Kuu­sa­lu­rah­va Tea­ter tõi uue la­vas­tu­se „Ohv­rit män­gi­des“ pub­li­ku et­te Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas

Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri näi­tet­rupp te­gi Vla­di­mir ja Oleg Presn­ja­ko­vi näi­den­di „Ohv­rit män­gi­des“ la­vas­tu­se proo­ve vii­mas­tel nä­da­la­tel Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas. Ka esie­ten­dus oli täis­saa­li­le ree­de, 24. no­vemb­ri õh­tul Kol­ga­kü­las. Teist kor­da män­gi­ti la­vas­tust tei­si­päe­val, 28. no­vemb­ril Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas.

La­vas­ta­ja ja näit­le­ja, Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri impressaario Enn Kirs­man üt­les, et en­ne esie­ten­dust tu­li te­ha proo­ve sa­ge­da­malt, aga Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas oli la­va hõi­va­tud: „Tu­li­me Kol­ga­kül­la, siin oli või­ma­lik proo­ve lä­bi viia mi­tu kor­da nä­da­las.“

Ta li­sas, et edas­pi­di on plaa­nis ko­li­da tru­pi­ga Kuu­sa­lust üle Kol­ga­kü­la rah­va­maj­ja, ha­ka­ta seal pi­de­valt proo­ve te­ge­ma ja uu­si teat­ri­tük­ke la­va­le too­ma.

Ka­he­vaa­tu­se­li­ne must ko­möö­dia „Ohv­rit män­gi­des“ on Enn Kirs­ma­ni la­vas­ta­ja­de­büüt: „Pä­rast la­vas­ta­ja Tõ­nu Tam­me siit il­mast lah­ku­mist jät­kas „Ta­ga­si Beu­lah´sse“ la­vap­roo­vi­de­ga me tru­pist Kau­po Rüüt­sa­lu. Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri osa­de näit­le­ja­te­ga te­gi Ter­je Va­rul kaks la­vas­tust Kol­gas. Neist vii­ma­ne, „No­kia 3310“ või­tis just Har­ju­maa teat­ri­fes­ti­va­li peaau­hin­na. Ven­da­de Presn­ja­ko­vi­de „Ohv­rit män­gi­des“ män­gi­si­me 15-16 aas­tat ta­ga­si koos Kau­po Par­ve­ga Jõe­läht­me tru­pis. Mi­nul olid kol­me süü­dis­ta­ta­va rol­lid, Kau­po roll oli ohv­reid män­gi­nud noor­mees Val­ja. Mõt­le­sin, et nüüd võiks sel­le tü­ki Kuu­sa­lu tru­pi­ga la­va­le tuua ajaks, kui saan 55aas­ta­seks. Näi­dend on paar­küm­mend aas­tat va­na, aga na­gu tä­na oleks teh­tud.“

Ko­möö­dias ku­ju­ta­tak­se Ve­ne mii­lit­sa tööd eri­ne­va­te ku­ri­te­gu­de uu­ri­mi­sel. Mii­lit­sa­kap­ten Šnu­ro­vit ja ka teist kap­te­nit män­gib Kau­po Rüüt­sa­lu, uu­ri­mi­se epi­soo­di­des ohv­ri­te rol­lis töö­ta­vat Val­jat Joo­nas Pürg, pra­port­ši­kust kaa­me­ra­hoid­jat Lju­dat Ene Vald­mann. Tüü­pi­li­se mii­lit­sa Se­va rol­lis on Ka­lev Pal­lon, Jaa­pa­ni res­to­ra­ni et­te­kand­ja Vassilina Rikhardovna on In­ge Luk­me, Val­ja ema on Tiia Kumm ning Val­ja isa ja ka pro­dut­sent on Kau­po Par­ve. Uju­la töö­ta­ja, puh­ve­ti­pi­da­ja ja kokk Mar­fa Pet­rov­na rol­le teeb Kris­tii­na Rai­vi Vi­le­pa­ju. Enn Kirs­man män­gib kaas­au­to­rit ja Jaa­pa­ni res­to­ra­ni ju­ha­ta­jat.

Tru­pis on ka kaks uut näit­le­jat. Mart Re­ba­ne män­gib abi­kaa­sa õn­ne­tult tap­nud Sõ­so­je­vit ja ja ar­mu­va­lu­des Dolžans­kit, Ur­mas Pao­mees ker­ge­meel­se­te elu­kom­me­te­ga nais­te­rah­va mõr­va­nud Zaki­ro­vit ja klas­si­ven­na mõr­va­nud tõ­sist ve­ne meest Ver­kuš­ki­nit.

Mart Re­ba­ne rää­kis, et võt­tis la­vas­ta­ja­ga ühen­dust, kui Fa­ce­boo­kis oli kuu­lu­tus, et trup­pi ot­si­tak­se mees­näit­le­jat ning õde Kris­tii­na soo­vi­tas min­na proo­vi­ma: „Te­gin kesk­koo­liõ­pi­la­se­na kaa­sa Kuu­sa­lu tru­pi la­vas­tu­ses „Kel­le­le lüüak­se hin­ge­kel­la“, mil­le la­vas­tas Ven­do Pee­bo. Va­he­peal po­le näi­del­nud. Ko­möö­dia proo­vi­des on ol­nud vä­ga lõ­bus ja esie­ten­du­sel mäng su­jus, olen ra­hul. Mi­nul on kaks väi­kest rol­li, teis­tel pal­ju ma­hu­ka­mad osad. Kõr­valt olen näi­nud, kui mee­le­tu töö ja mär­ki­mis­väär­ne vaev see on ol­nud.“

Ur­mas Pao­me­he kut­sus osa­le­ma la­vas­ta­ja, kui vaa­tas Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gus, kel­lele võiks et­te­pa­ne­ku te­ha. Ur­mas Pao­mees ju­tus­tas, et võt­tis ühe päe­va mõt­le­mi­sae­ga ja nõus­tus: „Näit­le­mi­ne on mul­le täies­ti uus ko­ge­mus, kui­gi an­samb­li­ga olen la­va­del pal­ju esi­ne­nud. Teks­ti mee­les­pi­da­mi­ne nõu­dis pin­gu­tust. Kui proo­vi­si­me, kui­das võiks män­gi­da, naer­si­me oma­ja­gu ja kat­se­ta­si­me mi­tu kor­da, ku­ni roll hak­kas ela­ma. Te­gu on ve­ne ko­möö­dia­ga, kuid vä­ga päe­va­ka­ja­li­ne ja mõt­le­ma­pa­nev – nae­ra­me teis­te, aga ko­ha­ti siis­ki ka en­da üle.“

Enn Kirs­man: „Vä­ga to­re on, et näit­le­jad pak­ku­sid ise la­hen­du­si. La­vas­ta­ja­töö on ol­nud ras­ke. Kui oled näit­le­ja ja mit­te peao­sa­li­ne, ei pea kõi­gis proo­vi­des ko­hal käi­ma. La­vas­ta­ja­na ku­ju­ne­sid vii­ma­sed nä­da­lad mul­le vä­ga pin­ge­li­seks, proo­ve te­gi­me kolm-ne­li kor­da nä­da­las ja kor­ra­ga kesk­mi­selt ne­li tun­di. Rõõ­mu teeb, et esie­ten­dus läks täis­saa­li­le ja ap­lo­dee­ri­ti pi­kalt.“

Tei­se Kü­la Teat­ri la­vas­ta­ja ja näit­le­ja Pil­le Smir­no­va: „Ilu­said osa­täit­mi­si oli pal­ju, män­gi­ti inim­lik­ku väi­kest traa­gi­kat suu­res rii­gis. Ene Vald­man­ni oli lust vaa­da­ta. Ka­lev Pal­lo­ni mii­lits oli vä­ga süm­paat­ne ning In­ge Luk­me tegi suu­re­pä­ra­se rol­li ja nä­ha oli, et nau­tis se­da. Ta­haks tük­ki nä­ha uues­ti, kui on paar kor­da män­gi­tud ja muu­tu­nud su­ju­va­maks. Sel­list suu­re koos­sei­su­ga näi­den­dit po­le ker­ge la­vas­ta­da, on jul­ge et­te­võt­mi­ne.“

Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri näit­le­ja Ter­je Mul­ter: „Mul­le meel­dis In­ge Luk­me vä­ga väl­ja­pee­tud ja lä­bi­mõel­dud osa. Mart Re­ba­ne püü­dis pil­ku ja on vä­ga hea hää­le­ga, mi­nu jaoks suur ül­la­tus. Kris­tii­na Rai­vi Vi­le­pa­ju te­gi suu­re­pä­ra­sed st­see­nid. Kau­po Par­ve näi­tas taas oma loo­mu­lik­ku ta­len­ti. Es­ma­la­vas­tu­se koh­ta tub­li töö, vei­di lü­hem oleks või­nud ol­la.“

Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus kom­men­taa­ri ka Kol­ga­kü­las va­rem näi­te­män­gu­des osa­le­nud Mih­kel Tik­silt. Ta ni­me­tas näi­den­dit tä­na­päe­va­seks ver­sioo­niks nõu­ko­gu­deaeg­sest „Kuld­võt­me­ke­sest“, kus ula­kas ja laisk Val­ja on ot­se­kui Bu­ra­ti­no ning Ka­ra­bas Ba­ra­bas ha­be­mik ju­ha­ta­ja: „Ve­ne elu ja ve­ne­las­te ka­ri­kee­ri­mi­ne lä­heb eest­las­te­le en­di­selt häs­ti pea­le. Kui meie­gi noor­soo­le on oma­ne sot­siaal­ne apaat­sus ja käe­ga­löö­mi­ne, siis lei­dub la­vas­tu­ses sõ­num val­la ha­ri­dus- ja sot­siaa­lor­ga­ni­te­le. Igal ju­hul on Kuu­sa­lu­rah­va näi­tet­rupp siit­kan­di juh­ti­vaid teat­ri­kol­lek­tii­ve, kui val­la­vo­li­ko­gu mit­te ar­ves­ta­da.“