Eesti Päevaleht teatas, et Loksa laevatehas läheb majandusministrilt taotlema luba võõrtööliste sissetoomiseks.
Möödunud neljapäeval, 13. oktoobril avaldas Eesti Päevaleht Andres Reimeri loo „Uued tellimused tulevad Loksale vaid välistööjõu abiga“. Selles rääkis Loksa laevatehase tegevjuht Andrei Akulistõi, kuidas tehasesse on hädasti vaja sadat töölist, et täita lepinguid, mille sõlmimine on Norras praegu käsil.
Tegevjuht selgitas leheloos, et vajalikke oskustöölisi Eestis ei ole.
Kaks aastat tagasi novembris müüs Maersk kontserni kuuluv Taani Odense laevatehas Loksa tehase OÜle Loksa Invest. Eelmise aasta aprillis said tehase kõik 525 töötajat koondamisteate. Loksal elas neist üle 300. Vastsed omanikud kinnitasid tookord Sõnumitoojale, et tehas jätkab tootmist ning otsitakse uusi lepingupartnereid. Tänavu suvest on töö läinud hoogsamalt käima. Eesti Päevalehe andmetel toodetakse süvamere naftapuurtornide elamukomplekse.
Loksale saabusid elama ja tehasesse tööle bulgaarlased, leedukad, ukrainlased, rumeenlased. Nad majutati endisesse meremeeste majja, mille tehas oli maha müünud, kuid võttis taas rendile.
Viimasel ajal on tekitanud Loksal palju tüli ja jutuainet võõrtööliste purjutamine nädalavahetustel. Päris hulluks läks olukord septembri lõpupoole, kui ühel laupäevaõhtul toimus bussijaama majas paikneva Lucky baari juures suur kaklus. Kohale saabus hulk politseinikke. Mõni aeg hiljem käisid Loksal kontrollreidil maksu- ja tolliameti töötajad koos politseiga, paljud võõrtöölised saadeti koju.
Loksa laevatehas kuulutab oma kodulehel internetis, et otsitakse keevitajaid ja koostajaid, vajadusel tagatakse transport Tallinnast Loksale ning tagasi.
Tehas ei kommenteeri
Sõnumitooja palus eelmise nädala lõpus Loksa laevatehase juhtkonnalt infot, viidates Eesti Päevalehe loole. Küsisime, kui paljud praegustest töötajatest elavad Loksal ning miks ei võeta tööle Loksa mehi, kes varem on aastaid olnud tehases ametis.
Taas esitasime ka palve lubada ajakirjanikul külastada ettevõtet, et kajastada, kuidas seal töö uute omanikega läheb.
Esmaspäeval saabus e-kirjaga vastus, et eelistatakse jätta küsimused vastuseta. Selgitusena on öeldud, et viimasel ajal on näha, kuidas igasugusest pressiinformatsioonist püütakse teha sensatsiooni.
„Loodame, et teie materjal tuleb rohkem kaalutletud, kui see, millega oleme viimasel ajal kokku puutunud,“ kirjutas Andrei Akulistõi.
Seega saame tugineda Eesti Päevalehes avaldatule ning Loksa anonüümsust soovinud elanike juttudele.
Väikebussid viivad Loksa mehi Tallinnasse tööle
Laevatehases on töötajaid praegu ligi 250. Väidetavalt on neist kohalikud umbes pooled.
Samas sõidutavad paar väikebussi iga päev Loksa tehase endisi töömehi Tallinnasse, nende tööandja on BLRT tütarettevõte. Osad head keevitajad töötavad Norras või Soomes.
„Tehas vajab töötajaid, kuid Loksal on paljud seal varem ametis olnud mehed tööta. Kui nende oskused ei vasta nõuetele, võiks koostöös linnavalitsusega korraldada koolitusi,“ ütles üks linnaelanik Sõnumitoojale.
Loksa linnavolikogu esimees Rein Heina kommenteeris Eesti Päevalehele, et kohalike elanike kvalifikatsioon ei vasta tehase ootustele. Kui võõrtöölised Loksale tulevad, aitavad nad tehasel ellu jääda ja teevad Loksa kaupmeestele käivet.
Eesti sisserändekvoot kasvas 336 võrra
Eesti Päevaleht kirjutas veel, et siseministeerium suurendas hiljuti Eesti sisserändekvooti 336 inimese võrra. Veel ei ole ettevõtete vahel ära jagatud, kui palju lisatööjõudu kusagile lubatakse. Peale Loksa laevatehase taotlevad võõrtöölisi Balti laevaremonditehas ehk BLRT, Eesti Energia ja VKG Ida-Virust.
