„Lauluga maale” salvestus tõi külapäevale rahvast ka valla teistest küladest.
Juminda külavanem KARLI LAMBOT (paremal) luges ette 1970. aastal rannakeeles kirjutatud kirjandi, mis oli hindeks saanud 5+.
Juminda külaraamatu esikaas.
Laupäeval, 31. juulil tähistati Jumindal 720 aasta möödumist küla esmamainimisest. Päeva alguses tegi külarahvas ühispildi, seejärel esines Hiiumaa naiskoor Anna, mille dirigent on Jumindalt pärit Helle Nittim.
„Külas on 35 alalist elanikku, suvel umbes 100 inimest – nii palju rahvast oli ka külapildil,” ütles Juminda külavanem Karli Lambot.
Ta rääkis, et küla sünnipäeva nad otseselt pidanud pole, viimati tegid seda 1990. aastal, Juminda 700. aastapäeval. Üritusi, kus koos 100-1000 inimest, on 20 aasta jooksul korraldatud üle kümne.
Külaseltsi juhatus hakkas tänavust pidu plaanima umbes aasta tagasi. Kohaliku Omaalgatuse Programmist saadi aastapäevaks 20 000 krooni, 4580 krooni pani küla ise juurde.
Turg ja külamäng
Kella viieni sai Jumindal külastada turgu ja mängida külamängu. Vanapõllu talus oli avatud Vanapõllu õuekohvik ning Pererahva meisterdamise õpituba lastele.
„Täna hommikuks oli laadale müüma registreerunuid 27, aga arvan, et umbes 30 on kohal,” lausus üks korraldaja Aive Sarjas.
Külamängus tuli vastata Jumindaga seotud küsimustele. Mängijad said küsimuste ja mõistatustega lehe ning voldiku „Juminda küla kultuurilugu”. Osad vastused võis leida voldikust, mõnede jaoks pidi küla vaatamisväärsuste juures käima, lahendada tuli ka kolm rannakeelset mõistatust.
„Valisime välja viis-kuus kohta, kus pidi ära käima. Panime küsimused sellisesse järjekorda, et inimene ei peaks edasi-tagasi jooksma, vaid saaks ringi peale teha. Käisime enne need kohad läbi ja vaatasime, mida saab küsida,” ütles külamängu üks koostaja Anu Eek-Mägi.
Näiteks tuli osalejatel joonistada külakivisse raiutud sümbol, vastata, mis punase torniga hoone metsas asub ning kui mitu tahku on sel ehitisel alumises osas jne. Vastama pidi 12 küsimusele.
Külamängust võttis osa 20 võistkonda, mängu koostasid Anu Eek-Mägi, Kaido Mägi ning Melika Kindel.
„Kui külakoosolekut pidasime, pakuti välja, et võiks teha ämmade oksjoni. Arutasime naljaga – kes tahab ämmast lahti saada, toob kohale,” jutustas Karli Lambot.
Ämmade oksjonit siiski ei korraldatud.
„Jubijäneksed. Meie küla lood”
Terve päeva jooksul sai osta uut külaraamatut „Jubijäneksed. Meie küla lood”. Jubijäneksteks kutsuti kunagi Juminda inimesi. Raamatus on koos erinevad külarahva kirjutatud jutud ja mälestused, selle pani kokku ja eessõna kirjutas Aive Sarjas.
„Materjali hakkas kogunema juba mõni aasta tagasi. Kuna küla juubel oli tulemas, tekkis mõte raamat kokku panna. Seal on meie küla inimeste lood ja mälestused, mida ei leia ühestki arhiivist. See on emotsionaalne raamat. Raamatus vahelduvad pikemad portreelood pildilugudega. Seal on pildid, mis näitavad, kuidas elu vanasti käis. Näiteks on pilt võrgumärgist. Inimene vaatab, et see on mingi tokk, teadja ütleb kohe, et see on võrgumärk, ja teab selle lugu. Kui pildil on tundmatud inimesed või asjad, on see lihtsalt pilt. Kui pildi taga on mingi lugu, on selle väärtus kohe teine,” jutustas Aive Sarjas.
Raamatuid trükiti 700. Aive Sarjas arvas, et külapäeval müüdi ära umbes 80 raamatut, 100 ringis jagati tasuta annetajatele ja kaasautoritele. Kuusalu valla raamatukogudele ja haridusasutustele ning Loksa raamatukogule ja koolile antakse raamat tasuta. Peagi tehakse Juminda küla koduleheküljele koht, kust saab raamatuid tellida. Külapäeval maksis raamat 150 krooni. Raamatu kujundaja oli Aive Sarjase sõber, graafiline disainer Egon Erkmann. Ta on küljendanud ka Juminda küla lehte, kujundanud Juminda kaardi ja voldiku.
„Mõtlesime koos välja, milline raamat olema peaks ja kuidas seda üles ehitada,” lausus Egon Erkmann.
Egon Erkmanni mõte oli panna lehekülgede alumisele servale ajatelg, mis algab küla esmamainimisega ja lõpeb küla 720. aastapäevaga. Temal tuli ka idee jätta raamatu lõppu tühjad lehed, et igaüks ise saaks raamatut täiendada.
„Ajateljelt saad vaadata, mis aastal midagi avati või mitu suitsu mingil ajal külas oli,” ütles Egon Erkmann.
Karli Lambot sõnas, et kunagi tuleb ka teine raamat välja anda: „Hiljuti leiti 92 lehekülge minu ema, Maria Lamboti mälestusi. Ta kirjutab seal 1967. aastast, kui Eesti raadio noor korrespondent Lennart Meri tema juures käis. Lennart Meri polnud siis veel tuntud. Need mälestused leiti liiga hilja ja sellesse raamatusse ei saanud neid panna.”
Raamatu väljaandmiseks andis LEADER 50 000 krooni, omaosalus 18 700 krooni saadi kokku külarahva ja vallavalitsuse annetustest.
„Lauluga maale” salvestus
Kella viie-kuue paiku hakkas Jumindale üha rohkem rahvast kogunema. Kuusalu puhkpilliorkestri saatel marsiti küla keskelt mere äärde platsile, kus algas „Lauluga maale” salvestus. Üle kahe tunni kestnud salvestuse järel kinkis Aive Sarjas küla nimel Karli Lambotile kaks ajalooraamatut. Anu Eek-Mägi luges ette Mart Laari tervitusteksti Juminda külale ning autasustati külamängu võitjaid.
„Usun, et Eestis pole palju külavanemaid, kes on valitud 20 aastat tagasi,” sõnas Aive Sarjas külavanemat õnnitledes.
Pidu jätkus simmaniga, esines ansambel Kihnu Poisid.
