Kuna lauritsapäev langes tänavu kokku laupäevaga, kestsid pidustused Kuusalu vallas kolm päeva, algasid Eric Stenbocki elulooraamatu esitlusega reedel kirikus ning lõppesid pühapäeval Tartu Saksikoori kontserdiga Veljo Tormise sünnikodus Kõrveaial.
Lauritsapäev, 10. august algas Kuusalu Lauritsakivi juures, kus Kuusalu koduloohuviline Sven-Olav Paavel tutvustas Gustav Vilbaste 1930ndatel kogutud legende lauritsakivist ja selgitas kivi tähendust. Ta märkis, et kuigi lauritsakivi näol on tegu vaat et Kuusalu sümboliga, teatakse selle kohta tegelikult hämmastavalt vähe. 1964. aastal kaitse alla võetud kivi on Sven-Olav Paaveli hinnangul Eesti kultusekividest üks omanäolisemaid lohkude rohkuse ja keskaegsete märkide tõttu. Erki Vaikre MTÜst Estlander viis kivi juures läbi riituse, esines meesteansambel Lüü-Türr Arukülast.
Südapäeval oli Kuusalu Vabadussõja ausamba juures traditsiooniline tseremoonia, sealt läks rahvas rongkäigus läbi aleviku Lauritsa palliplatsile, kus olid laat, kohvikutepäev ning kontserdid kohalikelt taidlejatelt, tegevused lastele, õhtul kontsert Viru Folgil esinenud iiri rahvamuusikutelt ning simman. Kuusalu pastoraadis oli Eesti-Soome kultuurikonverents, kirikus pühitseti Hugo Lepnurme vitraažaken ning oli orelimuusikakontsert. Kuusalu alevikus toimus 30. korda lauritsapäevajooks.
Lauritsapäeva peakorraldaja, Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand rääkis, et lauritsapäeva puhul on tähtis osa traditsioonidel, seetõttu pole selle tähistamise formaat viimastel aastatel muutunud, meenutatakse ajalugu, kuid näidatakse ka tänapäeva, kiriklik seotakse ilmalikuga.
Sel korral juhtus, et korraga toimus palju ning inimestel tuli teha valikud – ühel ajal olid keelekonverents ja loeng Hugo Lepnurmest, samal ajal iiri muusikute kontsert palliplatsil ja kirikus orelikontsert.
„Kuigi tean inimesi, kes tahtsid kõigest osa saada ning käisid kahe ühel ajal toimunud kontserdi vahet, oli tagasiside väga positiivne. Kiideti, et lauritsapäeva programm oli tänavu väga mitmekülgne,“ lausus Ulvi Rand.
Kuna sel ja järgmisel aastal möödub Põhja-Eesti mitmete külade, sealhulgas ka Kuusalu, esmamainimisest Taani hindamisraamatus 800 aastat, arvas Vabadussõja ausamba juures kõnelenud kaitseväe kaplan Peeter Paenurm, et seda võiks ära märkida. Sellega seoses tegi Tormise-selts üleskutse tähistada järgneva aasta jooksul Kuusalu 800. sünnipäeva.
Ulvi Rand: „Võtsime eeskujuks Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, mida on peetud poolteist-kaks aastat ning teeme ettepaneku tähistada Kuusalu aastapäeva lauritsapäevast lauritsapäevani. Kutsume üles korraldama sel puhul näiteks konverentse, filmifestivali, näitusi, fotokonkursse. Et õppida paremini tundma kodukandi ajalugu, saada teada kohalugusid – kui palju üldse teatakse, kus on Paju linnus või Rootsi kuninga männid või mis on lauritsakivi tähtsus?“
Tormise-selts plaanib ka omalt poolt Kuusalu 800 tähistada.
„Sel aastal koos Kolgaküla Seltsiga korraldatud ajalookonverents „Kuusalu vald 80“ ja näitus Kuusalu alevikust vanadel fotodel läksid väga hästi, ehk teeme järgmise aasta alguses taas ajalookonverentsi,“ arvas Ulvi Rand.