Kuusalu valla merepidu tõi Tapurla randa tuhatkond inimest

4675

„Oleme eesmärgi täitnud – plaan oli saada Kuusalu vallas pildile ja midagi ära teha,“ sõnas merepeo peakorraldaja, Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimees JANNO LAENDE.


Merepeo korraldajad Kristi Ruse, Raido Ruse, Veronika Laende, Janno Laende,  Kalle Kärner,  Märten Kraav,  Imre Järve ja Kristiina Järve. Pildilt puuduvad Anu Karjatse, Eha Merirand ja Marek Kotsulim.

Kui Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi avas laupäeva, 9. juuli lõuna paiku Tapurlas merepeo, sõnas ta, et nüüd tekib juba küsimus, kuidas küll seni on merepeota hakkama saadud: „Täpselt aasta tagasi startisime Tapurla sadamast purjekaga Blue Sirius ja mitme meresüstaga Sipoo valla Kalkiranta sadama poole. Seal ootasid meid sajad inimesed. Külaskäik õnnestus ja hakkasime mõtlema, miks meie vallas pole sellist pidu. Kuulutasime välja konkursi, ilmus laevajuhtide liit – meie jaoks sel hetkel tundmatud mehed.“

Kuusalu vallavalitsuse konkursil merepeo korraldaja leidmiseks oli üks osaleja – MTÜ Eesti Laevajuhtide Liit, mis on registreeritud selle juhi, Tallinki reisilaeva tüürimehe Janno Laende koju Kahala külas.

Vallavalitsus pakkus peokohaks kolm varianti: Viinistu, Salmistu või Tapurla sadam. Laevajuhtide liidu juhatuse liige, Eesti Veeteede Ameti laevaliikluse vanem­operaator Raido Ruse selgitas, et Tapurla sadam ja selle kõrval olev külaplats tundusid merepeoks parimad, sinna saab tulla ka paadiga ning rahva jaoks on piisavalt ruumi. Ka Raido Ruse on Kuusalu valla mees – tema elab Kolgas.

Kuna Kuusalu vallast ja ka Loksalt on laevajuhtide liidus veel mitu meest, on ligi kolm aastat laagerdanud mõte, et midagi peaks kodukandis ette võtma, jutustas Janno Laende: „Kui nägin konkursikuulutust, oli selge, et see on meie võimalus.“

Kuusalu vald toetas merepidu 1600 euroga (25 000 krooniga), sama palju saadi ka kohaliku omaalgatuse programmist. Veel toetasid paljud sponsorid, kelles suurem osa on kohalikud ettevõtjad.  

Kuusalu valla laste seas korraldati joonistusvõistlus ja fotokonkurss „Meri on mulle lähedal“. Merepeol kuulutati välja võitjad ja jagati auhindu – kinkekaarte ja fotoaparaate.

Päeva juhtis Emil Rutiku Kuusalu valla Uuri külast. Esinesid Kuusalu pasunakoor, naisrühma Viimikud ja flamencoklubi Rosa Verde tantsijad, Kolga pensionäride kapell, Kolga kooli noored lauljad, Leesi näitetrupi liikmed. Vabatahtlikud reservpäästjad ja Reimann Retkede esindajad tegid näitliku etteaste, kuidas kasutada päästeveste ja käituda ümber läinud süstaga. Simmanil musitseerisid Vihasoo Vinged Vanapoisid ehk VVV ja ansambel Tuulelõõtsutajad. Üles oli pandud hulk müügitelke ja –lette.   

Janno Laende: „Püüdsime Emil Rutikuga kella kuue paiku õhtul lavalt rahvast üle lugeda, saime ligi viissada. Kui rääkisime pärast müüjatega, ütlesid nad oma seniseid kogemusi arvestades, et läbimüügi järgi käis peolt läbi umbes tuhat inimest. Päeval kella kahe paiku andsid turvamehed teada, et parkla hakkab autosid täis saama, panime selle piirid arvestusega, et mahuks 200 masinat. Kuid siis hakkas vihma sadama, osad lahkusid, teised tulid juurde.“

Õnneloosiga 315 eurot
Kuna sponsoritelt kogunes auhindu ootamatult palju, tekkis idee korraldada heategevuslik õnneloos, millest teenitud raha läheb Kuusalu valla noortes merearmastuse tekitamiseks ja merenduse propageerimiseks. Auhindade seas oli laevade kruiisipiletid Rootsi ja Soome, pääsmeid mitmele poole spaadesse, õhtusöögipaketid restoranidesse jne.

Õnneloosi pilet maksis 1 euro. Kokku müüdi ära 315 piletit.

Janno Laende arvas, et kogutud summaga võiks toetada Eesti Mereakadeemia õppejõudude äsjaloodud MTÜ Noored Merele pilootprojekti, mille raames on kavas tutvustada Eesti seitsmes keskkoolis merega seonduvat ja propageerida mereameteid: „Meie MTÜ pole veel otsustanud, aga minu ettepanek oleks, et alustaks läbirääkimisi ja saavutaks selle, et üks neist koolidest oleks Kuusalu vallast. Kui see ei õnnestu, on teine idee, et koostöös Kuusalu noortekeskusega võiks korraldada tuleval suvel noortele merelaagri. Oleme juba ka üritanud vihjata, et Kuusalu vallas võiks luua noorte mereklubi, aga keegi pole seni meie mõttest vedu võtnud.“

Merepeo kohta sõnas ta, et korraldajad said palju targemaks, järgmisel korral teeks juba mõndagi teistmoodi: „Oleme end näidanud ja palju uusi sidemeid loonud. Tutvusime Kuusalu valla aktiivsete inimestega, keda seni ei tundnud. Paljud tulid meid tänama ja pakkusid edaspidiseks abi. Suur tänu Tapurla küla elanikele, kellele me oma peoga tekitasime tüli, täname abi eest.“

Raido Ruse jutustas, et seni on liit teinud Kuusalu vallas paar väikelaevajuhi koolitust, kuid edaspidi võiks koostöös vallavalitsuse või mõne kohaliku MTÜga taotleda fondidest toetusraha näiteks ujuvkaide jaoks, et saaks noortele hakata õpetama purjetamist: „Kuusalu valla sadamad on amortiseerunud. Kui tekitada võimalus purjetamiseks, küll siis tuleb ka inimesi.“

Ka kaugsõidutüürimees Imre Järve Loksalt avaldas lootust, et edaspidi hakatakse kodukandis tegema laevajuhtide liiduga sisulist koostööd.

Järgmises Sõnumitoojas avaldame ülevaate enne merepidu toimunud seminarist, kus räägiti professionaalsest ning vabatahtlikust organiseeritud merepäästest, koostööst ja võimekusest.


ARTUR TALVIKU sõnavõtust Tapurla merepäeval
„Kuusalu vald on Eesti pikima merepiiriga omavalitsus, kui juurde arvestada ka saared. Merel peaks olema Kuusalu valla arengukavas eriline koht.

Kui sõitsin eelmisel suvel filmijana Blue Siriuse ja süstadega kaasa, avanes Soome rannikul uhke pilt, paadid ja jahid olid  tihedalt üksteise kõrval. Kui vaatame siin merele, ei näe ühtegi paati. Loodan, et paadi- ja üldse mereelu hoogustub me vallas.

Kuusalu valla sadamad on lagunenud, pole kohta, kuhu mereturistidel tulla. Lahemaa rahvuspargis on paadilautreid keeruline rajada, kuigi meie rannad võiksid neid olla täis. Vabariigi valitsuse koalitsioonilepingusse on kirjutatud väikesadamate areng, loodetavasti ei jää see ainult paberile.“