KALVI KÕVA,
Riigikogu majanduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat
Kes vähegi on sel suvel mööda Eestimaad ringi sõitnud, teab, et linnade ja ka väiksemate asulate tänavad on vallutanud elektritõukerattad. Neid, nagu ka muid eriilmelisi elektrilisi ja inimjõul töötavaid liiklusvahendeid kohtab üha sagedamini ka külateedel. Kui veel mõni aasta tagasi võis arvata, et kergliikurid on ajutine nähe, pigem moehaigus, siis praegu saab kindlalt väita, need on tulnud selleks, et jääda.
Uutmoodi sõidukid ei jäta ükskõikseks, laste ja noorte kõrval on küllalt ka küpses eas fänne, kes nendega niisama lusti või jalavaeva vähendamiseks sõidavad. Kahtlemata on elektritõuksidel ka vaenlasi, eriti suuremates linnades, kus nad kipuvad nii jalakäijaid kui ka autojuhte ja jalgrattureid segama. Tallinnas, Tartus ja Pärnus teevad peavalu ka kõnniteedele risti-rästi pargitud rendirattad. Kuigi enamik sõitjaid arvestab teiste liiklejatega, torkavad silma just hoolimatud ja kogenematud juhid.
Elektriliste tõukerataste ja rulade plahvatuslik levik koos nendega seotud liiklusõnnetuste kasvuga on toonud vajaduse uute liiklusreeglite järele. Mullu suvel Eestis alanud arutelud, kas ja kuidas reguleerida kergliikuritega liiklemist, on tänaseks pooleldi vilja kandnud. Enne jaanipäeva läbis riigikogus esimese lugemise liiklusseaduse muutmise eelnõu, mille sätted puudutavad valdavalt kergliikureid ja nende juhtimist. Debatid jätkuvad septembris, siis on põhjust arutada ja analüüsida ka sel suvel liikluses toimunut.
Kokkuvõtvalt eelnõu peamistest punktidest. Kergliikuriga tohib sõita teedel, mis on mõeldud jalakäijaile ja jalgratturitele, kusjuures jalakäija vahetus läheduses ning sõidutee ületamisel tuleb ohutuse tagamiseks sõita viimase tavakiirusega. Eelnõu lubab elektritõukerattad ka sõidutee jalgrattarajale. Erandkorras tohib nendega liigelda sõidutee paremal äärel – juhul, kui seal puudub jalakäijate ja jalgratturite teeosa. Kiiver muutub kohustuslikuks alla 16aastasele kergliikuri juhile, kes võib sõiduteel sõita ainult siis, kui tal on olemas jalgratturi juhiluba. Eelnõu keelustab kergliikuri joobes juhtimise, nähes ette ka vastavad trahvid ning sätestab nõuded helkuritele ja tuledele.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu vajab veel üksjagu parandamist. Näiteks ei pea sotsiaaldemokraadid mõistlikuks nõuet, mis kohustab jalgrattureid sõitma kergliiklusteedel jalakäija vahetus läheduses viimase tavakiirusega. See piirang on igati õigustatud jalgteel ja kõnniteel, kuid kergliiklusteedel loobib piltlikult öeldes jalgratturitele kaikaid kodaratesse. Lisaks tahame liiklusseadust täiendada muudatusega, mis keelustab edaspidi kergliiklusteedel mopeediga sõitmise, et kaitsta jalakäijaid, kes on kergliiklusteedel kõige kaitsetumas seisus. Sarnaselt elektritõukeratastega tuleb liiklusesse juurde üha uusi jalgrattaid, aga ka mopeede. Nii ongi jalakäijad kõige „ohustatum liik“.
Paljuski koroonaohu mõjul toimuv jalgrataste võidukäik on ühtpidi tervitatav, teisalt juhtub nendega üha rohkem õnnetusi. Politsei andmetel sattus esimesel poolaastal liiklusõnnetusse 168 jalgratturit, läinud aasta samal ajal oli selliseid õnnetusi 100.
Jalgratta- ja ka tõuksihooaeg kestab veel mitu kuud. Olgem siis liikluses tähelepanelikud ja kaasliiklejate suhtes hoolivad ning ärgem hinnakem oma võimeid üle. Turvalist liiklemist!