MARGUS NÕLVAK Anija vallast on aasta noor juht 2016

3069
Aasta noor juht 2016, Ülemiste linnaku arendaja, Mainor Ülemiste juht, Anija vallavolikogu liige MARGUS NÕLVAK koos Tallinna Direktori klubi rändauhinnaga.

Tallinna Direktorite Klubi aasta noore juhi tiitli sai Mainor Ülemiste juhatuse esimees, Anija vallavolikogu liige MARGUS NÕLVAK.

Aasta noore juhi tiitliga tunnustab 1990. aastal loodud Tallinna Direktorite Klubi kuni 40aastast tippjuhti, kes juhib edukalt Tallinnas või Harjumaal tegutsevat ettevõtet. Preemia on mitterahaline – aasta noor juht saab rändauhinna, kuhu on graveeritud kõigi tiitlisaajate nimed.
Aasta noort juhti hakati valima 2013. aastal. Äsja 33. sünnipäeva tähistanud Margus Nõlvak on neljas, kes tiitli pälvis. Ta töötab Mainor Grupis alates 2010. aastast. Esialgu juhtis seal keskkonnaettevõtet Doranova Baltic, 2014. aastast on ta Ülemiste City arendaja, Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimees ning ka Ülemiste büroolinnaku kaasarendaja, Technopolis Ülemiste ASi nõukogu liige.
Tallinna Direktorite Klubi tunnustas, et Margus Nõlvaku käe all on Mainor Ülemiste teinud suure arenguhüppe.
„Selliseid ettevõtteid, kes näitavad viimase kolme aasta jooksul rohkem kui 50protsendilist kasvu, on Eestis alla ühe protsendi,“ sõnas klubi president Rait Hiiepuu.
Ta lisas, et Margus Nõlvak on suutnud luua enda ümber tugeva meeskonna ja tõestanud, et on inspireeriv liider: „Marguse juhtimise all on Mainor Ülemiste käive ja rahvusvaheline tuntus jõudsalt arenenud. Ülemiste City on saanud Baltikumi suurimaks ärilinnakuks.“
Möödunud aasta lõpus tun­nustas ajaleht Äripäev Mai­nor Ülemiste ASi Gasell­ette­võtte tiitliga.

Margus Nõlvak: ehitame linna
Üle kahe ja poole aasta Baltimaade suurimat büroolinnakut arendanud Margus Nõlvak ütles, et tunnustus on tore, kuigi tema ja ta 20liikmeline meeskond ei tööta tiitlite pärast.
„Arvan, et Eestis teist nii põnevat väljakutset ei ole – me ehitame linna. Ning saame oma meeskonnaga ise otsustada, mida, millal ja kuidas me teeme,“ lausus ta.
Ülemiste City asub kunagise Dvigateli tehase territooriumil, 36 hektari suurusel maa-alal, mis piirneb Tallinna Lennuvälja, Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe teega. 1996. aastal erastas selle AS Mainor, kes esialgu plaanis sinna teha õitsva tööstuspiirkonna, kuid ajad muutusid ning 2003. aastal otsustati Ülemistele rajada targa äri linn. Ehitus algas 2005. aastal.
„Kogu alale on tehtud detailplaneering, mida uuendatakse aeg-ajalt. Üks viimaseid värskendusi oli 2013, kui kogu linnaku alale tehti suur arhitektuurikonkurss. Selle masterplaani järgi praegu ehitame,“ selgitas Margus Nõlvak.
Ta lisas, et kõige efektiivsem oleks ehitada neljakandilisi „kaste“, kuid et linnakust ei tuleks teist Lasnamäge ning oleks arhitektuurilist põnevust, püütakse leida kompromisse efektiivsuse ja linnaplaneerimise vahel.
2016. aasta üks suurimaid arendusi Ülemiste Citys oli Öpiku maja, mis sai nime eestiaegse astronoomi Ernst Julius Öpiku järgi. 13kordses hoones, kus on 15 000 ruutmeetrit büroopinda, asub ka Mainor Ülemiste kontor ning selle kõige ülemise korrusel büroopinnad on Tallinna kõrgeimad – Ülemiste asub kesklinnast 40 meetrit kõrgemal.
Öpiku maja kõrgus on maapinnast ligi 45 meetrit. See on praegu kõrgeim piir, mida on lennujaama lähedale lubatud ehitada. Uhke büroohoone kõrvale valmib 2018. aasta suveks Öpiku maja 2. Kui kaks maja läbi kahe korruse galeriiga ühendatakse, on see Eesti suurim büroohoone.
Maad ega maju Ülemiste Citys ei müüda, Mainor Ülemiste arendab kõike ise ja rendib seejärel välja. Nõuka-­aegsed tööstushooned lam­mutatakse, asemele ehitatakse uued büroohooned, eestiaegsed paekivi ja telliskivihooned säilitatakse, vanast ehitatakse uus. Kontoriruume rendivad seal mitmed rahvusvahelised ettevõtted, näiteks Kühne+Nagel, Ramirent, ABB, aga ka maksu- ja tolli­amet, Innove ja teised.
„Asukoht on hea. Oleme transpordisõlmede vahetus läheduses, kohe kõrval on lennujaam, 2022 valmib siin Rail Baltica terminal,“ sõnas Margus Nõlvak.
Peale büroopindade rajatakse linnakusse ka elukeskkonda – kevadel avatakse Selver, tänavu on kavas eesti-aegne tööstushoone rekonstrueerida spordiklubi MyFitness jaoks, plaan on avada gurmeerestoran Juur. Sinna on kavandatud ka hotell ja korterelamute piirkond, esimest 64 korteriga maja projekteeritakse. Mainoril on erakõrgkool, linnakus on oma lasteaed ja kaks kooli, sügisel on kavas avada rahvusvaheline inglise õppekeelega kool.
„Püüame siinsetes inimestes tekitada ühtekuuluvustunnet. Selleks on linnaku pargis igal suvel Ülemiste City festival. Umbes kord kvartalis on meil ettevõtete kokkusaamised. Eelmisel aastal palusime kõigil linnaku inimestel pakkuda ideid, mida siin võiks veel teha. Võitis välijõusaal, tegime selle ära. Ka sel aastal plaanime sarnase konkursi teha,“ jutustas Mainor Ülemiste juht.
Ülemiste City areng on Margus Nõlvaku hinnangul olnud praegu kiire, kuna sellega tegeleb kaks ettevõtet – kahte kolmandikku arendab tema juhitav Mainor Ülemiste, ühte kolmandikku koos soomlastega loodud Technopolis Ülemiste. Millal võiks kogu linnak valmis saada, ei oska ta ennustada, sest tööpõld on tohutu: „Ülemistet on arendatud 11 aastat ja valmis on umbes 15 protsenti. Meil on ehitusõigust 700 000 ruutmeetrit – see on enam-vähem sama palju, kui on praegu büroomahtu kogu Tallinna linnas.“

Ka koduvallas aktiivne
Aasta noor juht 2016 on ka Anija vallavolikogus sõnakas liige, kes oskab kiita ega jäta ütlemata, kui märkab vigu.
„See ei tähenda, et ma pole valla arenguga rahul. Vastupidi, arvan, et meil on kõik hästi. Aga ka kriitika viib edasi. Kui juba volikogus olen ja oma aega panustan, pean ka kaasa mõtlema. Oleme Anija Ühendusega volikokku toonud noorust ja särtsakust. Võtame sõna, kuid me pole sapised ega pahatahtlikud,“ lausus ta.
„On väga oluline, et volikogu oleks nõudlik ega oleks kummitempel. Üks asi, mida ma kindlasti ei salli – kui asju ei mõelda läbi, tehakse pilla-palla ja üle jala. Toon paralleeli eraettevõtlusest – ma ei kujuta ette, et juhatuse liikmena läheksin nõukogusse ettepanekuga, mis on lõpuni läbi mõtlemata. Siis ma siin enam kaua ei töötaks. Ka valla juhtimises peab olema suhtumine, et teed nagu oma asja, mõtled ja pingutad, kuidas on võmalik veel efektiivsemalt ja paremini.“
Mõnevõrra peab Margus Nõlvaku arvates olema ka järeleandlik ja tegema kompromisse: „Ei taha öelda, et löön käega, kuid mõnikord tuleb leppida. Kvaliteedi kasv peab olema järk-järguline, mitte et eile tehti ühtmoodi ja kohe homme teeme teisiti.“
Anija Ühenduse suur soov on – seda on arutatud ka koalitsioonikaaslastega Keskerakonnast – keskenduda alanud aastal teede korrastamisele, et igasse külla viiv peatee saaks korda.
„Meil on mitme aasta teede kava, igal aastal teeme sellest jupikese. Toetan mõtet, et võik­sime kõige olulisemad külateed korraga korda teha, kui vaja, võtta isegi laenu, praegu on laenutingimused head,“ ütles ta.
Sügisest on Margus Nõlvak ka Kehra käsipalliklubi juhatuse liige: „Olen üle 20 aasta käsipalli mänginud ja tunnen, et nüüd saan klubile midagi tagasi anda. Olen juhatuses koos endiste meeskonnakaaslaste Priit Pajuse, Rene Kaalo ja Indrek Lillsooga. Usun, et HC Kehra on üks paremini juhitud organisatsioone Eesti käsipallis.“