Lastesõime viiekorruselise vastasmaja kahes otsas on aastaid praod, lammutamise vibratsioon võib olla ohtlik, muretseb korteriomanik.
Esiplaanil lastesõime krundil tegutsenud kopp, taamal pragudega elumaja Nooruse 8.
Loksa Nooruse tänav 8 elanik, Loksa linnaarhitektina töötanud Ljubov Beglova hakkas linnavalitsusest uurima, mis toimub, kui märkas septembri lõpus, et linnale kuulunud ja aastaid tühjalt seisnud lastesõimehoones asusid talitama lammutajad. Töömehed viisid osa materjali endaga kaasa. Ka hakkasid mõned Loksa elanikud majas käima ja sealt ehitusmaterjali viima.
Loksa endine lastesõim Nooruse 6 seisis paar nädalat uste ja akendeta.
Linnavalitsusest vastati endise linnaarhitekti küsimuse peale, et krundilt Nooruse 6 võetakse vastavalt volikogu otsusele kõik hooned maha, linnavalitsus on andnud lammutamiseks ehitusloa.
Ljubov Beglova, kes töötab Kuusalu vallavalitsuse ehitusinspektorina, imestas, miks Loksa linna keskel ei ole lammutustööde juurde seatud silti tegutseva firma nime, telefoninumbri, tähtaegade jms kohta, et teaks, kes vastutab. Ka ei pandud ohutuse tagamiseks lammutustööde-krundile ümber piirdeaeda, nagu seadus ette näeb, seda enam, et vahetus läheduses asub laste mänguväljak, kirjeldas ta nähtut.
Kui maja tehti tühjaks, võeti ära ka uksed ja aknad, jäid seinad mõneks ajaks püsti, ent ülemöödunud nädalal saabus suur kopp. Maapealne osa lammutati kiirelt.
Tõsine mure tekkis ekslinnaarhitektil siis, kui kopp asus lõhkuma keldrit ning vastasasuv viiekorruseline maja värises töö ajal pidevalt. Ta saatis linnavalitsusele elektroonilise kirja küsimusega, kas lammutusprojektis on arvestatud Nooruse 8 korterelamu tehnilise seisukorraga, kas Loksa linnavalitsus garanteerib lammutusluba väljastades Nooruse 8 hoone ohutuse ning kandevseinte pragude mittesuurenemise.
Ka esitas ta linnavalitsusele teabenõude, kus kirjutas, et vastavalt ehitusseadusele peab lammutustöid tegema projekti alusel, linnavalitsus objekti omanikuna on kohustatud korraldama pideva järelevalve, panema välja infotahvli alustamise ja lõpetamise tähtajaga ning projekteerija, lammutaja ja järelevalvaja andmetega. Ja küsis, kes on projekteerija, lammutaja ning järelevalvaja.
Linnaarhitekt Villu Uett vastas möödunud nädalal, et Loksa linnavalitsus ei pidanud ehitusprojekti vajalikuks ja omaniku järelevalvet ei teostata.
Lammutatakse linnavalitsusest 17. septembril väljastatud ehitusloa alusel. Leping on sõlmitud lammutamiseks firma Mertilia allettevõtja GK Ehitus OÜga.
Ljubov Beglova tõdes, et ei saanud vastust küsimusele, kes vastutab, kui lammutusest tekkinud vibratsioon kahjustab Nooruse 8 maja. Kui sel suvel olid Loksa juures miinitõrjelaevad ning õhati lahest leitud pomme, oli vibratsioon väga tugev, kirjeldas ta. Õnneks seinapraod sellest laiemaks ei läinud, kuid ehitusvaldkonda õppinud inimesena leiab ta – on oht, et suvine värin ning keldri ja vundamendi lõhkumine vahetus läheduses ehk 50 meetrit eemal võivad mõjuda majale halvasti.
Ehitas laevatehas
Nooruse 8 korterelamu ehitas Loksa laevatehas 1982. aastal. Pärast hoone valmimist tekkisid kahele poole kandvatesse seintesse niiöelda elavad praod keldrist kuni katuseni. Need on hästi nähtavad korteris, tapeedid ja kahhelplaadid jooksevad pragude kohalt katki. Et kontrollida pragude seisukorda, on hoone mittekandvatele välisseintele paigaldatud kontrollplaadid, kuid nende järgi ei saa täpselt öelda, mis toimub hoone kandevkonstruktsiooniga, rääkis Ljubov Beglova.
Nooruse 8 kuulub korteriühistusse AIA 78. Loksa abilinnapea, korteriühistu AIA 78 esimees Andres Kaskla: „Praod on kinni mätsitud ja pole rohkem liikunud. Keraamilised kontrollplaadid on paigas. Nooruse 8 majast ei ole ükski teine elanik lammutamisest tekkinud vibratsiooni või ohutuse küsimuses korteriühistu juhatuse ega linnavalitsuse poole pöördunud. Ju nad saavad aru, et tööd on vaja ära teha.”
Abilinnapea lisas, et endise lastesõime maja ja selle kõrvalhooneid on linnavalitsus müünud oksjonitel mitmel aastal, aga seni tulutult, kuna seest varastati kogu keskkütte- ja veetorustik ning niisugust ehitist pole osta soovitud. Seetõttu otsustati nüüd hooned lammutada ja müüa oksjonil tühjaks tehtud ehituskrunti.
Endine lastesõim oli ehitatud 1950ndatel aastatel. Pärast lastesõime sulgemist tegutses seal õmblusfirma Rutiks. Ettevõte lahkus majast 2005. aastal omal soovil Posti 2 hoonesse, kui linnavalitsus otsustas Nooruse 6 ära müüa.
