Kas Kuusalu leidis lõpuks peoplatsi?

1520

Kirjutame seekord mitmetest Kuusalu valla üritustest, mis seotud lauritsapäevaga. Igal aastal toimuvad lauritsapidustused on olulised eelkõige Kuusalu rahvale, kuid igal aastal tullakse osa saama kaugemaltki. Ka seekord oli tõmbenumbreid palju – pidu tõi Kuusallu parmupillihulluse, piirkonna ühed parimad heli- ja valgustehnikud Raasiku vallast, Eesti punnvõrritajate koorekihi, Kolga loodusõpperada käis avamas keskkonnaminister Marko Pomerants. Taidlejad panid välja oma parimad esinemiskavad, külad valisid kohvikutesse maitsvaimad hõrgutised.
Osalejate arvates oli tänavune pidu üks mitmekülgsemaid. Noored ütlesid, et lauritsapäeva retrodisko oli kui vaese mehe Weekend –  viidates samal ajal Pärnu rannas toimuvale rannafestivalile. Paljude arvates aitas peo õnnestumisele kaasa uus plats – Emarti ja tehase vahel olev tühermaa, mis veel mõned aastad tagasi oli kivine ja võssa kasvanud.
Arukülas on lauluväljak, Raasikul rahvamaja taga avar maa-ala, Kehras avastati hiljuti ideaalse peopaigana jõeäärne park ja külades on külaplatsid, kuid Kuusalus traditsioonilist peopaika pole –  Kordejaani platsi ei kasutata, see on tühi ja lava laguneb. Lauritsapeo üritused on toimunud Kuusalu rahvamaja taga, Lauritsa palliplatsil, spordikeskuse juures, kirikuaias. On kritiseeritud, et need on liiga väikesed, üks elumajadele liiga lähedal, teine jällegi jalgsi kõndimiseks liiga kaugel.
Tehase plats leidis kiidusõnu paljudelt –  mugav tulla jalgsi, autoga, bussiga. Kuna pidutseti Peterburi maantee ääres, oli ka juhuslikke möödasõitjaid, kes jäid seisma. Tehti ettepanek, et platsil võiks toimuda edaspidi ka traditsiooniline kevadine mailaat.