Lahemaa Rahwa-muusikud esindas Eestit

1156

Interfolk festival Prantsusmaal Le Puy-en-Valey’s oli suurim, kus Lahemaa Rahwamuusikud on osalenud.


Lahemaa Rahwamuusikud Le Valey-de-Puys.

Folklooriansambel Lahemaa Rahwamuusikud, kuhu kuuluvad ka mitu Kuusalu valla muusikut Vihasoost, jõudis möödunud kolmapäeval tagasi ligi kahenädalaselt bussireisilt Prantsusmaale. Käidi festivalil Interfolk, tänavune oli järjekorras 46. Seekord osalesid veel Hispaania, Osseetia, Haiiti, Argentiina, Hiina, Indoneesia, Costa Rica ja Jakuutia rühmad.

Lahemaa Rahwamuusikud lähetati festivalile rahvusvahelise folklooriorganisatsiooni CIOFF egiidi all. CIOFF kattis esinemis- ja elamiskulud Prantsusmaa pinnal, kohale ja tagasisõit tuli kanda ansamblil endal. 

Festival kestis Kesk-Prantsusmaal Le Puy-de-Valey linnas ja selle ümbruskonnas 19.-25. juulini. Lahemaa Rahwamuusikute 30liikmelisel ansamblil oli festivalinädala jooksul 27 esinemist – alates 15minutilistest ülesastumistest ühiskontsertidel ja tänavanurkadel pooleteisetunniste kavadeni väiksemate asulate seltsimajades. Kokku tuli esinemisi umbes 30 tunni jagu.

Viivi Voorand: „Folklooriks nimetatakse tänapäeval ka rahvuslikus stiilis lavatantsu, mitmest riigist olid festivalile tulnud professionaalsed lavatantsijad või tantsuansamblid. Meie eristusime oma ehedusega. Usun, et jäime maavillaste seelikute ja teistmoodi esinemisega selle kandi rahvale meelde. Saime oma fännklubi, kes käis me esinemistel mitmel päeval kaasas, nii rongkäikudel kui ka muudel tänavaesinemistel.“

Lahemaa rahvamuusikaansambel ei ole lavaesineja, folkmuusikat tehakse koos publikuga ja publikule. Kindlas järjestuses esinemiskava pole, Lahemaa kihelkondadest üles kirjutatud laule, pillilugusid ning tantse esitatakse nii, nagu meelde tuleb ja publikule tundub sobivat. Et oleks tõeline külasimman, kutsutakse rahvast kaasa tantsima ja mängima. Sedasi tehti ka Prantsusmaal ja kuigi prantsuse linnakestes imestati, miks ansambel ei tahtnud lavale minna ning toolid seati saalis ringikujuliselt, lepiti sellega ja lustiti kaasa. 

CIOFF Estonia ja Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo: „Lahemaa Rahwamuusikud on parimatest parim oma kategoorias – eheda folkloori esitamises ja õpetamises. Liikmeid on ansamblis palju, lastest kuni vanaemadeni, ka see teeb rühma eriliseks. See ongi folkloori edasiandmise mõttes ideaal, et pärimus läheks vanemalt põlvkonnalt edasi noorematele. Olime sel kevadel Baltica festivali ülevaatusel siiralt üllatunud, kui ansambli esinemist nägime. Lahemaa Rahwamuusikud on midagi erilist ja sellepärast me neid Prantsusmaale festivalile soovitasime. Ehkki folkloori esitatakse kaasajal lavalt, ei ole see oma olemuselt lavaline ning meil tuleb jääda endale kindlaks ja näidata mujal maailmas seda parimat, mis meil on.“

Juhendaja Viivi Voorand asutas Lahemaa ansambli 35 aastat tagasi, sügisel tuleb juubelipidu. Rahvuspargi oma ansambli moodustamise idee andis maestro Veljo Tormis. Esialgu esitati Lahemaa regilaule, kuid siis liitusid mehed ja lisandusid pillid ning repertuaari tulid peale laulude ka tantsud ja pillilood.

14. augustil simman Kuusalus
Ansambel Lahemaa Rahwamuusikud esineb laupäeva, 14. augusti õhtul lauritsapäeva pidustuste raames Kuusalus rahvamaja taga hoovis simmanil. Plaan on teha 4-5tunnine pidu, kus lauldakse ja tantsitakse üheskoos kodukandi folklooripärandit, ka Hara saarelt üles kirjutatud „Oige ja vasembat“ ning Kuusalu rannast pärit tantsu „Randlane“. Kel huvi, saab selgeks „Kaerajaani“ ja „Tõmba-Jüri“ variandid ning mitmed muud ehedad tantsud. Õpetatakse ka krakovjakki, reilendrit, padespanni ning muid omaaegseid rahvalikke tantse.

Tulge kuulama, kuidas mängitakse laulu „Hiir hüppas, kass kargas“ kohalikke versioone neljal-viiel torupillil, esitatakse valsse viie kandlega ja tõmmatakse polkaviise korraga mitmel lõõtspillil.