Loksa õmblejate toodangut leiab Soome ökoloogilise disaini firma Globe Hope kodulehelt.
Õmblusettevõtte Rutiks juhataja Rutt Ignahhini sõnul on ligi 80 protsenti Globe Hope internetipoes pakutavatest toodetest valmistatud Loksal. Globe Hope on turul olnud kümmekond aastat, firma toodab uusi esemeid vanadest asjadest, valdavalt kasutamata jäänud materjalidest.
Rutt Ignahhin loetleb materjale, millest nad on õmmelnud kotte, rõivaid, tarvikuid: Rootsi armee vormirõivad 1930-40ndatest aastatest, mitmesugused kardinad, eesriided, haiglate voodilinad, tekstiililadude muud jäägid, aga ka tuletõrje veevoolikud, jalgrattalohvid, reklaamlipud- ja plakatid, filmilindid ja palju muud.
Taaskasutusega hakkas Rutiks tegelema viis aastat tagasi, kui üks soomlane otsis taaskasutustoodetele õmblejat ning esitas tellimuse. Praegu õmmeldakse taaskasutusesemeid Soome kolmele tellijale. Disainitakse Soomes, Loksale saadetakse lõiked ja materjal. Toodete väljatöötamisel tehakse disaineritega koostööd, õmblejad oskavad leida mooduseid, kuidas lihtsamalt midagi kokku panna.
Lisaks taaskasutusele õmbleb Rutiks aegajalt Eesti noortele rõivadisaineritele – alates ülerõivastest kuni seelikute-vestideni.
OÜ Rutiks tootmisjuht Igor Ignahhin lausub, et tänu niisugustele tellimustele ei tee nende ettevõte ühtegi täiesti ühesugust toodet. Töö iseloom kogu aeg muutub, pole rutiini, pidevalt nuputatakse koos õmblejate ja meistrina töötava Natalia Loomusega.
Üks uus ja ilmselt suurenev tooteartikkel on saunapuude kate, selle puhul müüb Rutiks Soome toodet, mitte õmblusteenust. Katteid on Soome läinud esialgu 400.
Kuna ka Rutiksil jääb tootmisjääke, pakub Igor Ignahhin neid kohalikele koolidele ja lasteaedadele: „Loksa gümnaasiumi käsitööklassi viisin kangatükke. Kui on veel huvilisi, võib julgelt ühendust võtta, toon kohale.“
Tähtis on töökeskkond
Õmblusfirma Rutiks asus esmalt Loksal vanas lastesõimes Nooruse t 6. Kui rendileping hakkas lõppema ja ettevõte soovis maja ära osta, Loksa linnavõim keeldus. Rutiks leidis uue koha endise Nurga Poe, praeguse Meie Poe teisel korrusel. Ka need on rendiruumid, kuid Igor Ignahhin lausub, et OÜ Hirveli on kindel lepingupartner.
Nooruse 6 maja saatuse kohta nendib ta, et linn püüdis seda tulutult müüa, nüüd on hoone lammutatud, krunt tühi: „Endine lastesõim, mille eest linn ei tahtnud raha saada, on kulutanud maksumaksja raha ja seisab kasutult.“
Töötajad on Rutiksis staažikad, õmblejaid on 8, lisaks juurdelõikaja, meister, tootmisjuht ja juhataja. Algusest peale on firmas töötanud õmblejad Jelena Kukuškina ja Svetlana Jerjomina ning meister Natalia Loomus.
Tootmisjuht kommenteerib, et on mõelnud, miks ettevõtte töötajad on seni hästi koos püsinud: „Üks oluline aspekt on see, et saab käia Loksal tööl, oleme paindlikud, vajadusel võib arstil ära käia või hiljem kohale tulla, varem koju minna. Uute töötajate otsingul oleme arvestanud pikaajaliste töötajate seisukohta, sest väikeses kollektiivis on tähtis, et inimesed omavahel klapiksid.“
Väga tähtis asi õmblejale on korralik tööriist, lisab ta: „Me ei osta kasutatud seadmeid, selles osas me allahindlust ei tee. Tean, kui palju kulutatakse vahendeid tööriistade remontimiseks, varuosade ostmiseks. Meie õmblejatel on kindel tööd teha ja ka mugav.“
Rutiksi eripära on see, et kord aastas viiakse kogu kollektiiv omanike kulul spaasse. Igor Ignahhin märgib, et Eestis polegi vist enam spaad, kus nad ei oleks käinud: „Ühe töötaja väimees on lendur, tema ütles kord, et Igor ja Rutt võiksid igal aastal kahekesi kusagile puhkama lennata, aga kutsuvad teid hoopis spaasse. Käime ka ekskursioonidel, tähistame puhkuse algust. Vihula-Sagadi-Palmse sõit oli. Purekkaris oli piknik. Naistepäeva puhul käisime tänavu näiteks Viitna kõrtsis, tegime oma valdavalt venekeelsele kollektiivile integratsiooniõhtu – esines Väikeste Lõõtspillide Ühing, tellisime Eesti rahvustoite.“
Palga kohta tõdeb tootmisjuht, et võiks alati kõrgem olla, Loksal on see miinimumpalgast suurem. Palju sõltub ka sellest, milline on kellegi tööjõudlus.
16 aastat kogemust
Rutt Ignahhin on diplomi järgi õmbleja ja 5. kategooria juurdelõikaja. Töötas esmalt Loksa teeninduskombinaadis, siis pidas kodus ateljeed. 1990ndate aastate alguses võttis vastu Rootsi õmblusettevõtja pakkumise ja hakkas juhtima õmblusettevõtet, mis asus Nooruse t 6. Kui rootslane otsustas Eestis ettevõtluse lõpetada, ostsid Ignahhinid selle ära.
Rutt Ignahhin: „Igor juhtis siis Loksa munitsipaalettevõtet Mere. Mina ei oleks firmat ostnud, aga Igor ärgitas, kuid 17 aastat tagasi ei osanud me arvata, et lõpuks saame siin mõlemad tööd. Mina ei ole ülemuse tüüpi, pigem praktiliste tegude inimene. Tegelen tootmisprotsessiga, Igori osa on numbrid ja paberitöö.“
Abikaasad kinnitavad, et üks toetab teist ja koos töötamine neile sobib. Kahekesi on nad ettevõtlusega tegelenud ka varem – viis aastat, kui kuni aastani 1992 pidasid Loksa piiril paiknevat Kuivoja puhkekeskust.
