Avalikule väljapanekule jõuavad planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm mais-juunis.
Ehkki Kuusalu ja Loksa valla liitumisest täitub tänavu sügisel 10 aastat, pole kahest vallast moodustatud Kuusalu vallal kogu territooriumi hõlmavat üldplaneeringut. Siiani kehtivad kaks eraldi üldplaneeringut, millest endise Kuusalu valla üldplaneering kehtestati 2001. aasta detsembris ja endise Loksa valla üldplaneering jaanuaris 2000. Peale selle, et need on mitmetes aspektides erinevad, on nad ka ajale jalgu jäänud ning tuleb viia kooskõlla kehtivate seaduste ja õigusaktidega.
Uue üldplaneeringu koostamise algatas Kuusalu vallavolikogu 2009. aastal, ent koostaja leidmiseks korraldati hange möödunud aasta lõpus. Võitis Ramboll Eesti AS, leping sõlmiti veebruari alguses.
Kuusalu valla üldplaneeringu koostamise koordinaatoriks on määratud Ramboll Eesti ASi konsultant-planeerija Eleri Kautlenbach.
Vallavalitsusest tegelevad üldplaneeringuga arenguvaldkonna abivallavanem Tõnu Ammussaar, vallaarhitekt Tiina Skolimowski, ehitusspetsialist Ljubov Beglova, keskkonnaspetsialist Mailis Virve ning kõikide teiste valdkondade juhtivad ametnikud. Üldplaneeringu koostamise algstaadiumis on oluline roll Kuusalu volikogu arengukomisjonil, mida juhib Mart Reimann.
Kolmapäeval, 1. aprillil toimub volikogu arengukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine koosolek, kus Ramboll Eesti ASi esindaja tutvustab, kui kaugele on jõutud kahekuuse koostööga.
Vallaarhitekt Tiina Skolimowski: „Möödunud suve jooksul panime pikkade arutelude tulemusena kokku üldised seisukohad ehk eesmärgid, mida tahame üldplaneeringuga käsitleda ja kuhu jõuda. Nüüd oleme koostöös Ramboll Eesti ASiga neid täpsustanud ning küsime ametkondadelt ja ministeeriumidelt esialgset arvamust üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõule. Hinnangu annavad ka vallavalitsus ja volikogu ning mais-juunis avalikustame täpsustatud variandi, järgneb avalik arutelu. Lähtealused on olulised, neist tulenevalt hakkame üldplaneeringut kokku panema.“
Lähtealuste loetelu on pikk. Näiteks on eesmärgina kirjas kavandada vallas võimalikult ühtsed põhimõtted kompaktsete hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks ning hoonestustingimuste seadmiseks. Suurendada juurdepääsu ja avatust merele ning siseveekogudele, lautrikohtade ja väikesadamate rajamist. Kavas on töötada välja ühtsed nõuded vallateede võrgu väljaarendamiseks, reserveerida maa-alad vabaaja aktiivseks veetmiseks ja sportimiseks, täpsustada tööstuspiirkondi, määratleda rohealad ja väärtuslikud loodusmaastikud.
Planeerimis- ja ehitustegevuse kohta on lähteülesande projektis kirjas: soodustada energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist ning taristu ärakasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel.
Tiina Skolimowski: „Kui tahame, et meie vallas oleks elujõuline elanikkond, pole tähtis mitte uusarendustega kavandatavate kruntide arv, vaid nende kvaliteet – et infrastruktuur oleks paigas, luuakse igati tänapäevane ja elanikke rahuldav elukeskkond, vajalikud sotsiaalobjektid oleksid olemas või lähedal. Pigem kavandada uusi elamukrunte küladesse ja alevikesse, loobudes niiöelda põllupealsetest arendustest, kuhu infrastruktuuri väljaehitamine on seotud suurte kulutustega.“
Vallaarhitekt lisas, kui lähtealustes on kokku lepitud ja KSH programm paigas, moodustatakse üldplaneeringu koostamiseks valdkondlikud töögrupid: ettevõtlus, sotsiaalvaldkond, ehitus- ja maakasutus, keskkond ja taristu. Töögruppide arutelude tulemusena pannakse kokku üldplaneeringu eskiis, mille avalik väljapanek on kavandatud 2016. aasta algusesse. Järgnevad arutelud, kus vallarahvas ja huvigrupid saavad sõna sekka öelda. Selle järel algavad ametkondlikud kooskõlastamised.
Üldplaneeringu lõplik variant peaks avalikule väljapanekule jõudma aprillis-juunis 2017 ning kehtestada tahetakse vallavolikogu otsusega 2017. aasta lõpus.
