RENE KAALO: „Muuta tuleks seda, milleks raha jagub.”

2515


Anija vallavolikogu liige RENE KAALO tahab edendada sporti koduvallas.

„Anija vallas peaks üle värvima kõik bussiootepaviljonid ja prügikastid,” arvas volikogu liige RENE KAALO.

Rene Kaalo on Anija vallavolikogu liige olnud alla aasta. Selle aja jooksul on juba teoks saanud mitmed ettevõtmised, näiteks söögikoha Sohvik loomine ja HC Kehra käsipalliklubi edendamine. Rene Kaalo moto on: räägi vähe, hakka tegema.

Armastab käsipalli
„Ma tegelen mitme asjaga, põhitöökoht on IT-firmas Tigma. Veel ajan Sohviku asju, kuid põhiaeg kulub käsipallile. Nädalavahetused üritan vabaks võtta, et naise ja lastega olla,” rääkis Rene Kaalo.

30aastane Rene Kaalo on Kehras sündinud ja kasvanud. 1998. aastal lõpetas ta Kehra keskkooli ja astus Tallina Majanduskooli. Sellele järgnes sõjavägi, pärast mida asus ta Tigmasse laomehena tööle. Arvutitest ei teadnud noormees tookord just palju, kuid on nüüd Tigma nõukogu liige, juhib kõiki jooksvaid küsimusi ning tegeleb firma ostu- ja müügipoolega. Rene isa on põline kehrakas, ema Raasikult pärit. Renel on kaks venda, üks elab Raasikul, teine Kehras.

Rene Kaalo rääkis, et on lapsest saati spordi vastu huvi tundnud: „Olen 20 aastat käsipalli mänginud, kuid selle aasta alguses jätsin vigastuse tõttu pooleli. Praegu tegelen põhiliselt HC Kehra finantsasjadega. Tahan, et käsipalli­klubi saaks korralikult jalad alla. Suur soov on, et Sohvikust ja käsipallist tuleks selline meeldiv kooslus ning rahvas käiks hea meelega HC Kehra kodumänge ja muid spordi­üritusi vaatamas. Meil on välja kujunenud käsipalli fännklubi, mis käib kõiki mänge vaatamas. Ootame rahvast rohkem ja loodame, et kohvik aitab sellele kaasa. Kahjuks on nii, et kui Kehras poleks käsipalli, poleks seal midagi. Kogu sport on justkui välja suretatud, ka kergejõustik, mis oli Kehras kunagi väga heal tasemel. Koolis pole enam korralikke kehalise kasvatuse õpetajaid, ei ole treenereid, kes noortega tegeleksid, pole ka korralikku staadionit. Ainus tõsiseltvõetav spordiala, mis Kehrasse jäänud, on käsipall. Korvpall ja võrkpall on rahvaspordi tasemel, käsipall aga tipus. Sel aastal mängime Kopenhaageniga Eurokarikat, Eesti Meistrivõistluseid ning Balti Liigat.”

Volikokku pooleldi sundkorras
Küsimusele, millal tuli mõte volikokku kandideerida, vastas Rene Kaalo: „Endal seda soovi polnudki, kandideerisin pooleldi sundkorras. Nimelt helistas Urmo Sitsi mulle juba juunikuus, et kandideeri kindlasti. Põksisin kaua vastu, et mul on tööasju niigi palju ja pole piisavalt aega. Mulle ei meeldi asju poolikult ajada. Septembri alguses jäin lõpuks nõusse. Ütlesin, et 2001. aastal sain üheksa häält, korjan siis IRLi nimekirjas need üheksa häält ära, saab eluga edasi minna. Pühapäeva õhtul hilja, kui ma juba magasin, helistas Urmo Sitsi ja küsis, kas võib šampuse minu arvele panna, oleme mõlemad volikokku valitud. Ma ei osanud väga rõõmustada, ei teadnud, mida kujutab endast volikogu ja selle töö. Hommikul kõik helistasid ja õnnitlesid, nagu oleksin presidendiks valitud.“

Mida peaks vallas muutma?
„Mida peaks Anija vallas muutma, sellest võiks rääkima jäädagi. Mina arvan, et alustada tuleks pisiasjadest. Peaks tegema asju, mida rahvas saab silmaga hinnata,” lausus Rene Kaalo.

Ta rääkis, et sõitis möödunud nädalal abikaasaga mööda Kehrat ringi ning tegi pilte kohtadest, mis vajavad korrastamist. Need pildid ja teksti sellest, mida on vaja ja saab kohe muuta, kavatseb Rene Kaalo vallavalitsusele saata.

„Tean, et valla rahaline seis on suhteliselt nigel ning suuri asju hetkel ette võtta ei saa, järelikult tuleb vallas muuta seda, milleks raha jagub ja mida rahvas silmaga näeks. Konsumi ning Perepoe ette tuleks teha paar sebra, et inimesed saaksid rahulikult üle tee minna. Laste ujumiskoht tuleks korda teha ja suured betoonjurakad veest välja võtta – lapsed võivad end seal vigaseks kukkuda. Kui tuua veel kaks koormat liiva ja panna kolm pinki, ongi kena ujumiskoht olemas. Need on pisikesed asjad, mida saame muuta täna ja kohe,” jutustas ta.

„Mõtlesin, et kirjutan selle kirja valmis, saadan vallavalitsuse liikmetele ja ütlen, et ajan ise inimesed kokku, teeme ühel nädalavahetusel ära. Pärast korraldame Sohvikus suure peo. Teeme seda ju oma rahva jaoks, et kõigil oleks oma kodukanti parem ja ilusam vaadata,“ võtab noor mees lähituleviku tööplaanid kokku.

Uus vallavalitsus on oktoobris ühe aasta võimul olnud. Rene Kaalo rääkis, et on paljudelt küsinud, kas nad tunnevad, et vallas on midagi muutunud.

„Kahjuks on vastus üks: mitte midagi, kõik on endine. Kui aga teha korda ujumis­plats, paviljonid, annaks see meile kõigile väga palju tagasi, ent võtaks vähe raha,” ütles Rene Kaalo.

Ta lisas: „Saadan kirja ära, eks siis näis, kas nad lasevad mul neid asju teha või mitte.”

Rene Kaalo sõnul pole Anija valla rahvas kaugeltki passiivne, näiteks sai Sohvik korda tehtud tänu tuttavatele ja sõpradele.

„Inimesed tahavad abistada, kui neid appi paluda. Istume staadioni vildakatel värvimata pinkidel, aga vallas räägitakse, et kõige suurem probleem on sotsiaalprobleem, peab töötuid ja joodikuid toetama. Ütle sellele töötule, et saad 50 krooni, kui oled need kolm pinki ära värvinud. Kui iga päev kolm pinki ära värvida, lähebki elu ilusamaks. Mulle aga räägitakse, et nii ei tohi ega saa teha. Minu jaoks on see arusaamatu,“ rääkis Rene Kaalo.

Lihtsalt vedeleda ei oska
Rene Kaalo ei pea end poliitikuks ega oska oma kodukohta poliitikuna kõrvalt vaadata. Ta tahab näha ja kogeda, kas volikogus olemisest on ka tolku või on see vaid vastu tuult jooksmine.

„Töötajaid peaks pisut enam motiveerima. Kui igaüks teeks 10 protsenti rohkem kui täna siis oleks väga hea. Mina olen juba algust teinud, lõin Kehrasse söögikoha, millest olen 10 aastat puudust tundnud. Ma ei oska ega tahagi bürokraatiasse sukelduda. Olen inimene, kes idee tulles hakkab seda kohe teostama. Ma ei mõista eriti inimesi, kelle energia kulub rääkimisele ja paberite tootmisele, kuni idee sumbub, teostamisest rääkimata. Olen kogu aeg tegutsemistahet täis. Kui lähen Saaremaale puhkama, siis ei saa kolme päevagi rahulikult olla, ikka on vaja midagi teha. Ei oska lihtsalt vedeleda ja päikest võtta,” jutustas Rene Kaalo.

Ta sõnas, et ei tee neid asju raha pärast: „Tahan, et endal oleks hea vaadata, kui midagi on tehtud. Käsipallist ega Sohvikust ei teeni ühtegi krooni. Peaasi, et saaks töötajatele väärilise palga maksta. Kui Sohvik tulevikus hakkabki kasumit teenima, saab selle suunata Anija valla spordi edendamisse. Sõbrad ütlevad, et see on MTÜ moodi mõtlemine, aga las ta olla, mul on hea meel, kui saan aidata kellelgi võistlusi korraldada. Rahvas tuleb vaatama, kaasa elama, päev on läinud täie ette. Olen alati öelnud, et rahateenimise koht on mul mujal. Teenin põhitöökohal oma elukvaliteedi jaoks vajaliku ega pea mujalt raha võtma.”

Rene Kaalo kuulub Anija vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni.

„Meil on väga aktiivne seltskond, kellega on huvitav koostööd teha. Olen sellest koostööst palju õppinud, “ sõnas mees.

Rene Kaalo abikaasa Anu Kaalo on samuti Kehrast pärit ning töötab IT-alal. Nad on koos olnud üle kümne aasta, abiellusid aastal 2007. Neil on kaks tütart, üks 5aastane, teine kahene.

„Meil oli vahepeal plaan Kehrast ära minna, kuid nüüd olen siin saja asjaga seotud, oleks kahju need pooleli jätta ja minema minna. Otsustasime naisega, et lähemad viis aastat oleme kindlasti Kehras. Kolme aasta pärast on uued valimised ning selleks ajaks on käsipalliklubiga 5 aastat tööd tehtud ja loodetavasti jalad all. Võib-olla on siis aeg see asi kellelegi teisele üle anda. Selleks ajaks on ka näha, kas tänane võimuliit Kehras on olnud jätkusuutlik või mitte. Kui nelja aastaga midagi muudetud ei ole, ma kindlasti loobun ega viitsi peaga vastu seina joosta,” rääkis Rene Kaalo.