Kuusalus Vabadussõja mälestussamba juures on 12meetrised lipumastid

1191
Vabadussõja mälestussamba lipumastidesse heisati esimesena Harjumaa, Eesti ja Kuusalu valla lipp.

2 lipumasti annetas kogudusele Kuusalu valla ettevõte OÜ Üle, kolmanda Kolga ettevõtja ANDRES HEINVER.

Enne lauritsapäeva rongkäiku laupäeval, 6. augustil toimus Kuusalu kalmistul traditsiooniline mälestusteenistus Vabadussõja mälestusmärgi juures. 95aastane sammas läbis tähtpäevaks uuenduskuuri ning samba taga väljakul avati 3 uut lipumasti, mille sai kogudus kingituseks.
Edaspidi hakkavad mastidel lehvima vimplid, avamisel heisati Eesti, Harjumaa ja Kuusalu valla lipp. Lipuheiskamisel osalesid puhkpilliorkester, kodutütred, noorkotkad ja kaitseliitlased.
EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalakas rääkis, et 2 lipumasti annetas OÜ Üle, esindajana võttis tänu vastu Ardi Rebane. Kolmanda lipumasti otsustas annetada Andres Heinver Kolgast.
Jaanus Jalakas: „Mõte, et mälestussamba juures võiks olla korralik lipumast, tuli Eesti Vabariigi aastapäeval, kui Kuusalu valla elalik, kaitseliitlane Heigo Vija ütles, et mälestusüritusel pole lippe kuhugi panna ning mehed peavad neid käes hoidma. Lipumasti idee on olnud mul vähemalt 15 aastat.”
Kolme lipumasti saamine oli neile üllatus: „Kui helistad ja palud toetust, siis tavaliselt annetajad ju ei täpsusta, palju nad annavad. Nii juhtus, et ühe masti mõttest sai tänu headele annetajatele kolm.”
Ta märkis, et Andres Heinver pakkus lipumastidele asukohad: „Mastid on kolmnurkselt ning kui peaväravast sisse tulla, ei avane kohe vaade sambale, vaid see jääb jalgteest vasakule. Ka Kuusalu kirikus pole altar sirgjooneliselt, vaid kaldu paremale.”
Kirikuõpetaja lisas, et mastide paigutus ei pea olema igavene: „Kui tulevad paremad ajad ja saame teha väljakule projekti ja kujunduse, võib asukohti ka muuta.”
Enne lipumastide panekut läbis võidusammas uuenduskuuri Kuusalu vabatahtlike ja kaitseliitlase Heigo Vija eestvedamisel: „Kui selgus, et saame väljakule uued lipumastid, tõdesime, et sammas vajaks korralikku hoolduskuuri. Tegelikult peaks kogu ausambaansambliga veel tegelema, sambas on praod, kuhu jookseb vesi, mis ausammast lagundab. Peaks taastama ka varem samba juures olnud mälestusplaadi metsavendadele, kes langesid Suvesõjas. Eesti 100. sünnipäev võiks olla ajaline eesmärk, kui ausambaväljak võiks olla auväärt koht, kuhu tulevad nii kohalikud kui turistid.”
Vabatahtlikud võtsid võidusamba juurest maha kuivanud hõbekuuse ning 2 hõbeelupuud, sammas pesti üle ning puhastati samblast.