Kerg­lii­ku­rid on tul­nud, et jää­da

273
KALVI KÕVA.

KAL­VI KÕ­VA,
Rii­gi­ko­gu ma­jan­dus­ko­mis­jo­ni lii­ge, sot­siaal­de­mok­raat

Kes vä­he­gi on sel su­vel möö­da Ees­ti­maad rin­gi sõit­nud, teab, et lin­na­de ja ka väik­se­ma­te asu­la­te tä­na­vad on val­lu­ta­nud elekt­ri­tõu­ke­rat­tad. Neid, na­gu ka muid eriil­me­li­si elekt­ri­li­si ja inim­jõul töö­ta­vaid liik­lus­va­hen­deid koh­tab üha sa­ge­da­mi­ni ka kü­la­tee­del. Kui veel mõ­ni aas­ta ta­ga­si võis ar­va­ta, et kerg­lii­ku­rid on aju­ti­ne nä­he, pi­gem moe­hai­gus, siis prae­gu saab kind­lalt väi­ta, need on tul­nud sel­leks, et jää­da.

Uut­moo­di sõi­du­kid ei jä­ta üks­kõik­seks, las­te ja noor­te kõr­val on kül­lalt ka küp­ses eas fän­ne, kes nen­de­ga nii­sa­ma lus­ti või ja­la­vae­va vä­hen­da­mi­seks sõi­da­vad. Kaht­le­ma­ta on elekt­ri­tõuk­si­del ka vaen­la­si, eri­ti suu­re­ma­tes lin­na­des, kus nad ki­pu­vad nii ja­la­käi­jaid kui ka au­to­juh­te ja jalg­rat­tu­reid se­ga­ma. Tal­lin­nas, Tar­tus ja Pär­nus tee­vad pea­va­lu ka kõn­ni­tee­de­le ris­ti-räs­ti par­gi­tud ren­di­rat­tad. Kui­gi ena­mik sõit­jaid ar­ves­tab teis­te liik­le­ja­te­ga, tor­ka­vad sil­ma just hoo­li­ma­tud ja ko­ge­ne­ma­tud ju­hid.

Elekt­ri­lis­te tõu­ke­ra­tas­te ja ru­la­de plah­va­tus­lik le­vik koos nen­de­ga seo­tud liik­lu­sõn­ne­tus­te kas­vu­ga on too­nud va­ja­du­se uu­te liik­lus­reeg­li­te jä­re­le. Mul­lu su­vel Ees­tis ala­nud aru­te­lud, kas ja kui­das re­gu­lee­ri­da kerg­lii­ku­ri­te­ga liik­le­mist, on tä­na­seks poo­lel­di vil­ja kand­nud. En­ne jaa­ni­päe­va lä­bis rii­gi­ko­gus esi­me­se lu­ge­mi­se liik­lus­sea­du­se muut­mi­se eel­nõu, mil­le sät­ted puu­du­ta­vad val­da­valt kerg­lii­ku­reid ja nen­de juh­ti­mist. De­ba­tid jät­ku­vad sep­temb­ris, siis on põh­just aru­ta­da ja ana­lüü­si­da ka sel su­vel liik­lu­ses toi­mu­nut.

Kok­ku­võt­valt eel­nõu pea­mis­test punk­ti­dest. Kerg­lii­ku­ri­ga to­hib sõi­ta tee­del, mis on mõel­dud ja­la­käi­jai­le ja jalg­rat­tu­ri­te­le, kus­juu­res ja­la­käi­ja va­he­tus lä­he­du­ses ning sõi­du­tee üle­ta­mi­sel tu­leb ohu­tu­se ta­ga­mi­seks sõi­ta vii­ma­se ta­va­kii­ru­se­ga. Eel­nõu lu­bab elekt­ri­tõu­ke­rat­tad ka sõi­du­tee jalg­rat­ta­ra­ja­le. Erand­kor­ras to­hib nen­de­ga lii­gel­da sõi­du­tee pa­re­mal ää­rel – ju­hul, kui seal puu­dub ja­la­käi­ja­te ja jalg­rat­tu­ri­te teeo­sa. Kii­ver muu­tub ko­hus­tus­li­kuks al­la 16aas­ta­se­le kerg­lii­ku­ri ju­hi­le, kes võib sõi­du­teel sõi­ta ai­nult siis, kui tal on ole­mas jalg­rat­tu­ri ju­hi­lu­ba. Eel­nõu kee­lus­tab kerg­lii­ku­ri joo­bes juh­ti­mi­se, nä­hes et­te ka vas­ta­vad trah­vid ning sä­tes­tab nõu­ded hel­ku­ri­te­le ja tu­le­de­le.

Ma­jan­dus- ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­mi­nis­tee­riu­mis val­mi­nud eel­nõu va­jab veel üks­ja­gu pa­ran­da­mist. Näi­teks ei pea sot­siaal­de­mok­raa­did mõist­li­kuks nõuet, mis ko­hus­tab jalg­rat­tu­reid sõit­ma kerg­liik­lus­tee­del ja­la­käi­ja va­he­tus lä­he­du­ses vii­ma­se ta­va­kii­ru­se­ga. See pii­rang on iga­ti õi­gus­ta­tud jalg­teel ja kõn­ni­teel, kuid kerg­liik­lus­tee­del loo­bib pilt­li­kult öel­des jalg­rat­tu­ri­te­le kai­kaid ko­da­ra­tes­se. Li­saks ta­ha­me liik­lus­sea­dust täien­da­da muu­da­tu­se­ga, mis kee­lus­tab edas­pi­di kerg­liik­lus­tee­del mo­pee­di­ga sõit­mi­se, et kaits­ta ja­la­käi­jaid, kes on kerg­liik­lus­tee­del kõi­ge kait­se­tu­mas sei­sus. Sar­na­selt elekt­ri­tõu­ke­ra­tas­te­ga tu­leb liik­lu­ses­se juur­de üha uu­si jalg­rat­taid, aga ka mo­pee­de. Nii on­gi ja­la­käi­jad kõi­ge „ohus­ta­tum liik“.

Pal­jus­ki ko­roo­nao­hu mõ­jul toi­muv jalg­ra­tas­te või­du­käik on üht­pi­di ter­vi­ta­tav, tei­salt juh­tub nen­de­ga üha roh­kem õn­ne­tu­si. Po­lit­sei and­me­tel sat­tus esi­me­sel poo­laas­tal liik­lu­sõn­ne­tus­se 168 jalg­rat­tu­rit, läi­nud aas­ta sa­mal ajal oli sel­li­seid õn­ne­tu­si 100.

Jalg­rat­ta- ja ka tõuk­si­hoo­aeg kes­tab veel mi­tu kuud. Ol­gem siis liik­lu­ses tä­he­le­pa­ne­li­kud ja kaas­liik­le­ja­te suh­tes hoo­li­vad ning är­gem hin­na­kem oma või­meid üle. Tur­va­list liik­le­mist!