Lok­sa kool sai 150. sün­ni­päe­vaks JA­KOB JAN­TE­RI mä­les­tus­tahv­li

Koo­li juu­be­li pu­hul kor­ral­da­tud kok­ku­tu­le­kul oli osa­le­jaid üle 650.

Lok­sa kü­la­kool alus­tas 20 õpi­la­se­ga tööd 1867. aas­tal. Koo­li asu­tas ja esi­me­ne õpe­ta­ja oli kös­ter Ja­kob Jan­ter. Lau­päe­val, 17. juu­nil ava­ti Lok­sa güm­naa­siu­mi alg­klas­si­de ma­ja üh­te ot­sa ra­ja­tud muu­seu­mi vä­li­suk­se kõr­val mä­les­tus­tah­vel, mil­lel on Ja­kob Jan­te­ri ba­rel­jeef ja eluaas­tad 1832-1915. All­pool on tei­ne tah­vel teks­ti­ga: „Lok­sa kool alus­tas te­ge­vust 1867. aas­tal.“

Mä­les­tus­tahv­li val­mis­ta­sid Lok­sa lin­na­va­lit­su­se tel­li­mu­sel Tammispea skulp­to­rid Ai­var Sim­son ja Paul Mä­nd. Ava­mi­sel võt­sid sõ­na Ai­var Sim­son ja Lok­sa lin­na­pea Vär­ner Loots­mann.

Ba­rel­jeef on loo­dud Ja­kob Jan­te­ri fo­to põh­jal. Ai­var Sim­son üt­les, et sel­les­se püü­ti pan­na ajas­tu hõn­gu. Ta kii­tis Lok­sa lin­na juh­te, kes ei kip­pu­nud kunst­nik­ke õpe­ta­ma.

Lin­na­pea kin­ni­tas, et püü­ti skulp­to­reid oma töös mit­te se­ga­da, mä­les­tus­tah­vel sai ideaa­li­lä­he­da­ne. Ta rõ­hu­tas, et mä­les­tus­tah­vel on pan­dud muu­seu­mi juur­de. Sa­ma­des ruu­mi­des on ela­nud koo­li­ju­ht Ro­bert Adam­son. Mä­les­tus­tah­vel on lin­na­va­lit­su­se ja vo­li­ko­gu kin­gi­tus koo­li­le juu­be­li pu­hul.

En­ne mä­les­tus­tahv­li ava­mist oli koo­li ter­ras­sil kont­sert. Esi­ne­sid Lok­sa güm­naa­siu­mi koo­rid ja tant­su­rüh­mad, Lok­sa muu­si­ka­koo­li las­te­koor ja vi­list­las­nais­koor, rah­va­tant­su­rühm Lok­sa Tant­si­jad ning Kuu­sa­lu-Lok­sa noor­te se­ga­rühm ja tant­su­rühm Ka­bu­ja­la­ke­sed. Koo­li­muu­seu­mis toi­mu­sid muu­seu­mi­tun­nid õpi­las­gii­di­de eest­ve­da­mi­sel.

Lok­sa güm­naa­siu­mi di­rek­tor Õn­ne­la Ted­re­kin lau­sus peo­sõ­na­võ­tus, et Lok­sa koo­lil on ol­nud pea­le Ja­kob Jan­te­ri ja te­ma po­ja Joo­sep Jan­te­ri kaks le­gen­daar­set juh­ti, kool oli nen­de elu­töö – Ar­nold Mi­ki­ver oli di­rek­tor 31 aas­tat, Ro­bert Adam­son 37 aas­tat. Li­saks pal­jud tei­sed, kes on Lok­sal koo­lie­lu juh­ti­nud.

„Kuid kool po­le ainult koo­li­juh­ti­de ega õpe­ta­ja­te nä­gu, vaid en­dis­te ja prae­gus­te õpi­las­te nä­gu,“ rõ­hu­tas ta.

Lin­na­pea Vär­ner Loots­mann too­ni­tas, et Lok­sa güm­naa­siu­mil on piir­kon­nas kin­del roll ha­ri­du­se ja­ga­mi­sel. Lok­salt saa­dud güm­naa­siu­mi­ha­ri­dus on kon­ku­rent­si­või­me­li­ne, koo­lis on õpe­ta­jad, kes töö­ta­nud üle 40, 35, 30, 25 aas­ta. 2010. aas­tal ühen­da­ti ees­ti ja ve­ne kool.

„Lok­sa güm­naa­siu­mist on saa­nud pa­rim näi­de te­ge­li­kust in­teg­rat­sioo­nist eri rah­vus­grup­pi­de va­hel,“ sõ­nas lin­na­pea ja lu­bas: „Lok­sa kool oli, on ja jääb.“

Har­ju maa­va­ne­ma Ül­le Ra­ja­sa­lu ni­mel an­dis õn­nit­lu­sed eda­si maa­va­lit­su­se ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na peains­pek­tor Tõ­nis Ar­vis­to, kes on Lok­sa koo­li vi­list­la­ne: „Kui maa­va­lit­su­ses on tul­nud jut­tu Lok­sa güm­naa­siu­mist, siis ala­ti po­si­tiiv­se too­ni­ga. Õpe­ta­jad on tei­nud tub­lit tööd, tu­le­mu­sed on head. Soo­vin, et Lok­sa koo­li­ga käiks ka edas­pi­di kaa­sa kva­li­tee­di­märk. Koo­li pü­si­ma­jää­mi­seks on va­ja lap­si. Soo­vin Lok­sa­le jõu­du ja aren­gut ning tar­ku juh­te, kes se­da vank­rit üles­mä­ge veak­sid.“

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si üt­les koo­li õn­nit­le­des, et Lok­sa kool on ol­nud Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le hea part­ner ning po­le va­het, kas lap­sed on Lok­sa­le koo­li tul­nud Kõn­nu, Lok­sa või Kuu­sa­lu val­last, ik­ka on nei­le an­tud head ha­ri­dust.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Enn Kirs­man an­dis val­la kin­gi­tu­se­na koo­li­le üle süm­bool­se tše­ki 1000 eu­ro­le.

Kuu­sa­lu koo­li ni­mel õn­nit­les õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ai­li Kon­tus: „Meie koo­li õpi­la­sed tant­si­sid tä­na la­val koos Lok­sa õpi­las­te­ga, ka Kuu­sa­lu ja Lok­sa täis­kas­va­nud esi­ne­sid koos. Lok­sa koo­lis on ala­ti töö­ta­nud neid, kes on õp­pi­nud Kuu­sa­lu koo­lis ja vas­tu­pi­di. Meie koo­li lap­se­va­ne­ma­te hul­gas on neid, kes on lõ­pe­ta­nud Lok­sa koo­li ja vas­tu­pi­di.“

Õn­nit­le­ja­te seas olid veel Kol­ga koo­li, Lok­sa las­teaia ja muu­si­ka­koo­li esin­da­jad. Muu­si­ka­koo­li di­rek­tor Lau­ri Me­tus esi­tas õn­nit­lu­se re­gi­lau­lu vor­mis, te­ma oli eest­laul­ja ja rah­vas lau­lis jä­re­le. Koo­li­rah­vast tu­li ter­vi­ta­ma ka en­di­ne di­rek­tor, ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi üld­ha­ri­du­so­sa­kon­na peaeks­pert Sig­ne Granst­röm.

Kont­ser­di­le ja mä­les­tus­tahv­li ava­mi­se­le järg­nes vas­tu­võtt en­dis­te­le õpe­ta­ja­te­le. Peo­päe­val sai kü­las­ta­da koo­li muu­seu­mi, vi­list­las­te ja prae­gus­te õpi­las­te kä­si­töö­näi­tust, tut­vu­da koo­li­komp­lek­si kõi­gi kol­me ma­ja­ga.

Õh­tul oli vi­list­las­te­le koo­liõuel pi­du, üles olid sea­tud suu­red tel­gid ja vä­li­la­va. Esi­ne­sid an­samb­lid Ko­ter­mann, Jus­ta­ment ning Fred­dy ja Riff.

Ree­del pee­ti Lok­sa rannas ja staadionil vi­list­las­te ning õpi­las­te võrk­pal­li­võist­lust ja jalg­pal­li­võist­lust, lau­päe­val teh­ti selts­kond­lik­ke män­ge.

Lok­sa kool ar­vu­des

Lok­sa güm­naa­siu­mis oli lõp­pe­nud õp­peaas­tal 294 õpi­last, 40 õpe­ta­jat, 29 töö­ta­jat. Li­gi 100 õpi­last on Kuu­sa­lu val­la kü­la­dest.

Kesk­koo­lio­sa ava­ti Lok­sal 1951. aas­tal, kool sai ni­meks Lok­sa kesk­kool. Ve­ne õp­pe­kee­le­ga klas­sid ava­ti 1947. aas­tal. Ve­ne kool alus­tas Lok­sa II kesk­koo­li­na eral­di ma­jas tööd 1988. aas­tal. Ees­ti ja ve­ne kool ühen­da­ti 2010. aas­tal, ve­ne kool ko­lis ees­ti koo­li­ga kok­ku, kool sai ni­meks Lok­sa güm­naa­sium.

Lok­sa kesk­koo­lio­sa on lõ­pe­ta­nud 63 len­du, kok­ku on koos ve­ne koo­li­ga kesk­koo­li­lõ­pe­ta­jaid 2433.