
Sotsiaalmaja ehitamine maksis ligi 800 000 eurot.
Kuusalu alevikus, keskväljak 2 kinnistul avati neljapäeval, 6. augustil kahekorruseline sotsiaalmaja, kuhu asuvad elama kaksteist inimest, kes saavad mittetulundusühingult Kuusalu Hoolela toetatud elamise teenust. Toetatud elamise teenus on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks tuge.
MTÜ Kuusalu Hoolela erihoolekandeteenuste koordinaator, juhatuse liige Kaie Ustav pidas sotsiaalmaja valmimist oluliseks: „Kõige suurem rõõm on selle üle, et Kuusalu Hoolela kliendid saavad alustada iseseisvat elu, nad on kaas-aegset kõigi mugavustega maja väga oodanud. Tänan Kuusalu vallavalitsust, et hoone tegemise käigus tekkinud probleemid lahendati. Maja on ilus.”
Kuusalu vallavanema Urmas Kirtsi sõnul kulus hoone ehitamisele ligi 800 000 eurot, sellest moodustas sotsiaalministeeriumi kaudu saadud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 392 000 eurot: „Suur investeering, selle summa kasutamise kohta tekkis vallavolikogus eri mõtteid. Lõpp hea, kõik hea. Meil on väga vedanud, et vallal on majanduslikku võimekust, millega opereerida.”
Tööletuleku aeg lüheneb
Sotsiaalmajas on kümme korterit, kaheksa ühe- ja kaks kolmetoalist. Igas korteris on köök, WC ja dušinurk. Pesuruum on ühine. Maja köetakse õhksoojuspumbaga, hoone vastab B-energiaklassi nõuetele. Katusele on paigaldatud päikesepaneelid.
Kaie Ustavi sõnul asuvad üheksa Kuusalu Hoolela klienti, toetatud elamise teenuse saajat septembris sotsiaalmajja elama, mõned korterid jäävad esialgu abivajajate ootele.
Üks sotsiaalmajja kolijaid on Salmistu mees Heiki Veetõusme, kes pidas muutust enda elus oluliseks: „Sõidan argipäeviti Salmistult kas mopeedi või jalgrattaga Kuusallu tööle, vahel võtab see võhma välja. Hea, et tööletuleku aeg lüheneb. Mul on Kuusalu Hoolelas palju sõpru, tulen siia hea meelega elama, esmamuljed majast on head.”
Heiki Veetõusme lemmiktegevus on jalgrataste ja mopeedide parandamine, selle jaoks kasutas ta Salmistul garaaži: „Külarahvas tõi oma rattaid minu parandada. Esialgu ei tea, kus siin hakata sama tegema.”
Sotsiaalmaja tehti algselt kavandatust väiksemaks, ära jäid ühisruum ja terrass. Ette olid nähtud ka panipaigaruumid, kus näiteks saanuks hoida jalgrattaid. Heiki Veetõusme avaldas lootust, et tekib võimalus ehitada krundile kuur või saab ta jalgrattaid mõnes teises kohas parandada.
Tema sooviks elada esimese korruse korteris: „Ise tuleb süüa teha, saan hakkama. Kui õppisin Vana-Vigalas ja Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses, siis tegin ka seal ise süüa. Hommikut alustan suure kruusitäie kohvi joomisega.”
Heiki Veetõusme ema Imbi Arras tänas suure töö tegijaid: „Ootasime hinge kinni pidades, kas maja ehitamise mõte läheb läbi. Tänu Kuusalu Hoolela aktiivsetele perenaistele ja vallavolikogule valmis ilus sotsiaalmaja.”
Kaie Ustav rääkis, et osa Kuusalu Hoolelalt toetatud elamise teenuse saajaid elab praegu vanemate juures, osa valla sotsiaalpindadel: „Siin saavad meie kliendid praegusest sotsiaalpinnast parema elamise, samas vabanevad eluruumid neile, kes samuti abi vajavad. Tegevusjuhendajate tegevus muutub kompaktsemaks ja lihtsamaks. Praegu tuleb meil päeva jooksul abivajajatele teenuse osutamiseks palju mööda valda sõita, nüüd sõiduaeg väheneb. Vähenevad ka klientide elutingimustega seotud probleemid, nagu näiteks põranda vahetamine, välikäimla ehitamine. Tegevusjuhendajate ülesanne on jälgida, et sotsiaalmaja elanike arved oleksid makstud, toad heas korras, igapäevased toimetused tehtud.”

Igapäevaeluks vajalik on sotsiaalmajas olemas
Ettepaneku rajada Kuusalu valda toetatud elamise teenust vajavatele psüühikahäiretega inimestele oma kodu tegi Kuusalu Hoolela viis aastat tagasi. Sotsiaalmaja kerkis 2018. aastal põlenud ja lammutatud endise elumaja asemele.
Ehitaja, Taimar Teenused OÜ juht Margus Raudsepp ütles, et kuigi koroonapuhangu ajal tekkis ehitusmaterjalide tarnimisel tõrkeid, jõudsid nad hoone tellijale tähtajaks üle anda: „Funktsionaalsuse seisukohalt on majal väga hea lahendus. Kõik igapäevaseks eluks vajalik on täpselt läbi mõeldud. Ruumid on piisavalt suured, aknad avarad, toad hästi valgustatud. Esmatarbemööbel oli projektis sees, köögisisustuse tellisime Arensilt. Maja sobitub keskväljakule, annab piirkonnale lisaväärtust.”
Vallavanem Urmas Kirtsi sõnul valitses aastaid tagasi kohati hoiak, et erivajadustega inimesed ei sobi teiste keskele elama, Kuusalus on selline suhtumine hääbunud: „Teatakse, et natuke teistmoodi inimesed on samasugused kogukonna liikmed nagu mina või keegi teine, nad elavad meie kõrval.”
Koos Urmas Kirtsi ja Margus Raudsepaga sotsiaalmaja avamisel lindi läbi lõiganud sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske pidas oluliseks, et kvaliteetseid hooneid erivajadustega inimestele avatakse alevike ja linnade südames, poodide ja koolide lähedal.
Kaie Ustavi sõnul on Kuusalu vallavalitsus erivajadustega inimeste toimetuleku parandamiseks viimastel aastatel palju teinud: „Paljud kliendid töötavad Kuusalu Hoolelas, et teenida igapäevaseks toimetulekuks raha, vallavalitsus on pakkunud mittetulundusühingule heakorratöid. Erivajadustega inimestele on oluline kuuluda kogukonda, töö annab selleks võimaluse.”