Loksal ja Kuusalus loodi tantsupeoks nooremate täiskasvanute rühmad

87
Kuusalu kihelkonna kaks uut segarühma – vasakul Kabujalake Kaks ja paremal Kerrukad.

Loksa tantsurühmas Kerrukad ja Kuusalu rühmas Kabujalake Kaks on staažikate rahvatantsijate järgmine põlvkond.

Kuusalu kihelkonnast esitasid tantsupeol „Iseoma“ Põhjaranniku liigi tantse ja ühistantse kokku kuus rühma – mitmetel üldpidudel käinud Loksa Tantsijad ja Kabujalake Kuusalust ning järgmise põlvkonna noortest paar aastat tagasi asutatud Kabujalake Kaks Kuusalust ja Kerrukad Loksalt. Ka Kolga rahvatantsijate kahes rühmas on teenekate rahvatantsijate lapsi ja nende sõpru.

Loksa Tantsijate ning rühmade Kabujalake ja Kabujalake Kaks juhendaja on Eelika Krasmus Kuusalust. Põhjaranniku liigijuht Karin Soosalu Kuusalust juhendab samuti kolme rühma – Kolga rahvatantsijate kaht koosseisu ja Kerrukaid.

Kerrukad
Kuigi Kerrukad on ametlikult Loksa linna rahvatantsurühm ja proove tehakse Loksa gümnaasiumi saalis, elavad enamik tantsijaid Kuusalu valla külades või on sealsete juurtega.

Segarühma asutasid Loksa gümnaasiumi rahvatantsurühmadega varasematel tantsupidudel osalenud tantsijad Annely Jürimets ja Airi Žmenja, kes nüüd on noored lapsevanemad, kuid soovisid taas minna peole esinema. Nad kutsusid juhendama Karin Soosalu ning korraldasid eelmise aasta alguses Kolgaküla rahvamajas heategevusliku tantsuõhtu, et koguda raha rahvariiete jaoks.

Peol oli Kerrukate rühm Kuusalu kihelkonna rahvariietes. Annely Jürimetsa sõnul jäid vaid uued tanud saamata, sest nende valmistaja teatas, et need saab pärast pidu, varem ei jõudnud. Seetõttu tantsiti peol veel Kolga rahvatantsurühma naiste vanade tanudega.

Annely Jürimets: „Kolgaküla ürituselt kogusime raha, Kultuurkapitalilt saime 3000 eurot, Loksa linnavalitsus on rahaliselt aidanud, ise panustasime ja oli sponsoreid. Kaja Saarniit ei võtnud kirivööde tegemise eest tasu, juhendaja kinkis meile meeste vestide materjali. Meeste sukapaelad ja naiste helmed valmistasime ise. Ühe meestekomplekti hind on ligikaudu 750 eurot, naistel umbes 680 eurot.“

Ta sõnas veel, et pidu oli väga vahva. Ka need, keda käidi korduvalt rühma tantsima kutsumas ja mitmel korral enne ära ütlesid, olid tänulikud, et ei jäetud jonni ja nad tantsima saadi. Praegu on segarühmas Kerrukad 10 naist ja 9 meest, see võimaldab väikeste laste emadel osaleda vastavalt võimalustele ning üks mees laenati peo ajaks teise rühma.

Annely Jürimets käis peoproovides ja peol tantsimas ligi kolmekuuse beebi kõrvalt. Lapse isa või tädi oli siis beebiga staadionil ootamas ja ema tõttas aeg-ajalt last rinnaga toitma.
Juhendaja Karin Soosalu tunnustas, et Kerrukate pühendumus on kiitmist väärt ning rühm sündis selleks, et jääda.

Ka Annely Jürimets kinnitas, et sügisel jätkatakse tantsuproovidega: „Me pole projektirühm. Tulime kokku, et tekiks sõpruskond ja oleks tore koos aega veeta. Esimene eesmärk sai täidetud, tantsupeol on käidud ja tegutseme edasi.“

Kabujalake Kaks
Segarühmas Kabujalake Kaks on juhendaja Eelika Krasmuse endised tantsijad Kuusalu keskkooli tantsurühmast ja nende sõbrad või abikaasad-elukaaslased. Hiljuti sai rühma ühest tantsupaarist abielupaar. Tantsijate vanus on 23-27 aastat. Enamik tantsijaist elavad Kuusalus või selle ümbruses, kuid mõned ka Loksal.

Noored kiitsid reedel, tantsupeo viimasel etendusel, et kõik on olnud väga vinge ja võtab lausa sõnatuks.

Anita Jakobson Loksalt rääkis, et tema ei ole varem rahvatantsupidudel esinenud.

Tantsuplatsil oli meeleolu nii eriline, et peo nimitantsu „Iseoma“ ajal, kui tantsijatel tuli lõpupoole ka laulda, oli meeleliigutus sedavõrd suur, et suutis esialgu laulda vaid sosinal.

Kabujalake Kaks tantsurühm hakkas peagi pärast asutamist samuti taotlema toetusi, et saada tantsupeoks rahvariided. Rahaga toetasid Kultuurkapital ja Kuusalu vald. Rühma tantsijad panustasid ka ise igakuise osalustasuga.

Kuna toetusi taotles Veljo Tormise Kultuuriselts, mis on Kuusalu rahvakultuurikollektiivide katusorganisatsioon, kuuluvad rahvariided seltsile.

Eelika Krasmus lausus, et naiste käised ja meeste särgid õmbles rahvarõivameister Gitta Truus, ka vööd ja sukapaelad on omad. Naiste triibuseelikud ja pihikud on laenatud, neid on juhendaja parandanud ja õmmelnud. Kavas on jätkata toetuste taotlemist, et saada naistele Kuusalu kihelkonna uued triibuseelikud.

Eelmine artikkelAruküla kolm võimlemisrühma osalesid tantsupeol
Järgmine artikkelHELI KARU viis peamiselt Raasikult ja ka Anija vallast laulupeole üle 200 laulja