„Kui karap algas, hakkas vihma sadama ja kui lõppes, siis lakkas ka sadu. Aga vaatamata kehvale ilmale rahvast ikka oli ning kes kohale tulid, jäid rahule, pärast tänati ja tunnustati esinejaid,“ ütles laupäeval, 18. juunil toimunud Kolga karapi perenaine Janne Kerdo. Karapi korraldas MTÜ Kolga Arendus eesotsas Janne Kerdo ja Andres Heinveriga. Avamine oli kell 15 ja kontsert lõppes kella 20 paiku.
Karapi alguses luges Ants Aaman seenior ette oma artikli esimesest Kolga karapist, mis peeti 1988. aastal enne jaanipäeva – algas Kolga mõisa ees ning jätkus Muuksi mäel. Artikkel ilmus ajakirja Kultuur ja Elu 1989. aasta juunikuu numbris. Ants Aaman selgitas, et 1988. aastal olid ajad Nõukogude Liitu kuulunud Eestis veel keerulised ning isamaalises vaimus peetud Kolga karapist ei julgetud artiklit avaldada. Olukord muutus ja artikkel ilmus ajakirjas aasta hiljem. Ants Aaman oli tookord Kultuuri ja Elu korrespondent.
Seekordse karapi kontserdi avas Kolga-Kuusalu kammerkoor traditsioonilise lauluga „Kolga karap“, mille sõnad kirjutas Tõnu Lindvet ja viisi Veljo Tormis. Dirigeeris Taavi Esko.
Pärast kammerkoori esines Kuusalu pasunakoor Ott Kase juhatamisel. Veel esinesid Harjumaa laululaps 2022 võitja Matias Kosemets folkansamblist Uurikad, Kerttu Saagpakk ja kohalike noorteansamblite juhendaja Rein T. Rebane, Kolga tütarlaste ansambel Four Sisters ning Rein T. Rebane&Eero Valdna Unplugged, kellega ühe laulu laulis koos ka Uuri külavanem ja muusik Emil Rutiku.
Vihma tõttu jäi ära Elina Aasa ja Sofia Rutiku esinemine, et niiskus ei kahjustaks viiuleid.
Kodukohvikutest olid karapil esindatud Maria Pizza, kus toimetasid Maria Prääts, Sofia ja Emil Rutiku, ning Kolga mõisaomaniku sõprade kohvik.
Süüa sai ka ehtsat ukraina boršši, mille keetis Ukraina sõjapõgenike pere, kes on elukoha leidnud Salmistul – Valentina Usenko ja ta tütar Oleksandra Usenko koos pereliikmetest abilistega. Perekond on pärit Ukraina keskosas asuvast Tšerkasõst, mida aeg-ajalt samuti pommitatakse.
Kauss boršši maksis 1 euro. Supiraha kantakse üle Ukraina kaitsjate toetuseks, kokku koguti sööjatelt ligi 270 eurot. Borši jaoks andis sealiha Hinnu Seafarm Kuusalust, muu supimaterjal saadi Selveri Köökidelt.
Janne Kerdo rääkis, et arutasid Andres Heinveriga ja küsisid Kuusalu vallamajast, kas oleks võimalik ukrainlasi kutsuda boršši keetma. Vallamajast soovitati Valentina Usenko peret. Supikatel saadi naiskodukaitsjatelt.
„MTÜ Kolga Arendus on karapit teinud neljal korral ja loodame, et järgmise võiks korraldada MTÜ Kolga Seltsimaja. Kolga Arenduse korraldada jääksid edaspidi raamatuklubi õhtud ja jõululaat,“ sõnas Janne Kerdo.
Esimesed karapid korraldas tookordne Kolga kultuurimaja juhataja Katrin Lellep. Karapid jätkusid iseseisvunud Eestis kuni 2010. aastani Kolga mõisa juures ning alustati taas 2014. aastal. Vihma on karapi ajal sadanud ka varem, 2017. aastal koliti paduvihma tõttu tennisehalli. Viimased karapid ehk külapeod on peetud Kolga kordatehtud seltsimaja juures.
Katkend artiklist „Kolga karap´88“ ajakirjast Kultuur ja Elu
Autor ANTS AAMAN
„Sinimustvalge lööb lehvima… imelik, nagu kananahk võbistaks üle. Tahaks palvetada, salajas ehk teemegi seda. Ilmselt ühemõtteliselt: väära võimuka võim, tee ta nõdraks. Suur Hoidja, aita meil õigust hoida, anna meile tagasi, mis Jumal meile mõistnud ja mille Saatan on riisunud…
Muuksi linnamäelt paistavad selge ilma ja hää kiikriga Soomemaa tornid kätte. Meie seame trikoloori ühele kiige sambale, muinsuskaitsevärvid teisele. Nõnda ehk paistavad veelgi kaugemale. All lahel valvab piirivalvekaater, sääl pardal väreleb küll hoopis teist värvi lipp. Ei tea, kas jääbki?
Trivimi Velliste tervitab Kolga kärajaid ja märgib, et siin, Muuksi linnamäel, on see tema teine sõnavõtt, mille üle lehvib eesti trikoloor.“
