Lau­rit­sa­päe­val täi­tub 35 aas­tat Valk­la ki­vi taa­sa­va­mi­sest

Kuu­sa­lu val­las Valk­la kü­las on Jõe­läht­me-Kem­ba maan­tee, rah­va­suus Va­na-Nar­va maan­tee ää­res suur ki­vi kir­ja­ga „Siia maa­ni ja mit­te kau­ge­ma­le“, mis tä­his­tab koh­ta, kus Ees­ti va­ba­dus­sõ­jas sun­ni­ti Tal­lin­na poo­le tun­gi­nud Pu­naar­mee ta­ga­ne­ma. Valk­la la­hin­gu mä­les­ta­mi­seks püs­ti­ta­ti 90 aas­tat ta­ga­si, 23. juu­nil 1934 la­hin­gu­pai­ka suur mä­les­tus­ki­vi. Aas­tal 1937 is­tu­ta­ti ki­vi kõr­va­le mä­les­tus­tamm. Nõu­ko­gu­de või­mu tu­le­ku jä­rel õha­ti Valk­la pii­ri­ki­vi 1941. aas­ta juu­lis.

Uus mä­les­tus­ki­vi ava­ti sa­mas ko­has 35 aas­tat ta­ga­si – lau­rit­sa­päe­val, 10. au­gus­til 1989. aas­tal ko­ha­li­ku muin­sus­kait­se selt­si al­ga­tu­sel ning Rah­va­rin­de ja Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ko­da­ni­ke ko­mi­tee koos­töös.

Tä­na­vu­se lau­rit­sa­päe­va hom­mi­kul toi­mub Valk­la ki­vi juu­res pi­du­lik tse­re­moo­nia, kus rää­gi­tak­se 90 aas­ta möö­du­mi­sest esi­me­se ki­vi pa­ne­kust ja 35 aas­ta täi­tu­mi­sest ki­vi taa­sa­va­mi­sest. Valk­la kü­lae­la­ni­ke eest­ve­da­mi­sel on lä­he­du­ses asu­val kü­lap­lat­sil kae­tud koh­vi­laud.

Sar­na­ne ki­vi lei­ti Saun­ja kü­last
Valk­la mä­les­tus­ki­vi taas­ta­mi­se üks pea­mi­si eest­ve­da­jaid oli too­kord Kuu­sa­lu kol­hoo­si­le kuu­lu­nud elekt­roo­ni­kaet­te­võt­tes Est­ron re­mon­di­jaos­kon­na ju­ha­ta­ja­na töö­ta­nud Jü­ri Mäe­ve­re. Ta kuu­lus Kuu­sa­lu muin­sus­kait­se selt­si ja ka ko­da­ni­ke ko­mi­tees­se.

Jü­ri Mäe­ve­re mee­nu­tas nüüd Sõ­nu­mi­too­ja­le, et oli Valk­la ki­vi taas­ta­mi­se­le ko­gu aeg mõel­nud ja te­gi Kuu­sa­lu muin­sus­kait­se selt­si koo­so­le­kul et­te­pa­ne­ku võt­ta pä­rast va­ba­dus­sõ­ja Kuu­sa­lu au­sam­ba taa­sa­va­mist järg­mi­seks te­ge­vu­seks Valk­las­se uue ki­vi pa­ne­ku.

Jü­ri Mäe­ve­re: „Töö käi­vi­ta­mi­sel oli suur abi­mees Hans Poom Ko­da­soost. Ai­ta­sid Mart Vii­res, Es­ter Kurg ja pal­jud tei­sed. Aeg oli siis ju­ba sel­li­ne, et abi­käe ula­ta­sid ka Kuu­sa­lu kol­hoos ja Kuu­sa­lu Au­to­re­mon­di­te­has. Pa­ni­me tea­de­te tahv­li­te­le fo­to ku­na­gi­sest pii­ri­ki­vist ja pa­lu­si­me tea­vi­ta­da, kas Kuu­sa­lu piir­kon­nas võiks lei­da ana­loog­se ku­ju­ga ki­vi. Kol­hoo­si maa­pa­ran­da­jad tea­ta­sid, et sar­na­ne ki­vi asub Saun­ja kü­la maa­del. Käi­si­me vaa­ta­mas ja tun­dus ole­ma so­biv.“

Ki­vi ai­ta­sid lah­ti kae­va­ta Kuu­sa­lu kol­hoo­si me­hed. Trei­le­ri­le tõst­mi­seks oli va­ja kraa­nat, sel­le osas saa­di kau­ba­le Tal­lin­na sa­da­ma­ga, lu­ba­ti saa­ta au­tok­raa­na.

„Ajad olid siis se­ga­sed, kraa­na saa­bu­mi­se päe­val al­gas Tal­lin­na sa­da­mas In­ter­rin­de st­reik ja ar­va­si­me, et se­da ei tu­le­gi. Kuid au­tok­raa­na tu­li ko­ha­le, oli min­gi Jaa­pa­ni ma­sin, juht oli ve­ne rah­vu­sest. Kol­hoo­si­me­hed trop­pi­sid ki­vi, see tõs­te­ti kol­hoo­si trei­le­ri­le. Kraa­na­juht üt­les, et ki­vi kaa­lus 41 ton­ni. Kes sa­da­ma­le kraa­na eest ta­sus, se­da ei mä­le­ta, aga ar­va­ta­vas­ti Kuu­sa­lu kol­hoos,“ kir­jel­das Jü­ri Mäe­ve­re.

Valk­las tu­li ko­ha­peal ot­sus­ta­da, ku­hu ki­vi pai­gal­da­da, sest hil­jem oleks sel­list suurt ki­vi­mü­ra­kat ol­nud kee­ru­li­ne uues­ti lii­gu­ta­da. Koht valiti tam­me­puu jär­gi, vaa­da­ti va­nu fo­to­sid ja eel­mi­se ki­vi paik­ne­mist. Pai­ka pan­dud ki­vi­le raius teks­ti Ka­ha­la ki­vi­rai­dur Ar­no Pa­ju­puu. Hil­jem tel­li­ti veel plaat teks­ti­ga mä­les­tus­ki­vi aja­loost ning ki­vi lä­he­dus­se is­tu­ta­ti tam­me­sid juur­de.

Ki­vi ava­mi­sel osa­le­sid tu­hat­kond ini­mest
Valk­la mä­les­tus­ki­vi ava­mi­se­le oli lau­rit­sa­päe­val 35 aas­tat ta­ga­si ko­gu­ne­nud suur hulk rah­vast, osa­le­nu­te hin­nan­gul mi­tu­sa­da ku­ni tu­hat. Tse­re­moo­nia kor­ral­das Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja. Ko­hal oli mees­koor. Seal­sa­mas re­gist­ree­ri­ti ka Ees­ti Va­ba­rii­gi ko­da­nik­ke ja ko­da­kond­su­se taot­le­jaid.

Jü­ri Mäe­ve­re koos­tas ava­mi­seks üle­vaa­te va­ba­dus­sõ­ja Valk­la la­hin­gust, teks­ti pal­jun­da­mi­se kor­ral­das Mart Vii­res ja se­da ja­ga­ti ko­ha­peal rah­va­le.

Mä­les­tus­ki­vi vai­mu­li­ku õn­nis­ta­mi­se viis lä­bi Vi­ru-Jaa­gu­pi ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Ma­dis Oviir, ko­hal oli ka Kuu­sa­lu ki­ri­kuõ­pe­ta­ja En­del Kuul­pak. Jü­ri Mäe­ve­re mä­le­tab, et ava­mi­sel osa­les Ees­ti Muin­sus­kait­se Selt­si esi­mees Tri­vi­mi Vel­lis­te, kes tä­nas teh­tud töö eest Kuu­sa­lu muin­sus­kait­se selt­si ja ko­da­ni­ke ko­mi­teed. Kõ­ne­de­ga esi­ne­sid ka Kuu­sa­lu Au­to­re­mon­di­te­ha­se di­rek­tor Ülo Vee­leid, kul­tuu­ri­ma­ja ju­ha­ta­ja Mai­li Va­hu­ri ja Hans Poom. Jü­ri Mäe­ve­re teh­tud fo­to­del on kõ­ne­le­ja­te­na veel kaks meest, ühe ar­vab ole­ma kol­hoo­si sel­le aja esi­me­he Alek­san­der Pa­ju­ri.

Jü­ri Mäe­ve­re: „Järg­mi­ne suu­rem üri­tus oli siis Bal­ti kett, mil­les Kuu­sa­lu kan­di rah­vas osa­les ak­tii­vselt. Ko­da­ni­ke ko­mi­tee te­ge­vu­sest mee­nub veel, et re­gist­ree­ri­si­me Ees­ti Va­ba­rii­gi ko­da­nik­ke ja ko­da­kond­su­se taot­le­jaid mit­mel suu­re­mal üri­tu­sel. Tol ajal oli pal­ju­del üp­ris udu­ne et­te­ku­ju­tus, mil­list piir­kon­da Kuu­sa­lu ki­hel­kond haa­rab. Pa­lu­sin tut­ta­val kuns­tiü­li­õpi­la­sel joo­nis­ta­da suu­re­mas for­maa­dis kaart, mis oli tükk ae­ga väl­jas Kuu­sa­lu kau­ba­ma­ja ak­nal. Kui pal­ju ko­da­nik­ke täp­selt re­gist­ree­ri­si­me, se­da ei mä­le­ta, re­gist­ree­ri­mis­le­hed sai üle an­tud Tal­lin­na ar­hii­vi.“

Jü­ri Mäe­ve­re lau­sus veel, te­malt on hil­jem kü­si­tud, et soo­vis Ees­ti Va­ba­rii­ki taas­ta­da ja te­gut­ses sel­le ni­mel, kas on nüüd ra­hul: „Jah, olen ra­hul. Va­nas­ti aja­si­me kõik ve­ne või­mu kae­la, nõu­ko­gu­de võim oli kõi­ges süü­di. Nüüd se­da enam öel­da ei saa, meie ise vas­tu­ta­me ja see on suur väär­tus.“