LII­SA OJAN­GU esit­les Lee­sil oma raa­ma­tut „Mi­nu La­he­maa. Seit­se su­ve kü­la­poes“.

Lee­si en­di­ne kü­la­va­nem LII­SA OJAN­GU kan­di­dee­ris kir­jas­tu­se Pet­ro­ne Print kon­kur­sil ning või­tis raa­ma­tu aval­da­mi­se õi­gu­se.

Möö­du­nud nä­da­lal tu­li trü­kist raa­mat „Mi­nu La­he­maa. Seit­se su­ve kü­la­poes“, mil­le on kir­ju­ta­nud Lii­sa Ojan­gu. Aas­ta­tel 2013-2019 pi­das ta su­ve­ti Lee­sil poo­di, li­gi ne­li aas­tat oli ka Lee­si kü­la­va­ne­ma ame­tis. Raa­ma­tu esit­lus oli pü­ha­päe­va, 21. juu­li pä­rast­lõu­nal Lee­si poe hoo­vis. Lii­sa Ojan­gut kü­sit­les kir­jas­tu­se Pet­ro­ne Print oma­nik ja kir­jas­ta­ja Epp Pet­ro­ne. Kuu­la­mas ja raa­ma­tut ost­mas oli um­bes 70 ini­mest – Ju­min­da pool­saa­re rah­vast ning au­to­ri sõp­ru ja tut­ta­vaid ka kau­ge­malt.

Lii­sa Ojan­gu rää­kis, et hak­kas se­da raa­ma­tut kir­ju­ta­ma, sest kan­di­dee­ris kon­kur­sil ja või­tis. Ta täp­sus­tas, et kon­kur­sist rää­kis tal­le sõb­ran­na Maar­ja Lai­ne­voog, kel­le­ga töö­tas koos Lee­si poes ja olid aru­ta­nud ideed, et poe­pi­da­mi­sel on ol­nud pal­ju juh­tu­mi­si, mi­da võiks kir­ja pan­na. Kon­kur­si­le tu­li esi­ta­da proo­vi­töö ning ko­he ka raa­ma­tu kont­sept­sioon. Proo­vi­töö­na sai kir­ja lu­gu, kui nas­tik poo­di kü­las­tas.

Raa­ma­tus kir­jel­das au­tor ka se­da, kui­das läks lap­se­na esi­mest kor­da Lee­si poo­di jää­tis ost­ma, ra­ha jäi puu­du ja poe­müü­ja kin­kis tal­le jää­ti­se: „Ma ise te­gin poes sa­ma – kui lap­sel jäi mõ­ni sent puu­du, sai ta ik­ka jää­ti­se, et oma­päi teh­tud esi­mes­test poe­kü­las­tu­sest ei jääks hal­ba ko­ge­must.“

Epp Pet­ro­ne kom­men­tee­ris, et pal­jud kü­la­poed on jää­nud tüh­jaks. Lii­sa Ojan­gu pääs­tis 23aas­ta­se­na poe­ma­ja, kui avas seal uues­ti kaup­lu­se, mis oli kaks aas­tat va­rem kee­ru­lis­te ma­jan­du­so­lu­de tõt­tu su­le­tud. Hil­jem asus Ju­min­da pool­saa­re ko­gu­kond kaup­lu­se­hoo­net re­mon­ti­ma ja peab seal nüüd poo­di eda­si.

„Mi­nu La­he­maa“ raa­ma­tu koh­ta sõ­nas kir­jas­ta­ja, et sel­les on koos mi­tu lu­gu: Lee­si poe pi­da­mi­sest, Kol­ga mõi­sas res­to­ra­ni pi­da­mi­sest ja maal ela­mi­sest. Nii-öel­da gar­nee­ring on La­he­maa tee­ma ja au­to­ri iden­ti­teet.

Lii­sa Ojan­gu kir­jel­dab raa­ma­tus, kui­das ta Tal­lin­nas sün­di­nud ja seal ela­va lap­se­na oli su­ve­ti Lee­sil Ter­ne­me ta­lus, kus elas ema­pool­ne va­na­va­nae­ma Al­bii­ne, hil­jem ka va­nao­nu Os­kar, va­nae­ma Lei­da ja va­nai­sa Raul.

Li­saks en­da noo­re­põl­ve te­ge­mis­te­le on raa­ma­tus lood pe­re aja­loost ala­tes Põh­ja­sõ­ja ajast, ta­lu­pi­da­mi­sest, nõu­ko­gu­de oku­pat­sioo­ni eest pa­ge­mis­test ja siia­jää­nu­te elust kol­hoo­sia­jal.
Lu­ge­da saab pii­ri­tu­se­ve­da­mi­se pe­rioo­dist, Ju­min­da pool­saa­re kü­la­dest ja tu­ris­mi­koh­ta­dest ning au­to­ri kok­ku­puu­de­test La­he­maa teis­te kü­la­de ja mõi­sa­te, sa­mu­ti Kuu­sa­lu val­la lää­ne­pool­se­ma ran­na­piir­kon­na­ga väl­jas­pool La­he­maad.

Lee­si poe pi­da­mi­se­le on pü­hen­da­tud mi­tu lu­gu ala­tes sel­le ava­mi­sest, töö­ta­ja­te leid­mi­sest ja kau­pa­de han­ki­mi­sest, bur­ge­ri­te val­mis­ta­mi­sest ja väi­ke­sest vä­li­koh­vi­kust ku­ni poe sul­ge­mi­se, poe­ma­ja müü­ki pa­ne­ku ja poe­pi­da­mi­se lõ­pe­ta­mi­se ning Lee­si poe ühi­su­se loo­mi­se­ni. Ka Lii­sa Ojan­gu on MTÜ Lee­si Tar­wi­ta­ja­te Ühi­sus lii­ge.

Ühe aas­ta pi­das Lii­sa Ojan­gu koos Kai­ri Kõr­ve­ga Kol­ga mõi­sas res­to­ra­ni Kolck. Tei­sel aas­tal jät­kas Kai­ri Kõr­ve se­da ük­si. Raa­ma­tus on kir­jel­da­tud res­to­ra­ni ava­mi­ses ja pi­da­mi­ses et­te tul­nud ras­kus­test ja la­hen­dus­te ot­si­mi­sest ning mõi­sa­ga seo­tud le­gen­di­dest ja kum­mi­tus­test. On ka kir­jel­dus, kui­das Kol­ga res­to­ra­ni­ruu­mi põ­ran­da re­mon­di ajal oli neil ai­nus kok­ku­puu­de mõi­sa pea­hoo­ne kum­mi­tu­se­ga.

„Le­gend rää­gib, et saa­tan saa­bub kes­kööl Kol­ga mõi­sa pea­hoo­nes­se õh­tu­söö­gi­le. Töö­ta­si­me öö­sel kol­me­ke­si, kell hak­kas jõud­ma sü­daöö­ni, kui kuul­si­me õues ko­li­nat ja sam­me tei­se­le kor­ru­se­le. Kui läk­si­me õue vaa­ta­ma, pol­nud seal ke­da­gi,“ ju­tus­tas Lii­sa Ojan­gu.

Veel on pea­tü­kid ela­mi­sest La­he­maa rah­vus­par­gis, elust Ter­ne­me ta­lus ka tal­veo­lu­des, ran­na­kee­lest ehk po­hi­ran­na mur­ra­kust, kü­la­va­ne­ma ame­tist ja ko­ha­li­kust po­lii­ti­kast. Ju­ris­ti dip­lo­mi­ga Lii­sa Ojan­gu oli mõ­ned kuud Kuu­sa­lu val­la­sek­re­tär, ku­ni va­he­tu­nud val­la­võim jäi taas opo­sit­sioo­ni ja va­na koa­lit­sioon tu­li uues­ti või­mu­le.

Tä­na­vu ke­va­de­ni töö­tas ta and­me­kait­se ins­pekt­sioo­nis. Ap­ril­lis võt­tis raa­ma­tu kir­ju­ta­mi­seks pal­ga­ta puh­ku­se, val­mis­kir­ju­ta­tud pea­tü­kid saa­tis eda­si kir­jas­tu­se si­su­toi­me­ta­ja­le.

„Kõik päe­vad te­ge­le­sin kir­ju­ta­mi­se­ga. See kir­ju­ta­mis­kuu an­dis jä­re­le­mõt­le­mi­se aja ja sain aru, et on aeg amet­ni­ku­töölt eda­si lii­ku­da. Olen va­ba­kut­se­li­ne and­me­kait­ses­pet­sia­list, prae­gu osa­len Ees­ti Rah­vus­va­he­li­se Aren­gu Koos­töös­kes­ku­se pro­jek­tis, mil­le üles­an­ne on ai­da­ta Uk­rai­na rii­gil and­me­kait­se ak­te kor­ras­ta­da. Mai­kuus oli­me nä­dal ae­ga Kiie­vis, sai­me et­te­ku­ju­tu­se, mis seal and­me­kait­se vald­kon­nas ole­mas on. Su­ve lõ­pus tu­le­vad uk­rain­la­sed Ees­tis­se tut­vu­ma meie ins­ti­tut­sioo­ni­de­ga,“ rää­kis Lii­sa Ojan­gu Sõ­nu­mi­too­ja­le ning tõ­des, et pä­rast sel­le pro­jek­ti lõp­pu vaa­tab, mi­da võiks tööa­la­selt eda­si te­ha.

Te­ma suur ho­bi on sõit­mi­ne SUP-laua ehk ae­ru­laua­ga ja on ük­si et­te võt­nud pik­ki sõi­te me­rel möö­da ran­ni­kut. Raa­ma­tus on lu­gu­sid su­pi­ta­mi­sest La­he­maa lah­te­des ning üm­ber kol­me pool­saa­re, sa­mu­ti pur­je­laua­ga sõit­ma õp­pi­mi­sest An­di­nee­me ran­nas.

„Loo­dan, et mu kir­ju­ta­tu sü­ti­tab lu­ge­jas pea­le La­he­maa avas­ta­mi­se soo­vi ka jul­gu­se te­ha oma se­ni veel eda­si­lü­ka­tud na­tu­ke hul­lud sü­da­me­soo­vid – on see siis ko­li­mi­ne, elu­kut­se va­he­ta­mi­ne või kas või uue ho­bi­ga alus­ta­mi­ne,“ mär­gib au­tor „Mi­nu La­he­maa“ vii­ma­ses lõi­gus.

Lii­sa Ojan­gu üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et raa­ma­tut saab os­ta Pet­ro­ne Print ko­du­le­he kau­du, suu­re­ma­test raa­ma­tu­poo­di­dest ning loo­de­ta­vas­ti vars­ti Lee­si poest ning Ha­ra sa­da­mast.