Kuusalu vallas on enam kui pooled kinnistuomanikest prügiveolepinguta

840

Kuusalu vallas on kinnistuomanikke 3800, korraldatud jäätmeveoga on liitunud neist alla 2000.

Kuusalu valla keskkonnapea­spetsialist Mailis Virve analüüsis jäätmevaldajate registrit ja selgus, et ehkki korraldatud jäätmevedu on vallas toimunud aastaid, on rohkem kui pooltel kinnistuomanikel jäätmevedaja Radix Hoolduse OÜga leping sõlmimata.

„Seni on vallavalitsus olnud leebe. Märgukirju on saadetud, trahvideni pole jõutud. Nüüd saadame uued märgukirjad. Kui ettenähtud tähtajaks ehk ühe kuu jooksul ei ole prügiveo kohta lepingut sõlmitud, algatatakse väärteomenetlus. Karistus võib olla kuni 200 trahviühikut, üks ühik on 4 eurot,“ rääkis ta.

Mailis Virve andmetel on väga palju lepinguid sõlmimata rannakülades ja ka Valgejõe-äärses piirkonnas, kus on rohkem suvilaid.

„Kui kinnistut ei kasutata, saab majaomanik vallavalitsuselt taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost. Ka on võimalik Radix Hooldusega kokku leppida prügiveo sageduses. Kindlasti ei ole piisav põhjendus vabastuse taotlemisel kinnitus, et jäätmeid ei teki või need viiakse oma põhielukoha prügikonteinerisse. Arvestatav põhjus vabastamise andmisel on asjaolu, et kodanik annab oma jäätmed ise prügilasse üle ning tõendab seda ka tšekkidega“ selgitas ta.

Mailis Virve lisas, et juhul, kui vaidlus jõuab kohtusse, on riigikohtu senised lahendid näidanud, et peale jäävad avalikud huvid – riigikohus on leidnud, et jäätmeveo kohustust tuleb täita.

Radix Hoolduse sekretär Annika Roosmann ütles, et suvilaomanike minimaalne võimalus on sõlmida leping prügi äraviimiseks kahel korral suve jooksul.
Suvitajatega saab ka nii kokku leppida, et talveks prügiveoleping peatatakse, vedu toimub maist septembrini. Alaliste elanike puhul on minimaalseim jäätmeveosagedus üks kord kolme kuu jooksul.

Radix Hoolduse OÜ pakub ka võimalust, et juhul kui kolm tööpäeva enne korralist prügivedu teatatakse kontorisse, et prügi pole, saab sõidu ära jätta, tühisõidu arvet ei esitata.

„Kuusalu vallas on külades palju selliseid maju, mis asuvad eraldi kusagil metsas, õiget teed sinna pole. Niisugusel juhul saaks leppida kokku lähima naabriga ja kasutada ühist konteinerit. Mitmel pool on naabrid sõlminud lepingu koos ja tasuvad prügiveo eest ühiselt,“ sõnas ta.