Riik võttis mullu vastu uue jäätmekava, vallad-linnad peavad oma jäätmekavasid kaasajastama.
Kuusalu vallavolikogu aprillikuu istungil oli päevakorras Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 esimene lugemine. Jäätmekava pannakse kokku koostöös 8 omavalitsusega: Anija, Kuusalu, Raasiku, Jõelähtme, Kose, Kiili ja Viimsi valla ning Maardu linnaga.
MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus tegevjuht Tõnu Tuppits selgitas Kuusalu volikoguliikmetele ühise jäätmekava eesmärke. KIK rahastab koostööd. Näiteks Tallinna ja Loksa linna kahepeale loodud MTÜ sai KIKist toetust jäätmejaamade paigaldamiseks. Loksal hakkas jäätmejaam tööle tänavu veebruaris.
Kuusalu vallas Kiius on jäätmejaam olnud kuus aastat. Vald maksab jäätmejaama töötaja palga ja sinna viidud jäätmete äraveo ning utiliseerimise eest.
Ühisteenuste juht lisas, et Anija vallas jäätmejaama ei ole ning Anija valla inimesed võiksid viia jäätmed Kiidu, nii saaks halduskulutusi jagada.
Jõulisemalt tuleks koguda ohtlikke jäätmeid. Veel märkis ta, et Kuusalu vallas puudub kasutatud rõivaste kogumise võimalus.
Ühine jäätmekava näeb ette teavitustööd ja nõustamist ning selle tarvis palgalise jäätmenõustaja töökoha. Nõustaja tegeleks külade, ettevõtete, korteriühistutega.
Käesoleval aastal auditeerib riik jäätmetekitajate registreid. Ühisteenused on ka ise auditeerinud. Senine kogemus näitab Tõnu Tuppitsa sõnul, et nii Jõelähtme kui ka Kose vallas oli registrist umbes 20 protsenti jäätmetekitajatest puudu. On inimesi, kes poetavad oma olmejäätmeid teiste konteineritesse, põletavad, matavad.
Ta rõhutas järelevalve olulisust ning sõnas, et Ida-Virus on viis valda loonud ühise menetlusteenistuse, nii on järelevalve võimekus suurem. Omavalitsuste koostöö tõhustamiseks võiks ka mujal palgata ühise järelevalveametniku.
Kuusalu volikoguliikmete küsimustele vastates täpsustas Ühisteenuste juht, et jäätmekava puhul on tegu võimaluste kavaga, riik ei toeta rahaliselt jäätmevedu, omavalitsused panustavad vabatahtlikult. Seadus on andnud kohustuse, kuid ei anna vahendeid. Jäätmete liigiti kogumist rahastavad ettevõtted tootjavastutusena. Suurte segaolmejäätmete konteinerite paigutamine ei ole mõistlik, see annab inimestele signaali otsekui ise ei peagi olmejäätmete veoks lepinguid sõlmima.
Riikliku keskkonnaregistri järgi viidi 2013. aastal Kuusalu vallast elaniku kohta ära 107 kilogrammi segaolmejäätmeid. Riiklik keskmine on 400 kilogrammi.
Tõnu Tuppits kommenteeris, see võib näidata, et keskkonnaametnikud on teinud head tööd, elanikud oskavad jäätmeid liigiti koguda. Kuid vastupidi, võib olla ka palju neid, kes matavad või põletavad. Tõde on kusagil keskel, arvas ta.
Värner Lootsmann kritiseeris, et jäätmekava projektis pole summasid, kui palju kavandatavad tegevused võiksid maksma minna. Ta oli seda meelt, et arvutused tuleks teha ja summad lisada, sest peab teadma, kui palju on jäätmekava täitmiseks raha vaja, kui tahetakse riigilt toetust.
Tõnu Tuppits põhjendas, et küsimus ei ole selles, kui palju on raha vaja, vaid mis põhimõtetel seda antakse. Summasid ei ole meelega lisatud, et mitte tekitada omavalitsustele kohustust.
Keskkonnakomisjoni esimees Raul Valgiste ütles, et komisjon on jäätmekava projekti menetlenud kahel koosolekul ning toetab seda: „Suur küsimärk jäi selle kohta, et mis saab korraldatud jäätmeveost siis, kui seadus muutub ja turg muudetakse vabaks.“
Tõnu Tuppits vastas, et kuni riik pole uut jäätmeveokorda kehtestanud, jätkub korraldatud vedu samamoodi nagu seni. Hanked tehakse mitmel pool enne ära, et päästa kohalikke elanikke hinnatõusust, mille toob vabaturg.
„Omavalitsustele sobib korraldatud jäätmevedu hästi, pigem peaksid selle võimalused suurenema. Teeme Harju maavalitsuse, omavalitsuste liidu ja omavalitsustega kõik selleks, et korraldatud vedu ei kaoks.“
