
Möödunud kolmapäeval, 18. septembril andsid kaitseminister Jüri Luik ning Anija vallavanem Riivo Noor, Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, Tapa vallavanem Riho Tell ja ka Lääne-Harju, Saku, Rõuge, Saarde ja Võru valla, Narva-Jõesuu linna esindajad allkirja heade kavatsuste kokkuleppele. Pidulikku allkirjastamist olid kaitseväe Läsna linnakusse kutsutud kajastama ajakirjanikud üle-eestilistest ja kohalikest väljaannetest.
Kaitseminister Jüri Luik märkis allkirjastamisel, leppega kinnitatakse, et riigikaitseliste väljaõppealade arendamisega tegevusi viiakse ellu koostöö ja teavitamise tõhustamise vaimus.
Sõna võttis ka Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Kuusalu valla territooriumil asub kaitseväe suurim harjutusala – 12 000 hektariline keskpolügoon. Vallavanem sõnas, et nüüd on jõutud vahefinišisse teel, mida on käidud ligi aasta: „Oleme koos kaitseministeeriumi esindajatega arutanud, kuidas teha koostööd efektiivsemalt. Kuusalu valla kogemus koostööst on alates 2001. aastast, kui vabariigi valitsus otsustas moodustada kaitseväe keskpolügooni. On olnud eri aegu, nagu on arenenud Eesti riik, nii on arenenud ka suhted.“
Ta tõdes, et kaitseväe harjutused tekitavad ümbruskonna rahvale häiringuid ja kitsendusi, leppes on kirjas tegevused, kuidas teavitatakse kohalikke elanikke ja tehakse omavalitsustega koostööd. Vallavanem tänas kaitseministeeriumi läbirääkimiste juhtimise eest ning ka kolleege teistest omavalitsustest, kus samuti asuvad harjutusalad.
„Peamine ja ülim prioriteet on vaba Eesti riik ning selleks on vaja polügooni ja tuleb üht-teist ära kannatada,“ lausus ta.
Läbirääkimisi juhtis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Kusti Salm, kes kommenteeris Sõnumitoojale, et initsiatiiv leppe sõlmimiseks tuli omavalitsustelt: „Enamiku omavalitsustega oleme koostööd teinud aastaid, nemad on riigikaitse ja meie omavalitsuste väljakutsetega üsna hästi kursis.“
Sihtotstarbeline toetus
Peale üldise kokkuleppe allkirjastasid kaitseminister ja omavalitsusjuhid oma valla kohta eraldi lisa, kus on kirjas, et ministeerium annab valdadele sihtotstarbelise toetusena aastatel 2019-2023 nende piiridesse jäävate harjutusväljade alade eest kolmekordse maamaksu suurust toetust, millest on maha arvatud juba makstav kohustuslik maamaks. Lisatud on arvutuskäik. Kuusalu vald saab sellest tulenevalt aastas toetust 142 160,88 eurot, viie aastaga seega kokku 710 804,40 eurot ja Anija vald 35 571,64 eurot, viie aastaga kokku 177 858,20 eurot. Leppes on märgitud, et toetuse andmise kohta alates 2024. aastast teeb ministeerium otsuse vastava eelarveaasta planeerimisel ja vormistatakse kokkuleppe lisana.
Raha jaotamise otsustavad volikogud
Harjutusväljade läheduses asuvatest küladest on juba küsitud, kuidas hakatakse lubatud toetusraha valdades kasutama ja miks ei võetud toetuste arvutamisel arvesse laiendatud ohualade suurust.
Kaitseministeeriumi keskkonna ja planeeringute valdkonna juht Maris Freudenthal teatas, et toetuse kasutamise otsustab omavalitsus, ministeerium sellesse ei sekku. Laiendatud ohualadel väljaõpet ei toimu, neid alasid toetuse maksmise aluseks ei võetud, ohualadele võib hüpoteetiliselt sattuda sihtmärgist möödatulistatud lask.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi selgitas lehetoimetusele toetuse kasutamise kohta, et raha laekub vallaeelarvesse ja seda, kuhu suunatakse, otsustab vallavolikogu.
Anija vallavanem Riivo Noor kinnitas samuti, et otsustab volikogu, kuid lisas, ta on seda meelt, et toetus peaks minema häiringupiirkonna toetuseks, mitte niiöelda vallaeelarve ühtsesse potti: „Loodava Soodla harjutusvälja piirkonda ehk suurima mürareostuse alale jäävad Soodla. Härmakosu, Pillapalu, Aegviidu. Ootan külakogukondadelt ja huvigruppidelt ettepanekuid, kuidas toetust võiks kasutada. See on minu seisukoht ja seda presenteerin volikogule.“

Alternatiivne matkarada
Seltsing Loodus, Inimene ja Sõjavägi pöördus kaitseministeeriumi poole palvega jätta Jussi järved ja nõmm polügooni laiendatavast ohualast välja, kuna seda läbivad matkarajad.
Maris Freudenthal selgitas, et ohualal ei tohi liikuda kuni 90 päeval aastas sügisel-talvel, sealsed loodusväärtused jäävad kaitstuks ka edaspidi: „Kaitseministeerium rahastab koostöös RMKga ligi 10kilomeetrise uue matkatee rajamist, see möödub laiendatud ohualadest ja on aastaringselt avatud. Samuti püstitatakse endise Venemäe torni asukohale uus vaatetorn.“
Heade kavatsuste kokkulepe
1. Kaitseväe keskpolügooni, Soodla, Männiku, Sirgala, Klooga, Kikepera ja Nursipalu harjutusväljade ning Tapa lähiharjutusalaga (edaspidi harjutusväljad) seotud küsimuste ennetavaks lahendamiseks teavitavad pooled üksteist vastastikku kavandatavatest tegevustest võimalikult vara.
2. Ministeerium arendab harjutusväljade veebilehte võimaldamaks kohalikele elanikele selle kaudu anda teavet häiringutest ja teha ettepanekuid nende edaspidiseks vältimiseks.
3. Harjutusväljade arendamiseks vajalike kinnistute omandamisel tagab ministeerium kinnistu omanikele õiglase ja kohese hüvitise seaduses sätestatud tingimustel.
4. Ministeerium tagab riigikaitselisest tegevusest era- ja kohalikele teedele tekitatud kahju kõrvaldamise.
5. Ministeerium korraldab harjutusväljadel toimuva tutvustamiseks kohalikele elanikele avalikke üritusi kaasates omavalitsuse esindajaid.
6. Ministeerium toetab omavalitsust seaduses sätestatud alustel igal aastal sihtotstarbelise toetusega vastavalt kokkuleppe lisades 1-9 toodule. Toetust antakse ministeeriumi valitsemisala arengukava perioodil 2019-2023.
7. Kokkuleppe punktis 6 nimetatud toetuse andmise jätkamise kohta alates 2024. aastast teeb ministeerium otsuse vastava eelarveaasta planeerimisel ja otsus vormistatakse kokkuleppe lisana.
8. Omavalitsus toetab riigikaitselist tegevust omavalitsuse territooriumile jääva riigikaitselise taristu väljaehitamisel vajalike planeeringute ja lubade õiguspärase, kiire ja asjatundliku menetlemisega.
9. Pooled kohustuvad täitma kokkulepet heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt.
Allkirjastanud kaitseminister ning Anija, Kuusalu, Lääne-Harju, Saku, Tapa, Rõuge, Saarde ja Võru valla, Narva-Jõesuu linna esindajad.