LIISA TAMM Arukülast aitab naistel leida äriideid

3104
Noorsootöötaja LIISA TAMM ja HINNAR VILKRE Arukülas lehti riisumas.

Ligi aasta Arukülas elanud LIISA TAMM ütleb, et männik on muutunud talle koduseks.

Liisa Tamm õpib Tallinna Ülikoolis suhtekorraldust, töötab poole kohaga Aruküla noortekeskuses, osaleb Minu Eesti Noored liikumises ning juhib projekti „Naised ettevõtlusesse“.

Arukülla kolis ta eelmisel aastal: „Varem elasin Kosel, nüüd elukaaslase Henri Reederi juures. Mulle meeldib siin väga, ümbrus on koduseks muutunud.“

Noortekeskuses töötab ta novembrist: „Mind kutsus Aruküla Kultuuriseltsi juhatuse esimees Garina Toomingas. Tal oli see pikalt plaanis ja enne, kui ta jõudis mulle ettepaneku teha, kuulsin juba mitmelt poolt, et tal on selline kaval plaan. Tegelen Aruküla vahvate noortega kolmel päeval nädalas.“

Ta kirjeldas, et noortekeskus on pesa, kus mõnusalt aega veeta: „See on meie oma ruum, kuhu võib alati tulla. Mängime lauamänge, kui neist tüdineme, teeme ise uusi juurde. Muidugi on koolinoored vaimustuses arvutist, kus on erinevad mängud. Tihti meisterdame koos, praegu ripuvad noortekeskuse seinal kollaažid.“

Laste arvutilembus pani Liisa Tamme muretsema ning ta otsustas organiseerida mängulaua: „Hakkasin suure hooga Facebookis raha koguma, et osta kolm-ühes mängulaud, millega saab mängida õhuhokit, lauajalgpalli ja piljardit. Selgus, et raha mängu ostmiseks oli juba olemas, kuid seda polnud veel kasutatud. Paar nädalat tagasi saime mängu kätte, noored on rahul ning kasutavad arvutit tunduvalt vähem. See oli eesmärk, miks hakkasin asja ajama – noored veetsid palju aega vägivaldsete arvutimängude seltsis. Neile on oluline, et neil oleks kellegagi rääkida, kes kuulaks ja suunaks.“

Liisa Tamm jutustas, et noortekeskusel on Aruküla rahvamajas kaks ruumi, mis kipuvad kitsaks jääma: „Väiksem on arvutiruum ning suurem mängude ja meisterdamise jaoks. Vahel tahavad noored igaüks oma nurgakeses nokitseda, aga sellist võimalust pole, oleme üpris tihedalt koos.“

Ta soovib, et Aruküla ja Raasiku koolinoored suhtleksid omavahel rohkem: „Oleks tore midagi koos ette võtta. Räägin tihti Angela Allikuga, kes juhib Raasiku noortekeskust, ja uurin, mis neil plaanis ning mis mured on sealsetel noortel. Oleks vahva neile külla minna, teha mängude päeva või meisterdada lumeskulptuure.“

Lisaks noortekeskuse tööle osaleb Liisa Tamm Minu Eesti Noorte tegevuses: „Praegu teeme projekti „Naised ettevõtlusesse“, mille juhtimine on minu ülesanne. Otsustasime MENiga selles osaleda, sest iga projekt on võimalus avastada midagi uut ja huvitavat ning kohtuda põnevate inimestega. Kõikidel kokkusaamistel on osalenud ehk põhituumik 12 huvilist.“

Ise pole ta ettevõtlusega seni tegelenud: „Äri pole ma teinud. Gümnaasiumi majanduskursusel tegime läbi õpilasfirma, kuid see oli vaid harjutamiseks. Küll aga võin enda kohta kasutada sõna ettevõtlik.“

Naiste ettevõtluse teemal on toimunud kolm õpiringi, viimati 29. jaanuaril: „Teema oli sotsiaalne ettevõtlus ja äriideede kaardistamine, külas käis Aune Lillemets Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust, oma kogemusi jagas AKSi juhatuse esimees Garina Toomingas. Rääkimas on käinud oma ala spetsialistid, kes peavad noori inspireerima, et poleks ainult kuiv teooria, vaid  ka  kogemuste  edastamine.“
Ta jutustas, et projekti eesmärk on töötada välja äriideed: „Õpiringidesse on kogunenud grupp noori naisi, kelle ideid üheskoos arendame ja täiustame. Järgmistele kohtumistele on oodatud muidugi ka need, kes pole seni käinud.“

Liisa Tamm kirjeldas, et parimad ideed sünnivad diskussiooni käigus: „Kui kellelgi tekib küsimus või jääb midagi segaseks, pole piinlik küsida. Ka ettevõtjatel tekib nii palju vahvaid mõtteid, mis monoloogis jääksid tulemata. Mõne huvipakkuva teema üle arutame üsna pikalt.“