Ehkki Kiius on jäätmejaam töötanud 7 aastat ja Loksal ligi aasta, viskavad osad inimesed jäätmeid loodusesse.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Janne Heredia Gonzalez sõitis koos Sõnumitoojaga möödunud neljapäeval Kolga ja Loksa piirkonnas, et üle vaadata, kuhu on tekitatud prügi mahapaneku kohti. Info nendest tuli elanike saadetud vihjetest.
Esimene peatus oli Pudisoo-Hara tee ehk turbaraba tee ääres, umbes pool kilomeetrit Leesi tee ristist. Seal seisavad suvel-sügisel tavaliselt seeneliste-marjuliste masinad. Oja kaldale on visatud autokumme ja ehitusjäätmeid, kilekotte ja tühje värvipurke. Samasse paika on veetud kokkuriisutud lehti, osa prügist on lehtedega kaetud .
Janne Heredia Gonzalez tõdes, et jälle on valla heakorratiimil töö teada. Majandusspetsialist Madis Praksil, heakorratöötaja Virve Haabsaarel tuleb minna koos töömeestega kogu seda laga kokku koguma ja ära vedama. Olmepraht viiakse vallamaja juures asuvasse prügikonteinerisse, kõik muu läheb Kiiu jäätmejaama.
Teine peatus kujunes pikemaks, Loksa endise prügila asukohta on hakatud taas jäätmeid viima. Prügila suleti kümmekond aastat tagasi, kogu ala on kaetud, peal kasvab taimestik, ent sinna on jälle tekkinud suuremaid ja väiksemaid jäätmehunnikuid. Maas vedelavad autokummid, ehituspraht, olmejäätmeid, katkine peegel, vanad autoistmed, üks suur vann, olmeprügi ning ka lõhutud televiisor koos uue teleka pakendi ja selle sees olnud vahtplastiga.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist imestas: „Nii televiisori, papp-pakendi kui ka vahtplasti saab Loksa jäätmejaama anda tasuta, miks sinna ei viidud? Kas Loksa elanikel pole jäätmejaama kohta infot?“
Et piirata ligipääsu Loksa endise prügila juurde, on Kuusalu vallavalitsus tellinud tõkkepuu, mis pannakse teele ette. Sama teed kaudu pääseb ka Elionile kuuluva kinnistu juurde, selle valdajaga on kokku lepitud, et vallavalitsus annab ettevõtte töötajatele tõkkepuu võtmed.
Hiljem kommenteeris Madis Praks, et tuleb tõdeda – just Loksa ümbruses on Kuusalu valla metsad kõige rohkem prahti täis viidud. Prügi mahapaneku teada-tuntud kohad on tema sõnul veel Pärlioja tee ääres, kahes liivakarjääris ning metsaalune Loksalt Suurpea poole.
Kolmas peatus oli Kolga külje all, kohas, kuhu kunagi kavandati gaasijaama. Madalas männikus on rohkelt puuderisu, aga ka kiletükke ja ehitusjääke. Järjekordselt pidi Janne Heredia Gonzalez nentima, et sinnagi peavad minema vallamaja töömehed prahti kokku koguma ja ära viima.
Janne Heredia Gonzalez: „Loogiline oleks, et inimesed hoiavad oma kodukandi korras, aga ikka on neid, kes reostavad prügiga metsa. Tõenäoliselt on mahapaneku kohti mitmel pool looduses, palume neist vallamajja teada anda. Kahjuks enamasti ei ole võimalik reostajat tuvastada, kui on jäänud mõni dokument või nimi, siis saame siduda konkreetsete isikutega. Aitab ka see, kui on olnud pealtnägijaid. Kindlasti palume meid informeerida, kui nähakse prügi viimist metsa. Ilmselt tuleks ka hakata panema metsa videokaameraid, arutame seda võimalust vallavalitsusega.“
Kuusalu vallas korraldatud jäätmevedu 1665 kinnistult
Alates mullu septembrist tegeleb Kuusalu vallas ja Loksa linnas korraldatud jäätmeveoga ehk olmeprügi äraveoga AS Eesti Keskkonnateenused.
Kuusalu vallavalitsus ja Eesti Keskkonnateenused on liitunud internetikeskkonnaga E-vald, kus on ka jäätmevedu kajastav programm. Sellest nähtub, et novembri lõpu seisuga on Kuusalu vallas liitunud korraldatud jäätmeveoga 1665 kinnistu omanikud. Talveperioodiks on vabastatud 87 ja pikaajaliselt on vabastatud 30 kinnistu omanikud. Potentsiaalseid liitujaid on 5172 – nii palju on vallas kinnistuid. Nendest tõenäolisi liitujaid oleks 1833 – need on kinnistud, millel asub hoone, kuid puudub info, kas seal elatakse pidevalt, on tegu suvila või kasutuseta jäänud majaga.
Janne Heredia Gonzalez, kes asus ametisse oktoobri alguses, lubab, et hakkab külade kaupa kontrollima ning annab potentsiaalsetest uutest klientidest jäätmevedajale teada. Kui kinnistul on jäätmevaldaja – elatakse alaliselt või suvitatakse – lisatakse see koht prügiveo marsruuti. Prügiveoauto sõidab kohale, kui pole prügikonteinerit, saadetakse tühiarve ja liitumisleping. Suvitajatel on võimalik taotleda talveperioodiks vabastus.
Eesti Keskkonnateenuste Põhja regiooni piirkonnahaldur Katrin Kruusvald: „Näiteks Harku vald annab meile kaks korda aastas jäätmevedajate registrisse lisainfot. Seal on kasutatud suviste praktikantide abi, kontrollitakse, kas kinnistud on hoonestatud, võrreldakse jäätmevaldajate registriga.“
Loksal on tema sõnul enamik kinnistuomanikest korraldatud jäätmeveoga liitunud, kuna tegu on tiheasustusega ning on lihtsam kontrollida.
Tiheasustuses tuleb olmeprügi konteinereid tühjendada eramajade puhul vähemalt kord kuus, hajaasustuses kord kvartalis.
