Lahemaa rahvuspark sai uue kaitse-eeskirja

2839

Vabariigi valitsus kehtestas 19. veebruaril määruse „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“.

MTÜ Juminda Poolsaare Selts juhatuse liige MARTI HÄÄL:
„Uue kaitse-eeskirja kohaselt on rannakalandust ja põllumajanduslikku maakasutust oluline kaitsta võrdselt looduse, liikide ja elupaigatüüpidega. Ent rannakalanduse traditsioonide säilitamiseks leiame eeskirjast ühe lause, et „kaitsealal on lubatud kalapüük“. Eeskirja seletuskirja 175 lehekülje sisse on aga mahtunud rannakalanduse kaitsega seoses ka teine lause, et „kaitse-eeskiri ei sea kalapüügile lisapiiranguid“. Ei ole vist ülekohtune öelda, et traditsiooniline rannakalandus kui pärandkultuur on jäänud Lahemaal uue kaitse-eeskirjaga täiesti kaitseta.
Ajaloolise maakasutusega on aga olukord veelgi nukram, sest viimase 75 aasta jooksul võsastunud rohumaid uus kaitse-eeskiri kaitseb hoopis „metsana“ ja seeläbi takistab ajaloolist funktsiooni olulisele osale endistest kultuurmaastikest taastada. Jääb täiesti arusaamatuks, miks meie ajaloolised metsad, mis moodustavad ligi 80 protsenti kogu Lahemaa pindalast, ei ole piisav loodusrikkus ning rannakülade kunagised karja- ja heinamaad ei väärigi kõik taastamise võimalust. Jätkuvast eramaaomaniku õiguste piiramisest ilma õiglase hüvituseta või ka näiteks igameheõiguse uutest piirangutest ei hakka rääkimagi.
Ei kahtle, et looduskaitse reguleerimises on kaitseala valitsejal pädevust küll. Aga riigil oleks vaja ükskord mõista, et kogukonna tehtud tasakaalukate ja põhjendatud ettepanekute arvestamata jätmise tagajärg tekitab usaldamatust ja seeläbi võib pärandkultuuri kaitsekorraldus ebaõnnestuda.
Leesi rahvamajas 2014. aasta aprillis toimunud kohtumisel keskkonnaminister sõnades küll rõhutas kogukonnaga koostöö sisulist tähtsust rahvuspargi kaitses, aga tegudes riik ka seekord veel kohalikega ei arvestanud. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamine aastateks 2016-2025 jätkub. Senises menetluses on keskkonnaamet kogukonda kaasanud küll tunnustust väärivalt, aga hinnangu saab anda, kui kaitsekorralduskava on kinnitatud.“
Uus kaitse-eeskiri ilmus Riigi Teatajas 26. veebruaril ning jõustub 8. märtsil 2015.
Vabariigi valitsuse 19. veebruari istungi päevakorra juurde lisatud lühikeses seletuskirjas on öeldud, et uue kaitse-eeskirjaga laiendatakse Lahemaa rahvuspargi piire merel 1755 hektari ja maismaal 111 hektari võrra. Kaitsekord muutub rangemaks 4944 hektaril, sellest 280 hektaril eramaal – senine piiranguvööndi kaitsekord asendatakse seal sihtkaitsevööndi kaitsekorraga.
Sihtkaitsevööndite ja piiranguvööndite arv suureneb. Sihtkaitsevööndeid on 43, ka näiteks Hara saare ja Hara soo, Kotka, Külaotsa, Naskali, Loosaarte, Mohni, Pärlijõe, Suurekõrve, Ulliallika, Valgejõe-Laukasoo, Viru raba jt. Loetletud on ka kohad ja ajad, kui inimesed ei tohi osades sihtkaitsevööndites käia. Näiteks on Loosaartel keelatud inimestel viibida 1. aprillist kuni 15. juulini, Loobu ja Suursoo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini, Hara soo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. augustini.
Piiranguvööndeid on kokku 9. Eri piiranguvööndites rakendatakse erinevas ulatuses ehituspiiranguid, näiteks Altjal, Ilumäel, Muuksi, Juminda, Natturi ja Sagadi piiranguvööndites piiratakse uute hoonete püstitamist väljaspool väljakujunenud õuemaid.
Enamik külasid asub Lahemaa piiranguvööndis, kuhu võib kaitseala valitseja nõusolekul püstitada uusi ehitisi, kuid keelatud on kõrgemate kui kahekorruseliste (üks täiskorrus ja katusekorrus) ning Võsul kõrgemate kui kolmekorruste majade ehitamine. Majad peavad olema kahepoolse viilkatusega. Ehitada ei või metsamaale. Kaitseala valitseja nõusolekul võib mere piiranguvööndisse püstitada sadamarajatisi, lautreid, paadisildu.
Kaitse-eeskirja lõppsätetes on eraldi märgitud, et enne 31. detsembrit 2010 kehtestatud detail­planeeringute alusel koostatavatele ehitusprojektidele nõutakse arhitektuursete lisatingimuste taotlemist ja need tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
Vabariigi valitsuse istungi päevakorra seletuskirjas on kalapüügi kohta märgitud, et see on lubatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Jahipidamine on Lahemaal lubatud, kuid kaitse-eeskiri keelab linnujahi. Möödunud aastal oli linnujaht rahvuspargis lubatud, varem oli see samuti keelatud. Veel on seletuskirjas nimetatud, et poollooduslike koosluste hooldamise toetuste maksmine jätkub ka uue kaitse-eeskirja kehtestamisega.
Seletuskirjas on ka välja toodud rahvuspargi piiride muutmisest tulenev mõju maamaksu laekumisele: Vihula vallale hakkab vähem laekuma ligi 4000 eurot, Kuusalu vallale umbes 2700 eurot ja Kadrina vallale 210 eurot, Loksa linna maamaksutulu suureneb 52 eurot.
Paluti abi keskkonnaministrilt
Lahemaa rahvuspargi senine kaitse-eeskiri kehtis 1997. aastast. Uue eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus 2010. aasta jaanuaris ning teistkordselt 2013. aasta märtsis ja aprillis.
Mõlema väljapaneku paiku tehti avalikke arutelusid, esitati ettepanekuid ja avaldati arvamust. Kaitse-eeskirja eelnõu puudutav viimane suurem koosolek oli möödunud aastal 25. aprillil, kui toonane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kohtus Leesi rahvamajas Juminda poolsaare elanikega. Sõnumitooja on seal kõneldut kajastanud 30. aprilli 2014 lehenumbris.
Külaskäik oli ajendatud poolsaare külade esindajate saadetud kirjast, milles nad teatasid, et keskkonnaministeeriumisse kooskõlastamiseks saadetud eelnõu ei ole niisuguse kvaliteediga, mis annaks usku elu arenguvõimesse ja jätkusuutlikkusse Lahemaal. Nad palusid ministrilt abi.
Rahvast oli koosolekul palju, minister lubas ettepanekutega arvestada ja kinnitas, et igasugune looduskaitse toimib siis, kui kohalikud inimesed on selle omaks võtnud.
Alates 17. novembrist 2014 on keskkonnaministrina ametis Mati Raidma.
MARTI HÄÄL: „Kogu aur on läinud elukeskkonna asemel looduse kaitsmisele.“
Sõnumitooja palus uue kaitse-eeskirja kohta hinnangut Tammistu külas oma lapsepõlve suvekodu talukoha taastanud Marti Häälelt – ettevõtjalt ja endiselt advokaadilt, kes on MTÜ Juminda Poolsaare Selts juhatuse liige. Marti Hääl algatas Juminda poolsaare külade esindajatega 2013. aasta lõpus arutelu kaitse-eeskirja eelnõu teemal ning oli ka ministrile saadetud kirja ja küllakutsumise üks eestvedajaid.
Ta ütles, et uus kaitse-eeskiri tekitab kahetisi tundeid: „Võiks tunda heameelt, et 2004. aastal looduskaitseseaduse kehtestamisega alanud menetlus on lõpuks läbi ja Lahemaa rahvuspargi looduskaitsereeglid on uuendatud. Teisalt aga peab kurbusega tõdema, et kohalike inimeste oodatud uut kvaliteeti pärandkultuuri kaitses ning paljuräägitud tasakaalu looduse ja elukeskkonna vahel ei saavutatud. Kogu aur on läinud jälle elukeskkonna asemel looduse kaitsmiseks mõeldud piirangutele.“

Eelmine artikkelMARITE ENNUSTE tuli Eesti noortemeistriks
Järgmine artikkelSTEFAN LOOTUS on Eesti noortemeister talikrossis