Vallavalitsus soovib Kehrasse ringristmikku

1010

Maanteeameti spetsialist käis kohapeal olukorraga tutvumas.

Anija vallavalitsus saatis hiljaaegu maanteeametile kirja, milles anti teada liiklusohtlikest piirkondadest Kehras Keskuse tänaval ja Kose maanteel.
„Kirjutasime, et osa töid oleme valmis tegema omalt poolt, kuid see, mis on otseselt seotud riigimaanteedega, näiteks ülekäikude märgistamised ja künniste loomised, on ikkagi maanteeameti pädevuses,“ ütles abivallavanem Urmo Sitsi.
Paar nädalat tagasi käis maanteeameti liiklusohutuse spetsialist Kehras ja koos vaadati kõik vallavalitsuse kirjas toodud kohad üle ning arutati, milliseid oleksid neis võimalikud lahendused: „Tema arvamusele tuginedes võib öelda, et olime suures osas mõelnud õiges suunas.“
Vallavalitsuse kõige suurem ja kallim soov maanteeametile on, et Kehra Keskuse ja Välja tänava ning Kose maantee ristumiskohta ehitataks ringristmik. Kuigi manteeameti esindaja oli selle vajalikkusega nõus, ei maksa Urmo Sitsi sõnul loota, et see on nüüd kohe maanteeameti prioriteet ja Kehra ringristmikku hakatakse lähitulevikus ehitama. Küll aga on tema hinnangul võimalik lähiajal teha ära lihtsamad ja odavamad tööd, näiteks märkida maha peagi valmiva Kooli ja Välja tänava kergliiklustee ülekäigurada ja paigaldada liiklusmärke.
Et vallapoolseid investeeringuid teedesse paremini planeerida, tellis vallavalitsus paar nädalat tagasi liiklustiheduse mõõdistamised Kehras ja külades kokku kümnel teelõigul, mille rekonstrueerimine on päevakorral.
„Mõõtmine kestis nädal aega ja usun, et saime üsna adekvaatse pildi,“ märkis abivallavanem.
Tulemused olid mõnevõrra ootamatud:  „Mõnes  kohas  oli  tee kasutuskoormus   oluliselt   suurem, kui eeldasime ja mõnes kohas hoopis väiksems, kui arvasime.“
Näiteks oli tema hinnangul üllatav, et Kehra auklikku Põhja  tänavat, mille üle on juba aastaid nurisetud, läbib ööpäevas koguni 300 autot.
„Mõnes kohas tuleb veel mõõtmisi tellida. Saadud andmeid kasutame teede investeeringute kavandamisel, nüüd on võimalus tugineda reaalsetele numbritele. Kui ööpäevas liigub teel vähem kui 50 autot,   siis   on   selge,   et   tegu   ei  ole  ilmselt  esimese  prioriteetsusega teelõiguga,“ lausus Urmo Sitsi.
Vallavalitsuses on koostamisel ka Anija valla teehoiukava, millega soovitakse määrata järgmise kolme aasta investeeringud, kuigi neid võib abivallavanema sõnul suuresti  mõjutada,  millised  Euroopa Liidu meetmed lähiajal avanevad ning mille jaoks on Anija vallal võimalik sealt toetust saada: „Eesmärk on saada võimalikult palju välisrahastust. Teede valdkonnas on meil kaks suurt prioriteeti: Kehra-Kaunissaare kergliiklustee ning Kehra raudteejaama juurdepääsuteede arendamine, sealhulgas kogu Põhja tänava, Kose maantee kõnnitee ja Kose maantee vallale kuuluva osa rekonstrueerimine.“
Suuremahuliste investeeringuprojektide kõrval on abivallavanema kinnitusel plaan jätkata Kehras Põrgupõhja ja Ülejõe linnaosas viimaste tänavate musta katte alla viimist ning küladevaheliste põhiteede kapitaalremonti.