Lok­sa tel­li­se­te­ha­se käi­vi­ta­mi­sest täi­tub145 ja lõ­pe­ta­mi­sest 36 aas­tat

44
Lok­sa tel­li­se­te­ha­se en­di­sed töö­ta­jad HAR­RI VII­RAND, ER­VIN VII­RAND, SIL­VI VA­RES ja AR­TUR KO­DU­SAAR.

Tu­le­val lau­päe­val möö­dub 145 aas­tat päe­vast, kui Lok­sal hak­kas töö­les tel­li­se­te­has – 3. au­gus­til 1874. Te­has töö­tas kok­ku 109 aas­tat, 1983. aas­ta­ni, siis tel­lis­te toot­mi­ne lõ­pe­ta­ti. Sa­mas ko­has on nüüd Lok­sa lae­va­te­ha­se ter­ri­too­rium – 1980nda­tel aas­ta­tel ra­ja­ti sel­le­le ala­le tel­li­se­te­ha­se ase­me­le liht­ri­te te­has, ku­hu töö­ta­jaid tu­li mitmelt poolt üle Nõu­ko­gu­de Lii­du.

Tel­li­se­te­ha­se hoo­ne­test on lae­va­te­ha­se juu­res nä­ha ku­na­gi­ne söök­la­ – pu­nas­test tel­lis­test ma­ja, mis paik­neb Suur­pea­le vii­va maan­tee ää­res Ka­lu­ri­te teel. Veel on seal endne sissekäik tehasesse ja kõrge korsten, eemal veetorn, mere pool üks tootmishoone. Al­les on ka mõ­ned pu­nas­test tel­lis­test elu­ma­jad töö­ta­ja­te­le. Lok­sa tun­tuim ko­ha­li­kest tel­lis­test hoo­ne on en­di­ne bus­si­jaam.

En­ne sõ­da olid Lok­sa tel­li­sed hin­na­tud ehi­tus­ma­ter­jal, mi­da vii­di lae­va­de­ga­Tal­lin­nas­se, Soo­me ja paljudesse teistesse kohtadesse. Tun­tud väi­de on, et pool Hel­sin­gi lin­na on ehi­ta­tud Lok­sa tel­lis­test, sa­mu­ti Kot­ka lin­na pal­jud ma­jad. Lok­sa tel­lis­test ol­la teh­tud ka Ton­di ka­sar­mud ning sa­mu­ti Lok­sal Uue­lin­na ma­jad Pos­ti tä­na­val, ehk­ki need po­le pu­na­sed, vaid üle kroh­vi­tud. Ehi­tus­ki­ve vee­tud Lok­salt ka Kroon­lin­na ja Je­ka­te­rin­bur­gi.

Ne­li ku­na­gist töö­ta­jat mee­nu­ta­vad
Seo­ses te­ha­se asu­ta­mi­se aas­ta­päe­va­ga ko­gu­ne­sid Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu liik­me Il­mi Ter­novs­ka­ja eest­ve­da­mi­sel tel­li­se­te­ha­ses töö­ta­nud ne­li ko­ha­lik­ku ela­nik­ku vest­lus­rin­gi, et mee­nu­ta­da, kui­das nen­de töö­ta­mi­se ajal Lok­sal tel­li­seid too­de­ti. Vest­lus­rin­gis olid 91aas­ta­ne Har­ri Vii­rand, 90aas­ta­ne Ar­tur Ko­du­saaar ning 87aas­ta­sed Er­vin Vii­rand ja Sil­vi Va­res.

Nad ni­me­ta­vad tel­li­se­te­hast Kir­pi­tšaks – nii kut­su­ti se­da rah­va­suus Nõu­ko­gu­de ajal ja ka hil­jem, kir­pi­tš tä­hen­dab ve­ne kee­les tel­list. Pä­rast te­ha­se kin­ni­pa­ne­kut po­le nen­de tea­da en­di­si töö­ta­jaid kok­ku kut­su­tud. Vii­ma­ne suu­rim pi­du oli 1974. aas­tal, kui te­has sai sa­jaas­ta­seks.

Har­ri Vii­rand hak­kas te­ha­ses töö­le 1945. aas­tal, esial­gu ve­das ho­bus­te­ga ho­bu­raud­teed möö­da val­mis­too­dan­gut sa­da­mas­se lae­va­de­le. Lae­vad olid Ju­ha­ni ja Ju­ku, pä­rast­poo­le sai Ju­kust au­ru­laev Lok­sa. Ju­ha­ni oli kol­me­mas­ti­li­ne pur­je­kas, mä­le­tab ta. Oli ka kol­mas laev, ka­he mas­ti­ga, ni­mi ei mee­nu.

Te­ma vend Er­vin Vii­rand alus­tas te­ha­ses 1947. aas­tal ja töö­tas ku­ni vii­ma­se tel­lis­ki­vi val­mis­ta­mi­se­ni 1983. aas­tal, na­gu ka vend Har­ri. Ven­nad olid suu­re­ma osa te­ha­ses töö­ta­tud ajast Kol­ga­kü­la sa­vi­kar­jää­ris ko­pa­ju­hid, en­di sõ­nul niiöel­da sa­vi­sõn­nid. Te­ha­se kin­ni­mi­ne­kust mä­le­ta­vad nad vä­he, sest siis kuu­lus Lok­sa tel­li­se­te­has Tal­lin­na ke­raa­mi­ka­te­ha­se­le. Neid ei koon­da­tud, jät­ka­sid tööd Kol­ga­kü­la sa­vi­kar­jää­ris, mis jäi ke­raa­mi­ka­te­ha­se­le.

Sil­vi Va­res oli tel­li­se­te­ha­ses tööl aas­ta­tel 1953-1974. Te­ma mee­nu­tab, et töö oli füü­si­li­selt ras­ke, töölisi suu­na­ti pa­ras­ja­gu sin­na, ku­hu oli va­ja – ki­vip­res­si­le, ka va­gu­ni­poi­siks või kui­va­tis­se: „Ik­ka or­ja­töö oli see. Kui toor­tel­li­seid la­du­si­me, maks­ti tü­ki­töö jär­gi. Kõik nai­sed ei jak­sa­nud­ki neid la­du­da, me­hed tõst­sid kor­ra­ga ka 16 toor­tel­list. Eri­ti ras­ke oli ja hak­kas ter­vi­se­le tel­li­seah­jus töö­ta­mi­ne. Seal oli kuum ja tah­mas hirm­sas­ti, ah­ju­me­hed olid alus­pe­su väel, nõ­gi­sed.“

Lok­sa tel­li­se­te­has, pilt on teh­tud 1950nda­te aas­ta­te lõ­pus. Fo­to Har­ri Vii­rand

Ta nen­dib, ku­na palk jäi jär­jest keh­ve­maks, ha­ka­ti mi­ne­ma ker­ge­ma­le ja sa­mas pa­re­mi­ni ta­sus­ta­tud töö­le. Nii ka te­ma. Te­ha­ses­se too­di uu­si töö­ta­jaid.

Ar­tur Ko­du­saa­r läks te­ha­ses­se 1958. aas­tal. Oli di­rek­to­ri­te au­to­juht ning sõi­du­tas töö­ta­jaid. Di­rek­to­reid tu­li sõi­du­ta­da es­malt veoau­to­ga, siis Mosk­vi­tš 408ga, eda­si tu­lid Vol­gad, mi­da jär­jest uuen­da­ti. Töö­ta­jaid vedas al­gu­ses GAZ 51 baa­sil teh­tud 20ko­ha­li­se bus­si­ga. Ka Ar­tur Ko­du­saar jäi töö­le ke­raa­mi­ka­te­ha­ses­se, kui tel­li­se­toot­mi­ne lõ­pe­ta­ti – sõidutas bus­si­ga töö­ta­jad Kol­ga­kül­la, seal ehi­ta­ti kar­jää­ri juur­de kont­ri­hoo­net-ga­raaži.

Plaa­ni­ma­jan­dus mõ­ju­tas tel­li­se kva­li­tee­ti
Er­vin Vii­rand ju­tus­tab, et nen­de pe­re elas Ida-Vi­rus. Te­ma mä­le­tab Lok­sat es­malt viieaas­ta­se­na, 1937. aas­tast, kui tu­lid tä­di­le ja tä­di­me­he­le kül­la. Tä­di­mees oli Lok­sa tel­li­se­te­ha­se meh­haa­nik, võt­tis sin­na kaa­sa. Elekt­rit pol­nud, kaks moo­to­rit val­gus­ta­sid ki­vip­res­si ruu­mi. Te­ha­se vas­tas asu­va­te elu­ma­ja­de ko­hal oli siis kii­gep­lats – Lok­sa ini­mes­te koos­käi­mis­koht.
„Sa­ma ki­vip­ress töö­tas te­ha­ses ku­ni sel­le kin­ni­pa­ne­ku­ni,“ lau­sub ta. Te­ha­ses oli kolm tel­li­seah­ju.

Sa­vi kae­van­da­ti Tur­bu­nee­mest, vee­ti ho­bu­raud­tee­ga Lok­sa­le. Ho­bus­te­le olid te­ha­sel oma tal­lid. Su­vel töö­ta­sid ho­bu­sed sa­vi­ve­da­ja­te­na, tal­vel vee­ti nen­de­ga puid met­sast. Su­vel töö­tas tel­li­se­vab­rik, tal­vel sae­kaa­ter. Lok­sa te­ha­se suur ka­he­kor­ru­se­li­ne sae­kaa­ter oli üks tol­le aja mood­sa­maid.

Hil­jem ha­ka­ti sa­vi Tur­bu­nee­mest ve­da­ma ve­du­ri­ga – sus­la­ga, mis too­di Sak­sa­maalt. Raud­tee kul­ges tei­sel pool teed, kui sus­la ve­das vaguneid üks­haa­val üle tee, liik­lus sei­sis. Hil­jem ehi­ta­ti va­gu­ni­te jaoks üle tee es­ta­kaad. Lok­sa oma sa­vis oli lii­ga pal­ju vett. Pa­re­ma sa­vi sai Kol­ga­kü­last, sealt vee­ti sa­vi ju­ba au­to­de­ga.

Val­mis pres­si­tud ki­vid pan­di es­malt kui­va­ma riiu­li­te­le pik­ka­des­se la­du­des­se ehk ­sara­des­se. Sealt vii­di eda­si ah­ju. Kui kunst­kuivati val­mis sai, hak­kas te­has töö­le ka tal­vel.

Tel­lis­te kva­li­teet hak­kas lan­ge­ma, sest plaa­ne ai­na suu­ren­da­ti. Har­ri Vii­rand kir­jel­dab, et tel­lis­te toot­mi­se prot­sess muu­tus jär­jest kii­re­maks, ah­jus hoi­ti ki­ve vä­hem ae­ga. Esi­me­se Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal köe­ti ah­ju­sid ki­vi­söe­ga, ENSV ajal ha­ka­ti küt­ma põ­lev­ki­vi­ga, ka see mõ­ju­tas mees­te sõ­nul kva­li­tee­ti. Kui tootmisvõim­sus ae­ti suu­reks, töö­tati mitmes va­he­tu­ses.
Ju­ha­ta­jad va­he­tu­sid, min­gi aeg ol­di Koht­la-Jär­ve te­ha­se al­lu­vu­ses, siis Ase­ri te­ha­se, lõ­puks läks tel­li­se­te­has üle ke­raa­mi­ka­te­ha­se­le. Töö oli tel­lis­te toot­mi­sel jät­ku­valt füü­si­li­selt ras­ke, töö­lis­te kaa­der ei ol­nud pü­siv. Ku­na tel­lis­te kva­li­teet lan­ges, jäi tel­li­mu­si vä­he­maks, toot­mi­se maht vä­he­nes. Kui­das te­has lõ­pe­tas, kui pal­jud töö­ta­jad said koon­da­mis­tea­te, sel­le­ga vest­lus­rin­gi ko­gu­ne­nud kok­ku ei puu­tu­nud.

Lok­sa tel­li­se­te­has

Lok­sa tel­li­se­te­ha­se ehi­tas Kol­ga krahv Ni­ko­lai Sten­bock (1804-1885). En­ne teh­ti tel­li­seid Ha­ra kü­las, kus sa­vi sai ot­sa. Li­gi aas­ta oli väi­ke tel­li­se­vab­rik ka Vi­ha­soo lä­he­dal Ris­til. Lok­sal oli too­dan­gu trans­por­ti­mi­se või­ma­lu­sed pa­re­mad. Tel­lis­te väl­ja­veoks ehi­tas krahv Val­ge­jõe suud­mes­se sa­da­ma, te­ha­sest kul­ges sin­na ho­bu­raud­tee.

Tel­li­seid vor­mi­ti Lok­sal es­malt kä­sit­si, sa­vi­se­ga­jat ae­ti rin­gi ho­bu­se­ga. Ho­bu­raud­tee Tur­bu­nee­me sa­vi­kar­jää­ri­dest Lok­sa­le ehi­ta­ti 1900. aas­tal. Aas­ta­tel 1913-1914 oli te­ha­ses 200 töö­list, too­de­ti 6 mil­jo­nit tel­list aas­tas. 1935. aas­tast ha­ka­ti sa­vi ve­da­ma au­ru­ve­du­ri­ga.