Kehra ühishauast väljakaevatute säilmed maeti Raasiku kalmistule

AN­NE ORUAAS

Nel­ja­päe­val, 26. ok­toob­ril mae­ti Raa­si­kul Har­ju-Jaa­ni uue­le kal­mis­tu­le Keh­ra par­gist sep­temb­ri lõ­pus väl­ja­kae­va­tud erai­si­ku­te ja sõ­du­ri­te säil­med.

Tei­ses maail­ma­sõ­jas huk­ku­nu­te haud asub teis­test hau­da­dest vei­di ee­mal, säil­med mae­ti kal­mis­tu vä­ra­va juu­rest vaa­da­tes pa­rem­pool­se nur­ga lä­he­dus­se suu­rde ühis­hau­da. Hau­da ase­ta­ti 93 pak­sust kar­ton­gist 70 sen­ti­meet­ri pik­kust ja 30 sen­ti­meet­ri laiust kirs­tu. Need lao­ti hau­da nii, et sõ­ja­väe­las­te ja erai­si­ku­te va­he­le jäi väi­ke va­he. Sa­mas­se hau­da mae­ti ka Ani­ja mõi­sa­par­gist väl­ja kae­va­tud, sõ­ja ajal sur­ma saa­nud ve­ne me­he säil­med.

Ki­rik­li­ku ma­tu­se­ta­li­tu­se viis lä­bi Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Jaan Nu­ga. Ko­hal vii­bi­sid küm­me­kond ini­mest, nen­de hul­gas ka Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor. He­li­se­sid ki­ri­ku­kel­lad. Õpe­ta­ja Jaan Nu­ga lau­sus, et ei tea, kui pal­jud lan­ge­nud pu­na­väe­las­test olid en­ne ris­ti­tud, aga nüüd on nen­de­ga kõik häs­ti – sur­nu­te koht on pü­hit­se­tud mul­las.

Pä­rast haua kin­nia­ja­mist ase­ta­ti sel­le ko­ha­le Tei­se maail­ma­sõ­ja ohv­ri­te mä­les­tu­seks sa­ma haua­tä­his, mis oli ala­tes ke­va­dest ol­nud en­di­se pu­na­mo­nu­men­di ase­mel Keh­ras. Sõ­ja­muu­seu­mi vä­li­töö­de spet­sia­list Aa­re Vai­da ase­tas tä­hi­se­le sõ­ja­muu­seu­mi poolt pär­ja. Haud kae­ti üle­ni elu­puuoks­te­ga. Nüüd on ke­va­de­ni ae­ga mõel­da, mil­li­ne tu­leb ühis­haua lõp­lik ku­jun­dus.

Keh­ras olid vä­he­malt 117 ini­me­se säil­med
Kaks päeva hil­jem, lau­päe­val, 28. ok­toob­ril toi­mus Keh­ra muu­seu­mis koh­tu­mi­ne, kus sõ­ja­muu­seu­mi ar­heo­loog Ar­nold Unt, kes ju­hib ko­gu Ees­tis ava­li­kes koh­ta­des ole­va­te sõ­ja­hau­da­de väl­ja­kae­va­mi­si, kõ­ne­les sel­lest tööst li­gi kolm tun­di.

Kok­ku on väl­ja kae­va­tud ja kal­mis­tu­te­le üm­ber mae­tud um­bes 2000 huk­ku­nud ini­me­se säil­med. Õi­ge­te mat­mis­koh­ta­de leid­mi­ne on mõ­ne­võr­ra de­tek­tii­vi­töö. Isi­ku­te tu­vas­ta­mi­se­ga ei te­gel­da, sest see on vä­ga kal­lis ja ae­ga­nõu­dev prot­sess, pea­le­gi puu­dub Ees­tis sel­leks teh­ni­li­ne või­me­kus. Siis­ki on paa­ri ini­me­se säil­med luu­de ja fo­to­de abil tu­vas­ta­tud, kui omas­tel on ol­nud sel­leks tun­giv soov ja võrd­lus­ma­ter­jal ol­nud ole­mas. On tu­vas­ta­tud ka mõ­ne pu­naar­mee oh­vit­se­ri säil­med, aga pi­gem pa­gu­ni­te, mund­ri ja or­de­ni­te jär­gi. Ve­ne­maal on pal­ju hu­vi­ta­vat ma­ter­ja­li pan­dud in­ter­net­ti, sel­le abil võib va­ja­du­sel üht-teist lei­da.

Keh­ra ühis­haua koh­ta oli va­rem sõ­ja­hau­da­de re­gist­ris kir­jas, et see on nõu­ko­gu­de ar­mee ühis­haud, ku­hu mae­tud aas­ta­tel 1941-1945 huk­ku­nud pu­naar­mee­la­sed, kel­lest 4 ni­me­li­selt tea­da. Nüüd on pilt mõ­ne­võr­ra sel­gem. Nel­jas reas paik­ne­nud ühis­hau­da­des oli kok­ku um­bes 50 väik­se­mat hau­da. Lei­tud säil­me­te põh­jal võib öel­da, et ühis­hauas oli vä­he­malt 117 ini­mest, kes kõik huk­ku­nud 1941. aas­tal. Mae­tu­test um­bes 30 olid erai­si­kud.

Ühis­haud ra­ja­ti 1946. aas­tal, kui tao­li­si hau­du koos mä­les­tus­sam­mas­te­ga teh­ti üle Ees­ti pal­ju­des­se ava­li­kes­se koh­ta­des­se. Kõik Keh­ra par­gis ol­nud säil­med olid eel­ne­valt kor­ra üm­ber mae­tud.

Keh­ra sam­ba peal oli kir­jas 17 ni­me. Need olid eest­las­te ni­med ja ne­li ve­ne ni­me la­di­na täh­te­de­ga – ilm­selt need ne­li, kes lan­ge­nud pu­naar­mee­las­test ni­me­li­selt tea­da. Nüüd võib öel­da, et 1941. aas­tal Keh­ras huk­ku­nud erai­si­kuid oli vä­he­malt poo­le roh­kem, kui oli sam­ba peal kir­jas. Kül­lap pan­di need ko­ha­li­ke ini­mes­te ni­med mä­lu jär­gi. Oma­kait­se tõi Keh­ras­se ja huk­kas 1941. aas­ta sep­temb­ri al­gul tõe­näo­li­selt ka neid, ke­da ko­ha­li­kud ei tund­nud. 1960. aas­ta­te kesk­pai­ku pee­ti paa­ri oma­kait­se­la­se üle ko­hut. Need ma­ter­ja­lid on säi­li­nud, osa­li­selt ka aval­da­tud aja­kir­ja­nik Ants Saa­re raa­ma­tus „Eba­ta­va­li­sed koh­tu­mi­sed”. Sam­bal ol­nud ni­me­dest lan­ges osa kok­ku raa­ma­tus too­dud hu­ka­tu­te ni­me­de­ga. Seal olid ka ka­he nai­se ni­med ning väl­ja­kae­va­mi­sel lei­ti vä­he­malt ühe nai­se säil­med. Ühis­hau­da olid üm­ber mae­tud nii need oma­kait­se ohv­rid, kes olid mae­tud mõi­sa ho­bu­se­tal­li ta­ha võs­sa, kui ka mõi­sa et­te mae­tud hä­vi­tus­pa­tal­jon­la­sed. 1941. aas­ta 11. juu­lil ma­ju­ta­ti Keh­ra mõi­sa 20. Har­ju­maa hä­vi­tus­pa­tal­jo­ni 46 meest, kes hak­ka­sid ko­ha­lik­ke met­sa­ven­di kim­bu­ta­ma. Huk­kus üks noor­mees, kes mae­ti Keh­ra mõi­sa här­ras­te­ma­ja et­te. Juu­li lõ­pul saa­de­ti hä­vi­tus­pa­tal­jo­ni liik­med Kaut­las­se Er­na grup­pi kin­ni võt­ma. La­hin­gus huk­ku­sid kaks meest, kes mae­ti sa­mu­ti Keh­ra mõi­sa et­te ja sealt hil­jem ühis­hau­da.

Hä­vi­tus­pa­tal­jon­la­sed rel­vas­ta­ti, mil­le­ga saa­da oli. 1941. aas­tal läks käi­ku ise­gi Ees­ti sõ­ja­muu­seu­mi rel­va­ko­gu. Sel­le­ga on se­le­ta­tav ka Keh­ra ühis­hauast lei­tud Va­ba­dus­sõ­ja-aeg­sed Mad­se­ni kuu­li­pil­du­ja jupp ning ing­li­se kii­ver. Hä­vi­tus­pa­tal­jo­ni lik­vi­dee­ri­mi­se jä­rel for­mee­ri­ti 20. au­gus­til 1941 Pi­ka­ve­res I Ees­ti kü­ti­polk, mil­les oli 1600 meest. Vi­let­salt rel­vas­ta­tud ja väl­ja õp­pi­ma­ta me­hed saa­de­ti ne­li öö­päe­va kest­nud Ki­vi­loo la­hin­gus­se, mil­lest elu­ga pää­se­sid vä­he­sed. Tõe­näo­li­selt mae­ti ohv­ri­te­roh­kes Ki­vi­loo la­hin­gus huk­ku­nuid hil­jem üm­ber Keh­ras­se.