Kuusalu vallavolikogu praeguse koosseisu 48. istung toimus internetis Zoom keskkonnas.
Esimest korda Kuusalu vallavolikogu ajaloos korraldati istung nii, et volikogu esimees Värner Lootsmann juhatas vallamaja saalis ning teised rahvaesindajad osalesid kaugtööna ehk olid üksteisele nähtavad ja kuuldavad arvutiekraani vahendusel. Vallavolikogu elektroonilist istungit oli neljapäeva, 8. aprilli hommikul võimalik jälgida YouTube`i otseülekandena Kuusalu valla kodulehel ja Facebookis, salvestus on järelvaadatav. Istungil osalesid 17 volikoguliiget, kaks puudusid. Vallamaja saalis olid istungi ajal peale volikogu esimehe veel kantseleispetsialist Veronika Laende ja valla IT-arendusjuht Peep Abel.
Alates mullu märtsist, kui riigis hakkas kehtima koroonaviiruse pandeemiast tingitud eriolukord, on vallavolikogu istungeid peetud enamasti Kuusalu rahvamajas või koolimajas, kus on suuremad saalid ja saab istuda hajutatult. Osalejate jaoks on pandeemia ajal pandud saali ukse juurde kaitsemaskid ja desovahendid.
Ligi aasta tagasi mai alguses oli ühel istungil elektroonilise osalemise võimalus, kaks volinikku kasutasid seda, ent enamik rahvaesindajaid saabus kohale, päevakorda ei kinnitatud ning istung piirdus tookordse volikoguesimehe Margus Soomi tagasiastumisavaldusega.
Ka käesoleva aasta alguses käis volikogu istungeid pidamas Kuusalu rahvamajas, kuid märtsis samas kohas toimuma pidanud istung jäi terviseameti soovitusel ära. Pärast istungi kutse kättesaamist pöördus opositsiooni kuuluv volikoguliige Andres Heinver tervise-ameti poole, palus hinnangut siseruumis toimuva istungi ohutusele. Terviseamet oli seisukohal, et kogunemine Kuusalu rahvamajas ei ole lubatud.
Volikogu esimees Värner Lootsmann kommenteeris nüüd, tema järelepärimisele tuli riigihaldusministrilt hiljem vastus, et terviseameti esialgne seisukoht rahvamajja kavandatud istungi kohta tulenes piirangute valest tõlgendamisest: „Volikogu liikme kirja järgi oli tehtud järeldus, et tegu on avaliku koosolekuga rahvamajas ja soovitati seda mitte korraldada. Ühtlasi sain selgituse, et volikogu istungi näol on tegu töökoosolekuga, kus peab olema tagatud 2+2 reegli täitmine ja volikogu liikmed kasutama desinfitseerimisvahendeid ja kandma maski.“
Märtsis ära jäänud istungi päevakorras oli ka revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine, mis tuleb läbi viia salajase hääletamisega. Volikogu esimees põhjendas siis leheloos, et ükski internetikeskkond ei anna võimalust korraldada salajasi valimisi.
Möödunud neljapäeval internetis Zoom keskkonna vahendusel korraldatud istungi päevakorras revisjonikomisjoni juhtide valimist ei olnud. Hääletamine oli elektroonilisel istungil avalik. Tavapärase käetõstmise asemel tuli volikoguliikmetel istungi juhataja palvel järjest ütelda, kas on otsuse poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamises.
Värner Lootsmann: „Päevakorra kümne punkti arutelu kestis ligi kolm ja pool tundi. Saime päris kenasti hakkama, suuri tõrkeid ei olnud. Ainult, et võtab aega, igalt volikoguliikmelt peab tema seisukohta küsima, tal tuleb mikrofon sisse lülitada ja vastata, ümberlülitamistega tekivad viivitused. Vaatame, kuidas edaspidi istungeid teeme, oluline on järgida vabariigi valitsuse kehtestatud norme ja piiranguid.“
Paar päeva enne istungit tehti elektrooniline prooviistung, volikoguliikmetele saadeti kutse koos juhendiga istungi läbiviimise kohta ja näidiseks päevakorrapunkte.
Elektroonilise istungi lõpus sõnas volikogu esimees neljapäeval, et volinikud võiksid mõelda, kes tahaks olla valitud revisjonikomisjoni esimeheks ja aseesimeheks, muidu võib juhtuda, et uued kohalikud valimised tulevad enne, kui komisjon saab juhid. Kohalike volikogude valimised toimuvad tänavu oktoobris.
Revisjonikomisjon on ainus komisjon, mis seaduse järgi peab igal volikogul olema. Kuusalu volikogu revisjonikomisjon on juhtideta eelmise aasta juunikuust, komisjoni esimehe ja aseesimehe kohta on pakutud opositsioonile, seni pole kandidaate leitud.
Värner Lootsmann: „Tallinna linn kasutab elektroonilise istungite läbiviimisel programmi Teele, mis võimaldab salajasi valimisi, kuid see maksis suure summa. Kavas on arutada mõnede omavalitsustega, kas soetada samasugune programm ühiselt, kuid ka siis tuleb tasuda kümneid tuhandeid eurosid. Samas pole rahandusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu soovitatav programm VOLIS otseselt kasutatav, sest VOLISe pakutav rahvahääletuse variant võimaldab istungi linki edasi saata ka kolmandatele isikutele. Kui kasutavad teisedki, mitte ainult volikoguliikmed, tuleb hiljem tagada muudelt IP-aadressidelt tehtud täienduste välistamine.“







