Kuusalu vallavalitsus avalikustas esmaspäevast, 10. jaanuarist Kuusalu valla jäätmekava aastateks 2022-2026 projekti. Avalikustamine kestab kuni jaanuari lõpuni. Sel ajavahemikul oodatakse vallaelanikelt projekti kohta kirjalikke ettepanekuid ja arvamusi. Uue jäätmekava koostas vallavalitsuse tellimusel MTÜ Jäätmehalduskeskus eesotsas selle juhataja Tõnu Tuppitsaga.
Jäätmekava kirjeldab korraldatud jäätmeveo ning jäätmete liigiti kogumise arendamist Kuusalu vallas. Praegu osutab vallas korraldatud jäätmeveo teenust AS Eesti Keskkonnateenused, leping on sõlmitud 2022. aasta lõpuni.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss selgitas, uut jäätmekava on tarvis selleks, et fikseerida edasised põhimõtted korraldatud jäätmeveo ja jäätmete liigiti kogumise osas ning neile tuginedes viia läbi riigihange uue jäätmevedaja leidmiseks.
„Ootame jäätmekava projektile tagasisidet ja mõtteid, mille põhjal saame teha muudatusi. Palume kirjutada samuti siis, kui projektiga ollakse rahul. Lähiajal arutab jäätmekava projekti ka vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon,“ ütles keskkonnaspetsialist.
Tulenevalt seadusest peavad kinnistuomanikud hakkama lisaks olmejäätmetele koguma ja ära andma biojäätmeid. Jäätmekava suurim uuendus on plaan ehitada külades välja kogumismahutite platsid, kuhu paigutada lisaks pakendi-, paberi- ja klaasijäätmete konteineritele vajadusel biojäätmete konteinerid ning segaolmejäätmete ühiskonteinerid. Margus Kirsi sõnul on tegu korraldatud äraveo alternatiivse võimalusega, alles jääks ka korraldatud jäätmeveo senine süsteem, et kinnistutel on oma olmeprügi konteiner, mida jäätmevedaja tühjendab regulaarselt.
Jäätmekava projektis on korraldatud jäätmeveo alternatiivse variandi kohta kirjas, et hajaasutuses on probleem talviste teeoludega: „Lahenduseks saab järgmisel korraldatud jäätmeveoperioodil pakkuda elanikele ettemakstud jäätmekoti teenust (näiteks pakendite, paberijäätmete, segaolmejäätmete jaoks), mis võimaldab ka lõpetada hooajalise vabastuse. Ettemakstud jäätmekotti on võimalik üle anda liigiti kogutavate jäätmete kogumiskoha juures, naaberkinnistul või jäätmejaamas. Keskmiselt tuleb arvestada 10 jäätmekotiga eramu kohta aastas.“
Konteineritega kogumiskohti on vallas kavandatud kokku 63, nende täpsed asukohad võivad veel muutuda.
Jäätmekava projektis on märgitud, et praegu on korraldatud jäätmeveoga liitunud Kuusalu vallas ligi 2000 kinnistut, millest 90 kasutavad teenust ainult suvehooajal. Sõnumitooja küsimusele, kas hõlmatud on kõik jäätmetekitajad, vastas Margus Kirss, et seadus kohustab korraldatud jäätmeveoga liituma ja sõlmima vedajaga lepingu, kuid viimasel ajal ei ole tehtud põhjalikumat kontrolli, kas kõik on liitunud. Plaanis on kontrollida enne, kui tehakse hange uue jäätmevedaja leidmiseks.
Segaolmejäätmete ühiskonteinerite ja nende tühjendamise eest hakkaks tasuma jäätmeveo hanke võitja. Samas tõdes keskkonnaspetsialist, et ei ole tehtud arvutusi, kui palju see võiks vallale maksma minna ning kas jäätmekottide tasu kataks kulud.
Biolagunevate jäätmete konteinerid paigutataks alevikesse ja küladesse, kuhu neid vajatakse. Praegu koguvad ja annavad biojäätmeid äraveoks Kuusalu vallas 67 kinnistu valdajad, mis on üle 5 protsendi kinnistutest vallas.
Biojäätmete kogumise kohustus laieneb kõigile 2023. aastast. Margus Kirss märkis, kui kinnistu omanik annab teada, et komposteerib biojäätmed ja saab seda tõestada, siis ei pea biojäätmete konteinerit soetama. Hajakülades ei pruugi kogumiskohtadesse biojäätmete konteinereid panna, kui külas kõik komposteerivad.
Küsimusele, kui paljudes omavalitsustes on Eestis lisaks olmeprügi tavapärasele korraldatud äraveole ka alternatiivne kogumine ja vedu, mille eest tasub vedajale omavalitsus, vastas ta, et sarnast süsteemi on kaalutud, aga ellu ei ole kusagil veel viidud.
Keskkonnaspetsialist lisas, et küsis novembris külavanematelt arvamusi kogumisplatside asukohtade ja segaolmejäätmete alternatiivse korraldatud äraveo kohta, olmejäätmete ühiskonteinerist on huvitatud Leesi küla, osaliselt Sõitme küla ning Salmistu. Paljud külavanemad vastasid, et ei pea segaolmejäätmete ühiskogumist vajalikuks ning jätkuma peaks korraldatud jäätmeveo senine süsteem.
Jäätmete kogumiskohtade väljaehitamise kulude kohta lausus Margus Kirss, et pakendite kogumise, äraveo ja käitlemise peavad tagama taaskasutusorganisatsioonid, Eestis on neid kolm. Kogumisplatside väljaehitamisel loodetakse teha nendega koostööd, ka on kavas taotleda toetusi keskkonnafondidest.
Jäätmekava projekti leiab Kuusalu valla veebilehelt ning paberile prinditult on võimalik lugeda Kuusalu vallamajas tööaegadel. Valla veebilehele on jäätmekava avalikustamise kuulutuse juurde lisatud link, kus avaneb avalike konteinerite esialgsete asukohtade nimekiri ja edasi klikkides näeb ka nende asukohti kaardirakendusel.
Keskkonnaspetsialist rõhutas, et novembris külavanematelt kogutud ettepanekud võetakse menetlusse koos avalikustamise käigus saadud tagasisidega ning juba tehtud ettepanekuid ei ole vaja uuesti esitada.