
Laupäeval, 10. aprillil näidati Anija valla kultuurikeskuse Facebooki-lehel kodulootundi „Hobusetallist katlamajaks, katlamajast turuplatsiks“. Selles kõnelesid MTÜ Kehra Raudteejaam juht, koduloo-uurija Anne Oruaas ning endine Kehra linnapea, hilisem Anija vallavanem Jüri Lillsoo rohkem kui saja aasta vanusest hobusetallist, mille müüridele ehitati 30 aastat tagasi linna katlamaja. Pooletunnise vestluse jooksul näidati taustaks vanu fotosid ning salvestatud kaadreid Anne Oruaasa ja Jüri Lillsoo jalutuskäigust Kehra kunagise mõisa hoonete juures.
Kodulootunni lõpus ütles Jüri Lillsoo, et talle on see hoone südamelähedane ning tema seda ei lammutaks.
„Pakkusin isegi välja, et jätame selle turuhooneks. Võtame metalli ümbert ära, teeme madalamaks, maakivi tuleb välja. Vesi ja kanalisatsioon on olemas, saab ka talvel turgu teha, milleks seda lammutada,“ lausus ta.
Anne Oruaas tunnistas, et ka talle väga ei meeldi mõte vana hobusetalli lammutamisest, sellega on seotud tema lapsepõlvemälestused: „Ma ei ole päris seda meelt, et maamuna peaks igavesti kandma kõiki tööstushooneid, mis on oma aja ära elanud, aga võibolla see üks mõisaelu mälestus võiks siia alles jääda. Kuigi keset Kehrat seisab tühjalt veel kaks mõisa kõrvalhoonet. Peahoone on vähemalt elumajana kasutuses, aga ait on praktiliselt kasutamata, samamoodi sepikoda. Ka need on rohkem kui sada aastat vanad. Õnneks on kasutuses lehmalaut, kus asub õmblusvabrik. Rahvamaja on endine mõisa kuivati, tundmatuseni ümberehitatud, aga vähemasti on olemas.“
Ta lisas, et ilmselt seisab endisest hobusetallist ehitatud katlamaja veel viimaseid päevi: „Ajaleheartiklist sai lugeda, et lammutada tuli juba märtsi lõpuks.“
Katlamaja omaniku, OÜ Velko AV juhataja Erik Jüriöö selgitas Sõnumitoojale, et selleks valitud ettevõte tõesti viivitas lammutamisega, kuid teisipäeval, 13. aprillil tehti sellega algust ning sel nädalal lammutatakse täielikult. Ta kinnitas, et säilitamist väärivaid vanu kivimüüre katlamaja sisemuses ei ole: „Sealt ei ole võimalik midagi alles jätta, sest seal lihtsalt ei ole midagi. Vene ajal on lõhutud, tamponeeritud, auke suvaliste telliste ja puhvaikadega täis topitud. Ka ehituseksperdid kinnitasid, et seal pole ühtegi maakiviseina, mida säilitada. Turuhoonet sellest ehitada ei saa.“
Esimene kodulootund osutus väga populaarseks. See on järelvaadatav ning esmaspäeva õhtuks oli kogunud 1200 vaatamist ja palju kiitvaid kommentaare.
„Kui meil jätkub publikut ja on huvi, kohtume mõne aja pärast uuesti,“ lubas Anne Oruaas.
Nüüd on teada, et järgmine kodulootund on kavas laupäeval, 24. aprillil.