Neljapäeval, 1. märtsil kogunes Kolgaküla rahvamajja 35 MTÜ-esindajat Kuusalu vallast.
Möödunud neljapäeval jätkus Kolgaküla rahvamajas MTÜ Kolgaküla Selts algatatud ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toetatud projekti üritustesari – toimus valla vabaühenduste foorum.
KÜSK rahastab projekti „Kuusalu valla vabaühenduste koostöökogu loomine ja kaasamine valla vabaaja juhtimisse“ 9917,39 euroga, kogumaksumus on 11 059,49 eurot. Omaosaluseks küsitakse Kuusalu valla eelarvest 640 eurot.
Üritustesarja esimene kokkusaamine oli mullu novembris, kodanikupäeval, samuti Kolgaküla rahvamajas. Tookord tuli kohale 25 inimest, kes on seotud vallas tegutsevate MTÜdega, seekord kümme rohkem.
Projekti autor ja foorumi peakorraldaja, Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno ütles, et kokkusaamiste peamine eesmärk on teha MTÜde esindajaid omavahel tuttavamaks, sest Kuusalu vald on suur, paljud ei olegi teises valla otsas toimuvatel üritustel käinud ega tunne sealsete MTÜde eestvedajaid.
Kuna foorumil olid ligi pooled osalenutest uued, toodi aruteludes välja ka samu mõtteid ja ideid, mis eelmisel korral, ent sedagi hindas peakorraldaja positiivseks – oluline on tema sõnul saada koostööd tegema ja ühiselt edasise üle mõtlema kogu vallast võimalikult paljude vabaühenduste inimesi.
Kevadel on kavas kolm õppereisi Kuusalu valla eri piirkondadesse, et tutvuda MTÜde tegevusega. Plaan on välja anda infovoldik valla vabaühendustest ning sõita tutvumisreisile Viljandimaale, et näha, kuidas sealsed vabaühendused teevad koostööd omavalitsustega.
Projekt lõpeb septembris.
Kuusalu on vabaühenduste vald
„Võime olla uhked, et meil on palju hakkajaid inimesi ja tegusaid koostöövalmis vabaühendusi. Kuusalu on vabaühenduste vald,” rõõmustas Kaisa Linno, kui tutvustas foorumi alguses kokkuvõtet Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest.
Selgus, et tegutsevaid MTÜsid on Kuusalu vallas kokku 107 ja sihtasutusi 2.
Tegevusvaldkondade järgi on vallas 25 küla- ja kogukonnaseltsi, 12 kultuuri- ja haridusseltsi, 15 spordi- ja aktiivse vaba aja korraldamise seltsi, 15 sotsiaalabi ja turvalisusega tegelevat seltsi, 3 kogudust, 9 kalandus- ja jahindusseltsi, 4 keskkonnakaitsega tegelevat seltsi, 6 katusorganisatsiooni ning 18 ettevõtlusele suunatud MTÜd.
Kaardistamise käigus uuriti ka, millised on MTÜde rõõmud ja mured ning kas ollakse koostööst huvitatud. Kaardistamisega tegelesid 7 inimest projekti algatusgrupist: lisaks Kaisa Linnole veel Melika Kindel MTÜst Veljo Tormise Kultuuriselts, Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi MTÜst Kiiu Arendus ja Priit Parro MTÜst Noortevägi, Kadri Seeder MTÜst Lahemaa Kaugtöökeskused, Anu Kirsman MTÜst Kuusalu Matkaselts ja Priit Adler MTÜst Ökokratt. Algatusgruppi kuuluvad veel Artur Talvik MTÜst Juminda Poolsaare Korrakaitse ning Asko Aug MTÜst Pärispea Seltsimaja.
Kaisa Linno rääkis, et Kuusalu valda on registreeritud üle 140 MTÜ, suheldi otse 80 MTÜ esindajaga. Valiti sellised MTÜd, kelle tegevus on suunatud avalikule huvile, välja jäeti korteri-, garaaži-, aiandus- ja veeühistud.
Ta toonitas, et tulemus ei ole lõplik, kuna on MTÜsid, mis pole registreeritud Kuusalu vallas, vaid mujal omavalitsustes.
„Rõõmu teeb see, et MTÜde esindajad leidsid, mille üle rõõmu tunda,“ lausus Kaisa Linno.
„Paljud olid rahul edukalt kirjutatud projektide üle, need on saanud rahastust. Kiideti aktiivseid ja teotahtelisi inimesi, rõõmustati traditsioonide elushoidmise ja ajaloolise järjepidevuse üle. Osad seltsid juba teevad koostööd, vähem olid koostööst huvitatud spordiseltsid.“
Muredena toodi välja liikmete vananemist ja noorte vähesust ning bürokraatiat ja projektide kirjutamise või üleüldse projektipõhise tegutsemise raskust.
„Vallavalitsuselt taheti rohkem moraalset tuge, et vabatahtlike tegevust väärtustataks. Palju öeldi, et info peaks liikuma paremini ja soovitakse ürituste koordineerimist. Mõnel pool kurdeti, et pole kooskäimiskohta. Toodi välja ka valla ühtse visiooni puudumine,“ loetles Kaisa Linno.
Eestvedajate toetamine ja teised mõtted
Arutelusid juhtis ka seekord Ivika Nõgel Otepää vallast MTÜst Partnerlus. Ta jagas laudkondadele eelmisel korral üleskerkinud teemad: „Eestvedajate toetamine“, „Ühine identiteet“, „Otsuste mõjutamine“, „Informatsioon ja teadlikkus“, „Ühes õppimine“. Laudkonnad pidid enda teemal aru pidama, märksõnad kirja panema ja siis vahetama istekohti, et rääkida kõigil teemadel. Lõpuks arutati ühiselt.
Kaisa Linno: „Minu arvates on infovahetuse probleemi põhjus väheses suhtlemises, mitte selles, kui palju keegi infot saadab või midagi kusagile üles paneb. Tegijatel tuleks regulaarselt kokku saada ja omavahel asju koordineerida.“
Foorumil esines EV presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus Uue Maailma Seltsist Tallinnast – eelmisel kokkusaamisel vaadati Uue Maailma Seltsi tegevuse hoogsast algusest, innukuse vaibumisest ja tagasilöökidest filmi „Uus Maailm“. Madle Lippus rääkis, kuidas selts tegutseb edasi, kokkusaamiskohaks on leitud teine koht.
