Kuusalu valla ÜVK projekt on lõppenud

2393
Kuusalu Soojuse juht KALLE KÜNGAS näitab uhkusega Kuusalu pumbajaama, mis on saanud kaasaegse sisustuse.

Projekti lõpparuanne allkirjastati 15. oktoobril.

OÜ Kuusalu Soojus juht Kalle Küngas kinnitab, et kolm aastat Kuusalu vallas kestnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) projekt on saanud läbi – Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevikes on rajatud uued joogivee- ning kanalisatsioonisüsteemid. Viimane, 1,5meetrine torujupp läks maasse kaks nädalat tagasi.
Lõpparuanded on esitatud. ÜVK projekti lõppmaksumuseks kujunes ilma käibemaksuta 4 906 918,34 eurot. Sellise summa eest võttis Kuusalu Soojus uued objektid raamatupidamises arvele.
Kalle Küngas märgib, et Kuusalu alevikus on vaja veel mõned teejupid teist korda pinnata. See pidi tehtama oktoobris, kuid ilmad läksid kehvaks, ehitajaga lepiti kokku, et jäetakse 2015. aasta kevadeks, kui ilmad on head: „Nii saame tagada, et töö tuleb kvaliteetne.“
Esialgu planeeritust kujunes projekt 195 000 euro võrra kallimaks, sest tööde käigus tekkis häid mõtteid, mida oli võimalik viimasel hetkel veel ära teha, räägib Kuusalu Soojuse juht. Näiteks otsustati rajada Kuusalu alevikku joogiveele ringtoite süsteem. KIK kiitis lisatööd heaks ja andis juurde ligi 195 000 eurot, Kuusalu Soojuse omaosalus suurenes 2000 euro võrra. Kuusalu vald toetas Kuusalu Soojust omafinantseeringu osas 400 000 euroga, vald võttis selleks KIKist sihtotstarbelist laenu, mis anti Kuusalu Soojusele osakapitali laiendusena.
Kuna Kuusalu joogivee torustik on nüüd nagu ruudustik, on võimalik hooldustöid teha edaspidi nii, et elanikke häirib väga vähe. Kui mingi lõik on vaja remondi või uute ühenduste tegemise pärast sulgeda, jäävad mõneks ajaks veeta lähimad majapidamised, aleviku üldine veevarustus on tagatud. Seni tuli remontide ajaks panna kogu Kuusalus joogivesi kinni.
Teine suurem muutus, võrreldes esialgu kavandatuga, on see, et lubati abiraha kasutada ka kinnistute sisestel töödel. Tänu sellele on Kuusalu alevikus eramajade piirkonnas ehitatud magistraaltorustik läbi kahe elamukrundi. Kui poleks lubatud, oleksid mitu maja jäänudki kanalisatsioonita, joogivett saadi naabritelt.
Kalle Küngas: „Kokku on Kuusalu valla kolme alevikku ehitatud 35 kilomeetrit uusi torustikke ehk peaaegu vahemaa Kuusalust Tallinna. Minu arvamus on, et see rahapaigutus läks igati õigesse kohta. Paranes joogivee varustuskindlus, käesoleval aastal pole uu­te torudega piirkondades veekatkestusi olnud. Alevikes on nüüd võimalus saada kvaliteetset joogivett ning tekkinud on kanalisatsioonivõimalus.“
Liitujaid võiks Kuusalus olla rohkem
Kuusalu aleviku eramajade piirkond oli enne umbes 2/3 osas ühisveevärgita ja täielikult kanalisatsioonita. Uue süsteemiga võiks potentsiaalselt liituda ligi 200 kinnistut. Kuna tasuta liitumise lõpptähtajaks oli määratud 31. mai 2014, on Kalle Küngase sõnul päris palju neid, kes on liitumislepingu sõlminud, kuid tegelikult teenust ei tarbi. Kinnistusisene torustik on rajamata, Kuusalu Soojusele makstakse 2,3 eurot kuus abonenttasu.
Kalle Küngas: „Loomulikult oleme huvitatud, et saaksime osaühingule ka kanalisatsiooniteenuse tarbijad.“
Kuusalus on kaks majapidamist, kus on liitumise leping sõlmitud joogivee tarbimiseks, aga ei ole sõlminud lepingut kanalisatsiooniga liitumiseks. Kanalisatsiooniga on liitunud, aga kasutavad oma kaevu vett 21 kinnistut. Lepingud on sõlmitud, aga veetorustik ehitamata 54 kinnistul, kanalisatsioonitorustik on välja ehitamata 65 kinnistul.
„Üldjuhul on samal kinnistul tegemata nii vee- kui ka kanalisatsiooniühendused. Arvude väikesest erinevusest nähtub, et on mõned erandid. Järgmisel aastal on suur töö nende kinnistute omanikega, kes on lepingud korrektselt sõlminud, aga ei ole erinevatel põhjustel kinnistul torutöid jõudnud teha ja meie võimaldatud teenust tegelikult ei kasuta. Püüame kinnistusisestel töödel olla abiks.“
Tema sõnul on kokku lepitud valla keskkonnaspetsialistiga, et hakatakse suuremat tähelepanu pöörama nendele majapidamistele, kus kanalisatsiooniga on jäetud liitumata, et kui sageli kasutatakse purgimise teenust. Kui reoveemahuti tühjendamine toimub korrektselt, probleemi pole, aga kui ei, uuritakse, kuhu reovesi juhitakse.
Liitumistasu kohta lausub Kuusalu Soojuse juht, et ettevõtte nõukogu ei ole liitumistasu kehtesta­mist arutanud ega vallavalitsusele ettepanekut esitanud, saab jätkuvalt liituda tasuta ning seda võimalust võiksid tähtaja mööda lasknud kinnistuomanikud kasutada.
Joogivee kvaliteedist
Alates 1. oktoobrist osutab Kuusalu Soojus veeteenust ka Valkla külas ja 1. juunist Kiiu Tehnopargi piirkonnas. Ettevõte osutab joogivee teenust veel Leesi, Pärispea, Vihasoo, Viinistu, Uuri ja Kuusalu külas. Keskkonnaamet on teinud ettekirjutuse Pärispea, Viinistu, Uuri ja Kuusalu külade vee kvaliteedi kohta.
Kalle Küngas: „Meil on enda prioriteetide alusel järjekord, mis lähtub elanike praegusest olukorrast. Esimesel kohal on Viinistu vee kvaliteedinõuetele vastavaks saamine, teisel kohal Uuri küla. Pärispea ja Kuusalu külade vee nõuetele mittevastavus on elanikele vaevumärgatav. Kõik need tegevused on tänini tegemata meie õhukese rahakoti, mitte teadmatuse või soovimatuse tõttu.“
Ta ütleb, et Viinistule on pandud sel aastal suurema tootlikkusega pump, remonditud juhtimisautomaatikat, vahetatud veefiltrite täitematerjali. Vaja on suurendada puhta vee reservuaari mahtu, täiendada veetöötlusseadmeid, lisada pumpadele reservpumbad ja selleks laiendada pumplahoonet. Oluline on ühendada kõik joogiveepumplad juba toimiva kaugvalvesüsteemiga.
ÜVK projekt Kuusalu vallas
Algas juulis 2011, lõppes oktoobris 2014. Kolgas ja Kiius oli peatöövõtja Viimsi Keevitus AS, Kuusalus Arco Ehitus OÜ, pumplate ehitusel AS Schöttli Keskkonnatehnika ja AS Viimsi Keevitus.
Valmis 18 154 meetrit veetorustikku, 18 943 meetrit kanalisatsiooni- ja 321 meetrit drenaažitorustikku, 42 tuletõrjehüdranti, paigaldati või rekonstrueeriti 17 reoveepumplat, rekonstrueeriti 5 puurkaevpumplat, rajati või rekonstrueeriti 3 veemahutit.

Eelmine artikkelHC Kehra/Primend kaotas Tallasele
Järgmine artikkelVallavalitsus soovib Kehrasse ringristmikku