LEONELLA SOOTAGA Kolgast kutsub mesinikke kokkusaamisele

1981

„Inimene tahab oma mesiniku käest mett osta, ta ei usalda sissetoodud toodet,“ ütles LEONELLA SOOTAGA.


LEONELLA SOOTAGA kasvatab mesilasi neljandat suve.

„Alguses oli hirm suur, et nõelavad. Tegelikult, kui kätt mööda mesilaste selga libistada, on mesilane soe, siidine, pehme. Mesilased on päris nunnud,“ ütles Kolga elanik Leonella Sootaga.

Ta hakkas mesilasi pidama 4 aastat tagasi.

„Lugesin juhuslikult lehest, et Viljandimaal tuleb koolitus „Hobimesiniku aastaring“. Olen kõiksugu loomi pidanud, kuid mesilastest ei teadnud ma midagi.
Kui olin teist korda Viljandis koolitusel ära käinud, ütlesin mehele, et ostame mesilaspered. Hakkasin õpitut kohe rakendama. Koolitusel nägin, kodus praktiseerisin,“ jutustas naine.

Leonella Sootaga tahab Kuusalu ja naabervaldade mesinikud kokku kutsuda, et saaks omavahel kogemusi ja teadmisi jagada, esimene kohtumine on 18. augustil.

„Teretulnud on nii algajad kui kogenud mesinikud. Soovin, et sellised kokkusaamised muutuksid regulaarseteks, et kasvaks välja tugev seltsitegevus,“ lausus naine.

Esimesel kokkusaamisel on plaan rääkida mesilasperede koondamisest ja söötmisest, kui palju talveks tarusse raame panna, mesilasi tapvatest viirustest ja õpetada oblikhappe lahust tegema. Ta ütles, et teeb kokkusaamise, kuna mesinike koolitused on kas Tallinnas või üle Eesti laiali ja kõigil ei ole võimalik neist osa võtta.

„Riikliku mesindusprogrammi raames koolitatakse inimesi, kes hakkaks teisi mesinikke koolitama. Osalen selles programmis ja tahan jagada infot, mida olen saanud.“

18. augustil kella 12ks ootab ta huvilisi Kolga lasteaia juurde, et minna koos mesilasse, osalustasu on 3 eurot.

Noored võiks mesindusega tegeleda
Leonella Sootaga rääkis, et mee müümisega tal raskusi pole, välja on kujunenud püsikliendid, kes esitavad tellimused ette: „Inimene tahab oma mesiniku käest mett osta, ta ei usalda sissetoodud toodet, mis võib sisaldada Euroopa Liidus keelatud aineid.“

Ta arvas, et rohkem noori võiks hakata mesilastega tegelema: „Miks tuua mett välismaalt, kui meil on aasad ja metsad olemas – noortel on jõudu ja tahtmist, nad võiks tegeleda. Meie kandis ületootmist pole, pigem hakkavad pikaaegsed mesinikud vanaks jääma. “

Ta tõdes, et kahjuks ei tea inimesed mesilastest palju: „Ei tehta herilasel ja mesilasel vahel. Mulle on öeldud, et hakkasin marja sööma ja mesilane lendas suhu. Ma siis selgitan, et mesilasi ei huvita valmis mari, mesilased käivad õitel.“

Mesinik rääkis, et praegu on maailmas massiline mesilasperede hukkumine, põhjus võib olla viirushaiguste levik, samuti nii mesiniku kui inimeste teadmatus: „Usun, et inimesed oma aedades enam palju mürke ei kasuta, aga põllumehed pritsivad ikka aineid, mis jõuavad taimedesse ja tarudesse.“

Leonella Sootaga jutustas ka, kust tulevad kurjad mesilased: „Mesilased lähevad kurjaks kui tõupuhtus hakkab kaduma. Mesinikel soovitatakse igal aastal puhast tõugu mesilasema sisse tuua ja parandada mesilaspere omadusi.“

Tema tellis mesilasemasid Saksamaalt ja kasvatab neist ise mesilasemasid juurde. Mesilas­ema saadetakse ümbrikus, kus on väike plastikraam. Selles on sööginurk ja mesilasema saatemesilastega. Üks puhast tõugu mesilasema maksvat umbes 80 eurot.

„Paljud mesinikud peavad mesilasemade kasvatust „kõrgemaks matemaatikaks“. Millegipärast on ka vanemad mesinikud tihti suhtumisega, et sa oled alles algaja, mis sina ka tead. Tegelikult ei ole see keeruline, tuleb lihtsalt võtted selgeks õppida. Siis pole probleemi, kui mesilasema kadunud, kogu aeg on varu olemas,“ lausus Leonella Sootaga.