga kõige enam välja pannud 70 liiki seeni. Kahe päeva jooksul käib neid vaatamas sadakond huvilist, ka kooliõpilasi ja lasteaialapsi.
Kaks nädalat tagasi, laupäeval, 14. oktoobril oli Ene Riiberg taas RMK Oandu külastuskeskuse seeneretke giid. Sel päeval sadas vihma, aga retkelisi kogunes ja seeni leiti 40 liigist.
Põhitöö on Ene Riibergil Kaitseliidu valvekompaniis ning loodusmatkade ja seeneretkede giidi ametit nimetab ta oma hobitööks: „Lastele teen kolmetunnise matkapäeva. Käime looduses ja pärast meisterdame Oandu külastuskeskuses. Mida aasta edasi, seda vähem loodust tuntakse. Kui varem oli lastegrupis mõni üksik laps, kes ei osanud loodusega seotud küsimustele vastata, siis nüüd on paar-kolm, kes oskavad vastata. Meeldib see, et koolis on selgeks tehtud – matkal olles telefone ei kasutata. Kui tahetakse telefoniga pildistada, siis küsitakse luba. “