Projektijuht KAISA LINNO tutvustas Kolga muuseumis pooleteise aasta jooksul kogutut.
Eelmise aasta kevadel alanud projekt „Lahemaa maakülade mälumaastikud“ on jõudnud viimasesse etappi, kogutud materjali hakatakse talletama maa-ameti digitaalsele maakaardile.
Juuni esimesel nädalal kogunesid projekti töögrupi liikmed ja kohalikud huvilised Kolga muuseumisse, et üheskoos vaadata läbi ning täpsustada, mis ja kuidas maakaardile kantakse. Lähipäevadel saadetakse kogutud materjalid külavanematele, et nende kaasabil veel üle kontrollida, kas asukohad ja andmed on õiged.
Lahemaa maakülade projekti raames koguti kohapärimust Kuusalu valla 16 küla kohta: Kotka, Kolgaküla, Parksi, Murksi, Vanaküla, Valgejõe, Nõmmeveski, Joaveski, Kemba, Kõnnu, Kalme, Kolga, Uuri, Muuksi, Kahala ja Soorinna. Projekti on juhtinud MTÜ Kolgaküla Selts, Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab 30 000 euroga, omaosalust aitas 2000 euroga katta Kuusalu vald. Koostööd on tehtud Kolga muuseumi ja Veljo Tormise Kultuuriseltsiga.
Analoogne kohapärimuse kogumise projekt lõppes 2017. aastal Lahemaa rannakülade kohta, erinevus on selles, et hõlmas Lahemaa rahvuspargi rannakülasid ka Lääne-Virumaal. Rannakülade projekti raames kogutud materjal on juba kantud maa-ameti digikaardile.
Kaisa Linno toonitas, et mälumaastike projekt on olnud kasulik ja huvitav, palju on juurde saadud sellist materjali, mida varem ei teadnud: „Isegi Kolgakülast, mille kohta on koostatud raamat, saime ikka uut materjali. Tekkis juba küsimus, kuhu panna piir, et enam rohkem ei kogu ega kajasta.“
Ta kiitis kõiki abilisi, kes kogusid suulist ja kirjalikku pärimust. Kokku oli pärimuse kogujaid 15. Neist 5 on ajaloolased Allan Alaküla, Heiki Pärdi, Ott Sandrak, Riin Alatalu ja Sten Berglund, ning 10 koduloolast: peale projektijuhi veel Sven Olav Paavel, Maarja Orusalu, Riina Laanetu, Liis Burk, Anu Adamson, Meelis Allemann, Leili Valk, Anete Lomp ja Teele Hein.
Külade kohta on nende abil koostatud 16 ajaloolist õiendit. Raul Valgiste aitas filmile jäädvustada 16 süvaintervjuud – igast külast valiti inimene, kes teadis ja mäletas lugusid külaelu kohta. Kokku on tehtud projekti käigus 55 intervjuud, lisaks videotele ka diktofonisalvestused. Kaardile kantakse kokku 235 paika koos neid tutvustavate lugudega, ka on saadud koopiaid sadadest fotodest.
Kaisa Linno: „Et internetis oleks lõpuks vigadeta andmebaas, palume abi. Levitame linki olemasoleva materjaliga Facebooki-võrgustikes Kuusalu Kuulutaja ja Kuusalu Ajalugu ning ka Kuusalu valla Facebooki-lehel. Kui märgatakse vigu, palume teada anda.“
Ajaloolane Riin Alatalu kõneles, kuidas esialgu tundus talle, et Lahemaa külasid on aastate jooksul juba niigi uuritud ja pärimust talletatud, milleks veel, kui Eestis on palju külasid, mille kohta selliseid materjale pole. Kuid nüüd leiab, et tänu sellele projektile saab Lahemaa külade kohta mitmeid kihistusi, mis kogutud läbi aastate, seega terviklikuma pildi.
„Jakob Hurt tegi 1898. aastal üleskutse, et on viimane aeg koguda pärimust neilt, kes veel midagi mäletavad. Tänu tema algatusele, hiljem Gustav Vilbastele ja paljudele abilistele on Eestis maailma parimad folkloorikogud. Nüüd oleme saanud neile kogudele juurde väärtuslikku materjali uuema aja kohta. See on kogukonnakeskne ja oluline on, et kõik osapooled oleksid kaasatud,“ kommenteeris ta.