Kuusalu valla tänupeol said 5 laureaati preemiaks 320 eurot

1929
Kuusalu valla tublimad 2016: LEMBIT TALPSEPP, TÕNU TAMM, MARGUS KEERMA, STEN VAHTRAS, URMAS KOTKAS, MAIE ORAV, MATI TOROP, TRIINU PITK, MARI SARV, ULVI RAND, KADRI IDAVAIN, TÕNU IDAVAIN, LINDA METSAORG, ARGO SAUL.

Vallavalitsuselt said rahalise preemia MARI SARV, MARGUS KEERMA, JAKOB MATTIAS OJA, URMAS KOTKAS ja REIN KIPPAR.

Kuusalu vallavolikogu ja -valitsus tunnustasid eelmise aasta tublimaid kultuuri-, spordi- ja vabaühenduste valdkonnas 12. korda. Pidu toimus laupäeval, 7. detsembril Kolgaküla rahvamajas, pärast preemiate jagamist andis tänukontserdi Kuusalu valla Kasispea küla juurtega laulja Kadri Voorand. Õhtut juhtis vallavalitsuse liige, Kuusalurahva Teatri näitleja Kaupo Parve.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles tervituskõnes, et kuigi aastad pole vennad, on mõni asi aastast aastasse korduv: „Heidame pilgu möödunud aastale. Meie hulgas on inimesi, kes hoiavad tugevalt atra ning nende küntav vagu pole näha ainult oma ukse ette, vaid ka kaugemale.”
Ta lisas, et parimate valimine on keeruline: „Kõigepealt ootame kõikidelt ettepanekuid, ka vallavalitsus lisab kandidaate. Valida on raske – aasta õpetaja tiitlile oli 18 kandidaati, kuid valida sai vaid ühe.”
Tunnustust jagus 16 kategoorias 23 isikule. Esimest korda andis vallavalitsus märkamise tänukirjad, eduka sporditulemuse preemia, üle pika aja aasta treeneri tiitli. Auhinnasaajad said kingiks Vanaküla külavanema Triin Põllmaa tehtud keraamilise karika.

Aasta õpetaja 2016 – MARI SARV
Valla hariduspreemia ja aasta õpetaja tiitli sai Kuusalu valla väikseima kooli, Vihasoo lasteaia-algkooli klassiõpetaja Mari Sarv. Auhinna andis üle volikogu liige, Vihasoo kooli juht Marika Astor, kes iseloomustas, et Mari Sarv on tagasihoidlik, rahulik, seab endale kõrged eesmärgid ja on pühendunud: „Loodushuvi on pannud teda kirjutama projekte ning õpetama lastele loodust igal pool, ta on korraldanud palju õppekäike.”
Mari Sarv oli 10 aastat õpetaja Ruhnu koolis, Vihasoosse sattus Õpetajate Lehe kuulutuse kaudu üle 10 aasta tagasi.

Aasta treener – MARGUS KEERMA
Aasta 2016 treeneri tiitli sai Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ja treener Margus Keerma. Auhinna kuulutas välja volikogu liige Ilvard Eeriksoo, kes lausus, et Margus Keerma paistab silma tublide saavutustega: „Tema eesmärk pole niivõrd koolitada oma õpilastest maailmameistreid, kui propageerida sportlikke ja tervislikke eluviise. Margus Keermal oli suur osa selles, et minust saaks inimene.”
Üle 25 aasta Kuusalu koolis töötanud Margus Keerma ütles, et on pigem aastate, mitte aasta treener: „Kõige tublimad õpilased on mul varasematest aastatest. Mul on hea meel, et kümmekond õpilast on läinud minuga sama teed ning hakanud treeneriks.”

Aasta edukas sporditulemus – JAKOB MATTIAS OJA
Kuusalu keskkooli õpilane, 14aastane kardisõitja Jakob Mattias Oja Pedaspea külast sai aasta eduka sporditulemuse preemia. Volikogu aseesimees Urmo Ristisaar kiitis auhinda kätte andes, et Kuu­salu vallas on olnud võimalus möödunud hooajal eriliselt uhkust tunda motospordis: „Michael Schumacher on öelnud, et vormelisõitja karjäärile pani aluse just kardisõit.”
Jakob Mattias Oja võistles möödunud aastal kardi-X30 maailmameistrivõistlustel Le Mansis, olnud poodiumil eestisisestel võistlustel, edukas ka rahvusvaheliselt.

Aasta spordipreemia – URMAS KOTKAS
Tennisetreener Urmas Kot­kas Kuusalust oli 1986. aastal Kuusalu Rihumäele tenniseväljakute ehitamise ning 2004. aastal renoveerimise eestvedaja. Volikogu esimees Enn Kirsman ütles preemiat üle andes, et Urmas Kotkas on korraldanud las­te tennisetreeninguid: „Tema käe all on tennisemängu selgeks saanud vähemalt viissada last. Ta on jaganud tennise algõpetust ka täiskasvanutele. Tänu talle on 1986. aastast katkematult peetud Kuusalu valla meistrivõistlusi tennises ning minu teada on see vallas ainuke meistrivõistluste sari, kus on valla meister välja selgitatud igal aastal.”

Aasta kultuuripreemia – REIN KIPPAR
Rein Kippar asutas Kuusalu segarahvatantsurühma Kabujalake 1983. aastal, kümme aastat hiljem sai see nime Kabujalake. Vallavanem Urmas Kirtsi rõhutas, et Rein Kippar on aktiivne tantsija tänapäevani: „Kabujalake pole puudunud üheltki suurelt tantsupeolt, ta on Harjumaa rahvatantsujuhtide ja rahvamuusikajuhtide ühenduse auväärne esimees, rahvatantsu propageerija.”

Aasta kultuuritegu – MAIE ORAVA tantsupidu
Volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Asko Aug: „Kui tavaliselt jäävad juubelid perede ja lähemate sõprade ringi, siis Maie Orava juubelipidu oli eriline. Kui peole tulevad laste-, naiste-, meeste- ja segarahvatantsu­rühmad üle Eesti, siis tavaline juubelipidu see kindlasti pole. Nagu juubilar ise ütleb, on iga tema pidu omanäoline ja vigureid täis.”
Uuri küla juurtega rahvatantsude looja, meeste tantsupidude ristiema, Tarvanpää teeneka juhi Maie Orava 75. sünnipäevale pühendatud tant­su­pidu toimus mullu juunis Kuusalu staadionil. Teo eest tänas vallavalitsus korraldusmeeskonnast Kadri Idavainu Veljo Tormise kultuuriseltsist ning Maie Oravat.
Maie Orav lausus, et on väga tänulik Kuusalu valla rahvale ja kõikidele vabatahtlikele: „Oli tore sünnipäevapidu, teisi selliseid ilmselt enam ei tule.”

Aasta juhendajad – TIIU AASA ja TÕNU TAMM
Juhendaja tiitli said kaks isikut. Rahvatantsujuht Tiiu Aasa oli möödunud aastal Jõgeval Eesti naiste tantsupeol vanaemade liigi üldjuht. Ta on olnud 50 aastat tantsude looja, rühmade juhendaja.
Tiiu Aasta sõnas, et tantsu loomiseks võib olla palju mõtteid ja ideid, aga need ei maksa midagi, kui pole inimesi: „Olen väga tänulik oma rühmaliikmetele ning loodan, et üle kuuekümneaastaseid tant­su­huvilisi leidub veel, kutsun neid kõiki tantsima.”
Aasta juhendaja, lavastaja Tõnu Tamme kohta kõneles vallavanem, et teda on nähtud Kuusalu vallas aastakümneid, peamiselt suviti: „Viimasel ajal on ta toonud oma tegevuse Tallinnast siia. 2011. aastal asus ta juhendama Kuusalurahva Teatri harrastustruppi ning pani selle õitsema, möödunud aastal saadi maha kolme täispika lavastusega.”
Tõnu Tamm ütles, et tiitel oli väga tore üllatus: „Kui teid siin saalis vaatan, siis püstitasin järgmise eesmärgi – tahan, et iga etendust vaataks vähemalt sama palju rahvast, nagu praegu siin saalis.” Kolgaküla saalis oli tänupeol … inimest.

Aasta kultuuritoetaja – SR Veod
SR Veod tegeleb Kiius kaubavedude ja suuremõõtmeliste masinate remondiga. Töö­ruumid on Kiiu endises töökojas. Kuusalu volikogu liige Mart Reimann lausus auhinda üle andes, et kuigi ettevõte pole üldse kultuuriga seotud, on neil suur soov ja entusiasm aidata. Firma on toetanud paljusid organisatsioone, lauritsapäeva üritusi, Kiiu jaanipidu.
OÜ SR Veod esindaja Siim Kompost ütles, et toetama ajendab see, kui tehakse midagi suurt ja olulist.

Aasta naissportlane – BRENDA TILK
Invaujuja Brenda Tilk Kiiust osales möödunud aastal Rio de Janeiros paraolümpiamängudel. 100 meetri selili ujumises sai ta 13. koha, 50 meetri vabaujumises oli kümnes ning 100 meetri vabaujumises 11. kohal.
Kuusalu volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Asko Aug ütles, et Brenda Tilk täitis iga sportlase unistuse – pääseda suurimale spordi­üritusele, olümpiamängudele, ning tegi selle nimel kõvasti ja sihikindlalt tööd.

Aasta meessportlane – EGERT JÕESAAR
Tallinna Ülikooli rakendusinformaatika 3. kursuse tudeng, 22aastane kettaheitja Egert Jõesaar Hara külast saavutas möödunud aastal Rio paraolümpiamängudel 8. koha tulemusega 46,61 meetrit. Eesti Invaspordi Liit valis ta 2016. aasta parimaks inva­sportlaseks.
Egert Jõesaar lausus, et on saanud viimase kahe aastaga väga palju kogemusi: „Olen saanud väga palju toetajaid. Soovitan kõigile – treenige targalt, vaimne tervis algab füüsilisest.”

Aasta noorsportlased – SANNA AASLAV-KAASIK ja
STEN VAHTRAS
Veemotosportlane Sanna Aaslav-Kaasik Kahala külast saavutas maailmameistrivõistlustel 3. koha ning on saanud paljusid teisi auhinnalisi kohti.
Kuusalu volikogu kogukonnakomisjoni esimees Andres Allmägi jutustas auhinda üle andes, et spordihuvilisena mäletab Sanna vanaisa Lembit Kaasiku nime 50 aasta tagusest ajast, kui ta tegi suuri tegusid veemotospordialal: „Sanna on küll tütarlaps, aga väga uljas, pistab rinda noormeestega.”
Aasta teine noorsportlane Sten Vahtras Kolgakülast on mitmekordne Eesti medalivõitja võrkpallis. Andres Allmägi märkis, et ta hakkas silma väikese poisina, kui mängis Kolgaküla väljakutel palli: „Arvasin juba siis, et temast tuleb midagi. Sirgus noormeheks, kes pole platsil ainult üks kuuest mängijast, vaid saanud pidevalt parima mängija tiitli.”
Sten Vahtras lausus, et 2016. aasta oli väga võistlustihe, samuti käesolev aasta: „Juba neljapäeval lähen ma Euroopa meistrivõistluste valikturniirile Prantsusmaale.”

Aasta veteransportlane – LEMBIT TALPSEPP
Vanaküla veteransportlane Lembit Talpsepp on kolmekordne veteranide maailmameister heitealadel, tal on palju tiitleid ja medaleid. Sporti on ta teinud kogu elu, kuid hakkas tõsisemalt treenima pärast 50. eluaastat. Ta sündis 1950. aastal Suru külas.

Aasta vabaühendus – Eru Lahe Rannarahva Selts
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles vabaühenduse tiitlit üle andes, et Eru Lahe Rannarahva Selts seondub talle peamiselt ühe isikuga: „Kindlasti on neid, kes on tema selja taga, kuid Linda Metsaorg on kõneisik, aktiivne mootor. Kui on ta võtnud ajada mõne asja, teeb seda pühendunult ning jõuab alati sihile. Minu jaoks on ta Kuusalu valla üks tuntumaid inimesi.”
Seltsi juht Linda Metsaorg sõnas, et sündmus, mis tänupüünele tõi, on seotud loodusega: „Möödunud aastal sai teoks suur unistus, Vihasoosse kerkis linnuvaatlustorn, mille ehitas ja kinkis seltsile Kuusalu ettevõte Nordic Houses. Nemad tegelevad puithoonete ehitusega, meie loodusharidusega, mis on erinevad valdkonnas, kuid meie mõtted said kokku – nad teevad tervislikke kodusid, meie püüdleme tervisliku keskkonna poole.”

Aasta vabatahtlik – ERKI VAIKRE
MTÜ Estlander esindaja, ellujäämisõpetaja Erki Vaikre Kolgast on korraldanud kolm korda Ekströmi marssi, mis tänavu toimub 4. veebruaril. 2016. aasta suvel avas ta Kolga loodusõpperaja.
Kuusalu vallavalitsuse liige Kristi Vetemaa rääkis auhinda üle andes, kuidas sageli on kuulda nurinat, et riik või omavalitsus ei tee piisavalt: „Ka kõige pikem teekond algab pisemast sammust ja selle sammu taga saab olla ainult inimene ise. Erki Vaikre on eeskujuks, kuidas mitte oodata, nõuda ja vinguda, vaid astuda see samm.”
Erki Vaikre lausus, et tunnustus oli ootamatu: „See, mida Estlanderiga teeme, on tegelikult isekas – tahame, et meie elukeskkond oleks parem ja huvitavam.”

Aasta toetaja – OÜ Nordic Houses KT
OÜ Nordic Houses KT toodab Kosu külas ja Kolgas puitkarkassmaju. 2013. aastal valmistas ja kinkis ettevõte Kuu­salu valla lasteasutustele 60 metsalindude pesakasti, 2016. aastal ehitas Eru lahe äärde linnuvaatlustorni. 2014. aastal valiti ettevõte üheks Harjumaa kaunimaks tööstusalaks.
Ettevõtte juht Argo Saul kõneles, et soovib olla usaldusväärne tööandja ja tarnija: „Tahame kokku viia inimesed ja looduse. Kõik abiteod, mis teeme, lähevad meile väga korda, ei tee neid niisama. Soovime aidata kaasa unistuste täitumisele ning Eru Lahe Rannarahva Seltsi juht Linda Metsaorg jättis juba esmakohtumisel sihipäraselt tegutseva inimese mulje.”

Märkamise tänukirjad
Neljale persoonile andis vallavalitsuse tänukirjad üle Kuusalu abivallavanem Aare Ets, kes lausus, et kindlasti on inimesi, keda tänada, veel palju rohkem, kuid tuli teha valik.
Tänukirja sai Andres Tuisk Kuusalust, kes abivalmis märkajana ehitas abivajajale lapsele jalgratta.
Liis Burk sai tänu Kuusalu kihelkonna vanema pulmakombestiku taasloomise eest.
Tänukirja sai ka Kuusalu elanik, hobifotograaf ja spordiürituste korraldaja Mati Torop, kes postitab sageli Kuusalus valla toimuvast sotsiaalmeediasse.
Märkamise eest tänas vallavalitsus ka Triinu Pitki Kuusalust, kelle eestvedamisel korrastasid ja taastasid lapsevanemad Kuu­salu aleviku lastemänguväljaku.

Eelmine artikkelMARGUS NÕLVAK Anija vallast on aasta noor juht 2016
Järgmine artikkelKuusalu lasteaedade suvine valverühm